[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 103 artiklit, väljastan 100.

abi|kool [-i]
ped
1. üldhariduskool vaimupuuetega laste õpetamiseks. Abikooli suunatud lapsed.
2. aj alama astme kreekakatoliku kool (Eesti mõnes piirkonnas ülemöödunud sajandil ja möödunud sajandi algul)

alimendid-mentide 21› ‹spl
elatis, mida abielu- ja perekonnasuhetes olevad isikud on kohustatud seadustes ettenähtud tingimustel lapse (v. laste) ülalpidamiseks maksma. Alimente maksma, nõudma. Alimendid mõisteti neilt välja, nõutakse sisse, peetakse palgast kinni.

botik-u 2› ‹s
naiste v. laste (hrl. säärega ning kummist) pealisjalats. Madalad, kõrged botikud. Porisel ajal kannab ta botikuid. Panin, tõmbasin botikud jalga.

ema11› ‹s

1. naissoost vanem, naine oma lapse v. laste suhtes. Mitme lapse ema. Lasterikas ema. Riinal on hea, hoolitsev, armastav ema. Oma lihane ema ei tundnud teda ära. Oleme ühe, sama ema lapsed. Ema poolt sugulased. Sündis oma ema kaheksanda lapsena. Tulevased emad. Imetav ema. Noor ema. On emaks saamas. Ema pidi oma lapsi üksi kasvatama. Tütar on neil emasse (läinud) 'ema sarnane (väliselt, loomult)'. Lasteaiatädi on lastele teiseks emaks. Vaeslapsed said uue ema. Oma ema vits on parem kui võõra ema võileib.
▷ Liitsõnad: ema|ema, esi|ema, isa|ema, kasu|ema, mehe|ema, naise|ema, pere|ema, tite|ema, vallas|ema, vana|ema, vanavana|ema, võõras|ema, üksikema.
2. emane loom oma otseste järglaste suhtes. Noor lehm, alles kahe poja ema. Kassipojad mängisid ema sabaga. Tibud magasid ema tiiva all. Isahunt aitab emal kutsikaid kaitsta. Talled määgisid ema. Mesilaste, sipelgate ema.
▷ Liitsõnad: kana|ema, karu|ema, kassi|ema, linnu|ema, looma|ema, mesilasema.
3. pereema; vanem lugupeetav naine. *Näe, mis teisepere ema meile saatnud. J. Mändmets. *Uks avanes ja lävele ilmus ema Lepik. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: laulu|ema, majaema.
4. mingil alal eeskuju andev, juhatav v. hooldav naine. Vaimne ema. Püha ema 'abtiss'. *Tutvusin preili Niilusega konvendis. Organiseerusin alles tänavu. Preili Niilus on mu akadeemiline ema. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: leiva|ema, ristiema.
5. piltl millegi alus, tekitaja, esilekutsuja. Eesti teatrikunsti ema Lydia Koidula. Tagasihoidlikkus olevat kõigi vooruste ema. Ettevaatus on tarkuse ema. *Vaesus on sagedasti mitme haiguse ema. J. V. Jannsen. || (personifitseeritult). Niilus, Egiptuse helde ema. Päike, meie ema. *Maamulda on rahvas sageli ristinud emaks. Ja seda ta on. J. Eilart.
▷ Liitsõnad: metsa|ema, tuule|ema, veteema.
6. (laeva, paadi) emapuu. *Tema kiilu, üsna väikest nagu kõigil Põhjala laevadel, kutsuti emapuuks või lihtsalt emaks. L. Meri.

ema|armastus
ema armastus oma lapse v. laste vastu. Tegi seda puhtast emaarmastusest. Emaarmastusest ilma jäänud vaeslaps.

eri|internaatkool
internaatkool vaimu- v. kehapuuetega v. käitumishälvetega laste jaoks

eri|kool [-i]

1. vaimu- v. kehapuuetega v. käitumishälvetega laste õppeasutus, mille programmid ja metoodika erinevad üldkooli omast
2. kõnek süvakool

eri|pedagoogika
arengupuuetega laste õpetamise ja kasvatamisega tegelev pedagoogika. Õpib ülikoolis eripedagoogikat.

indigo|laps
ka psühh (andekate, ülitundlike, intuitiivsete, labiilsete, hüperaktiivsete vm. eriliste omadustega laste kohta). Luuletaja oli tõeline indigolaps.

isa11› ‹s

1. meessoost vanem, mees oma lapse v. laste suhtes. Kolme lapse isa. Lihane isa. Riinal on hea, hoolitsev, karm, vali, nõudlik isa. Isa ega ema pole kodus. Mart elas isa juures. Lapsed armastavad, kardavad oma isa. Isa poolt sugulased. Sai noorelt isa hirmu ja ema armu. Poeg on neil isasse (läinud) 'isa sarnane (väliselt, loomult)'. See on isa eaks ja poja põlveks 'väga vastupidav'. Keda isa ei õpeta, seda õpetab ilm. Kuidas isa ees, nõnda poeg taga. *Endises korteris haukusid poisid ikka [vallas]lapse kallal, et kus see isa: isa metsas, saba seljas. M. Sillaots.
▷ Liitsõnad: ema|isa, isa|isa, kasu|isa, päris|isa, ronga|isa, vaar|isa, vallas|isa, vana|isa, vanavana|isa, võõrasisa.
2. isane loom oma otseste järglaste suhtes. Puhast tõugu hagijas nii isa kui ka ema poolt. Pääsukesepoegadele toovad toitu nii isa kui ka ema.
3.pl.esivanemad, varasemad sugupõlved. Isade keel, vaim, tõekspidamised. Austus isade töö vastu. Isade kombed, tavad. Jättis maha oma isade maa.
▷ Liitsõnad: esiisad.
4. pereisa; vanem lugupeetav meesisik. Isa on pere leiva tugi. *„Teisepere isa, ae!” hüüdis talle [= Pearule] Andres.. A. H. Tammsaare. *Manja.. kutsus Kukke isaks, otsekui toonitades vanusevahet, mis neid teineteisest lahutas.. T. Lehtmets.
▷ Liitsõnad: maja|isa, naabriisa.
5. (mitmetes ühendites vananenud v. vananev:) kellegi v. millegi eest hoolt kandev meesisik. Akadeemiline isa. *Ainult meeles pidada tuli.. kihelkonna isa ja hingekarjast.. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: leiva|isa, linna|isa, riigi|isa, vallaisa.
6. hrl kirikl. a. (katoliku) vaimulik, papp. Püha isa (hrl. paavsti kohta). Vagad isad panid ta kirikuvande alla. *Isa peapiiskop, kuulen, et siin mainiti selle mässaja nime. L. Metsar (tlk). b. (jumala, kaitsevaimu kohta). Taevane isa. Meie isa, kes sa oled taevas. Isa, poja ja püha vaimu nimel.
▷ Liitsõnad: kiriku|isa, pihiisa; metsa|isa, taevaisa.
7. auväärt (vaimu)inimene, (ühiskonna)tegelane vms.; vaimne juht, õpetaja; algataja, looja, esimene esindaja. Isa Jannsen. Isa Kreutzwald. Teooria, mõttesuuna, liikumise vaimne, ideeline isa. Trükikunsti, arstiteaduse, raketitehnika isa. Eesti puhkpillimuusika isa.
▷ Liitsõnad: lauluisa.

isa|armastus
isa armastus oma lapse v. laste vastu

isa|kohus [-e]
isa kohus lapse v. laste vastu. Isakohuseid täitma.

jõulu|laul
jõuluteemaline v. jõulude ajal lauldav kiriku-, rahva-, laste- vm. laul

karikarja 31› ‹s

1. majandi üheliigilised põllumajandusloomad (kitsamas mõttes: veised); koos peetavate, karjatatavate põllumajandusloomade rühm. Katsejaama kari. Väike, suur kari. Musta-valgekirju, tumepunane kari. Puhast tõugu kari. Karja pidama, kasvatama, aretama. Karja saatma, välja ajama. Karja talitama, hoidma. Kari on laudas. Kari sööb niidul. Kevadel lasti kari noorele rohule. Karjapoiss tuli karjaga koju. Lehik on karja kõige halvem lehm. Karjasel läks karjast mullikas kaduma. Karjapoisid ajasid karjad kokku. *Põllu ääres soo peal on Oja talu kari: kaks-kolm kõhna lehma, paar õhvakest, neli-viis lammast. M. Metsanurk. || piltl kogudus, koguduseliikmed. *Jumalasulane õiendas käed musta ametikuue käistest, et õnnistada oma põlvitava karja kuklaid .. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: hobuse|kari, härja|kari, kitse|kari, lamba|kari, lehma|kari, looma|kari, sea|kari, vasika|kari, veisekari; kontroll|kari, liha|kari, lüpsi|kari, noor|kari, nuum|kari, piima|kari, põhi|kari, tõu|kari, ühiskari.
2.ainsuse sisekohakäändeis(märgib karjatamist, karjahoidmist). Karjas käima, olema. Lapsed läksid karja. Poiss pandi kaheksa-aastaselt karja. Lapsed tulid karjast. Poisike saadeti kesale sigade, hanede karja. || (laste järele vaatamise kohta). Kõige suurem poiss on kodus väiksemate õdede-vendade karjas.
3. koos elavate metsloomade rühm. Hundid liiguvad sageli karjana, karjas. Savannide loomad koonduvad karjadeks. Ahvid elavad karjadena.
▷ Liitsõnad: ahvi|kari, antiloobi|kari, elevandi|kari, hirve|kari, hülge|kari, hundi|kari, looma|kari, põdrakari.
4. ebamäärane (organiseerimata) hulk; summ, parv, salk. Kari lapsi, poisikesi. Õnnetuspaigale kogunes kari uudishimulikke. Poisikeste kari kõndis võõra kannul. Õpetaja läks ees, lapsed karjas järel. Sinna pole mõtet minna suure karjaga. Kari huligaane ja joodikuid koos, mine tea, mis võtavad teha! Ukse taga trügis ärritatud inimeste lärmitsev kari. Vastased tulid talle karjas kallale. Taganev väeosa muutus kabuhirmus põgenevate inimeste karjaks. || (loomade, esemete kohta). Kari isaseid koeri käis emase kannul. Lendu tõusis kari varblasi. Vana kana ees, pojad karjas järel. *Ning City'st tormab magistraalteede poole karjas autosid .. R. Sirge. || suur hulk. Tema käsutuses oli kari ametnikke. Sugulasi on mul igavene kari. Ees on veel terve kari toimetusi. *Seal oli maas tühje sigaretikarpe ja kari pudeleid .. M. Rebane.
▷ Liitsõnad: hagija|kari, hane|kari, kajaka|kari, kalkuni|kari, kana|kari, koera|kari, linnukari; laste|kari, titakari; kaabaka|kari, lolli|kari, sandikari.

karu|püksid pl
(laste) villased sukkpüksid. Väikemehel on karupüksid jalas.

kase|juust
piltl urvaplaaster, peenike kasevits (laste karistamiseks). Kasejuustu andma 'vitsu andma'. *.. kui vanemad [poiste suitsetamisest] teada said, siis raviti pahet tedreleiva ja kasejuustuga. V. Alttoa.

kassi|märss
etn kasetohuribadest, kõrtest vms. materjalist punutud lõõtspillikujuline laste mänguasi

kasu|vend
kasupoeg kasuvanemate oma laste v. teiste eri vanematest pärinevate sama pere kasulaste suhtes; kasuvanemate oma poeg kasulaste suhtes. *Vaike kasuema oli maha maetud, kasuvend meestega sõtta läinud ja kasuisa surnud. A. Saal.

kasu|õde
kasutütar kasuvanemate oma laste v. teiste eri vanematest pärinevate sama pere kasulaste suhtes; kasuvanemate oma tütar kasulaste suhtes

kasvatama37

1. põllukultuure, taimi viljelema v. loomi pidama. Teravilja, rukist, nisu, otra, maisi kasvatama. Kartuleid, juurvilja, kurke, tomateid, kõrvitsaid kasvatama. Lõunas kasvatatakse troopikapuuvilju, viinamarju, teed. Majand kasvatas lilli, roose. Isa kasvatas aias peenardel tubakat. Need taimed on enda kasvatatud seemnest. Loomi, karja, hobuseid, lambaid, hõberebaseid kasvatama. Kasvatas sead peekoniks. Linde, kanu, hanesid, kalkuneid, parte kasvatama. Tiikides hakatakse kalu kasvatama.
2. millegi kasvamist võimaldama v. soodustama (ka selle tulemusena mingeid tooteid andma). Väetamata maa ei kasvata vilja. Kirsid õitsesid küll, aga marju otsa ei kasvatanud. See õunapuu kasvatab magusaid õunu. Rukis kasvatab alles kõrt, pead. Puu kasvatas endale vägeva võra. Peenrad kasvatasid ainult umbrohtu ja maltsa. Nii rikkalikku viljasaaki pole need maad varem kasvatanud. Lambad on suve jooksul pika villa selga kasvatanud. *Ta ees avardub lai, kadakaid kasvatav lagendik .. B. Alver.
3. millelgi kasvada laskma. Habet, vuntse, patse kasvatama. Poiss kasvatas endale pikad juuksed. Kasvatab hea elu peal kõhtu. Poiss on maatööks noor, las kasvatab veel konti. | piltl. *Talle ei antud aega sammalt selga kasvatada ega isiksusena tarduma hakata .. E. Nirk.
4. piltl põhjustama, tekitama. Raske töö on taadile küürugi selga kasvatanud. *.. läikles tumedalt vesi, millel lained kasvatasid juba väikesi, valgeid harjakesi. A. Mälk.
5. rohkendama, suurendama, lisama. Kogus ja kasvatas oma vara. Jõudu, rammu kasvatav toit. Vastase loidus kasvatas ründajate julgust. Kõik see ei kahandanud, vaid hoopis kasvatas üldist uudishimu. Okupantide omavoli kasvatas rahva rahulolematust. Inimestes tuleb kasvatada distsipliini. *Tuul ulub ja kasvatab hangi. M. Nurme. || looma, välja arendama. Uurija kasvatas nendest faktidest terve teooria. || kudumisel järgmise rea silmade arvu suurendama, laiemaks kuduma. Sukka, sukasäärt, kinnast kasvatama. Kasvatage järgmises reas kolm silma juurde!
6. laste, noorukite eest (vanemana, hooldajana) hoolitsema; õpetama ja suunama, käitumist ja kombeid õpetama vms. Teda kasvatas võõrasema. Kohus otsustas poja jätta ema kasvatada. Kasvatas tütre suureks. Poiss jäi pärast vanemate surma päris võõraste kasvatada. Abielupaar võttis endale lastekodust väikese tüdruku kasvatada. Püüdis oma lastest kasvatada tublisid ja ausaid inimesi. Kool õpetab ja kasvatab noori. Ta on abielus ja kasvatab kaht tütart 'tal on kaks tütart'. Kohe näha, et halvasti kasvatatud noorukid. Mind on lapsest peale kasvatatud tööd austama. Kuldnokapaar kasvatas lennuvõimeliseks seitse poega. || (hrl. täiskasvanud inimest) mõjutama, sihikindlalt suunama; kelleski mingit kindlat joont arendama. Autor tahab oma teostega lugejat õpetada ja kasvatada. Ta kasvatati kuulekaks käsutäitjaks. Peame kasvatama oma iseloomu. Kogemused kasvatavad inimest. Küll sinust meri, sõjavägi mehe kasvatab. Kollektiivi, kirjanduse, kunsti kasvatav mõju. *Õnneks olin ettenägelik ja kasvatasin endale toimetuse sekretärist ise asetäitja .. O. Tooming.
7. van korrutama. *„Kasvata mõeldud numbrit kahega!” – „Kasvatasin!” M. J. Eisen.

kasvatus-e 5› ‹s

1.hrl. liitsõna järelosanataimede viljelemine v. loomade pidamine. Tõuloomade kasvatus. Heintaimede kasvatus.
▷ Liitsõnad: broileri|kasvatus, faasani|kasvatus, forelli|kasvatus, heina|kasvatus, hobuse|kasvatus, kala|kasvatus, kana|kasvatus, karja|kasvatus, kartuli|kasvatus, karuslooma|kasvatus, köögivilja|kasvatus, küüliku|kasvatus, lamba|kasvatus, lille|kasvatus, lina|kasvatus, linnu|kasvatus, looma|kasvatus, marja|kasvatus, metsa|kasvatus, pirni|kasvatus, ploomi|kasvatus, puuvilja|kasvatus, puuvilla|kasvatus, põhjapõdra|kasvatus, põldheina|kasvatus, riisi|kasvatus, roosi|kasvatus, sea|kasvatus, seemne|kasvatus, sibula|kasvatus, siidiussi|kasvatus, suhkrupeedi|kasvatus, taime|kasvatus, tee|kasvatus, teravilja|kasvatus, tubaka|kasvatus, veise|kasvatus, viinamarjakasvatus.
2. ped inimese, eriti laste ning noorsoo füüsilise ja vaimse arengu sihikindel suunamine ja mõjutamine; isiksuse kõlbeliste omaduste kujundamine. Laste, noorsoo kasvatus. Koolieelne kasvatus. Vaimne, kõlbeline kasvatus. Noorte tööalane kasvatus. Esteetiline, kunstiline kasvatus. Kehaline kasvatus (ka vastav õppeaine ja -tund koolis). Range, vali, mitmekülgne kasvatus. Tütarde kasvatusega tegeles ema. || kasvatamise tulemusena kelleski väljakujunenud (head) kombed, käitumismaneerid vms. Ta on saanud hea, korraliku kasvatuse. Täieliku looduslapsena puudus tal kasvatus.
▷ Liitsõnad: enese|kasvatus, kloostri|kasvatus, kooli|kasvatus, kunsti|kasvatus, kõlblus|kasvatus, perekonna|kasvatus, seksuaal|kasvatus, töö|kasvatus, vabakasvatus.

keksu|mäng
laste hüppemäng, kus maha joonistatud ruudustikku pidi hüpeldes kas tuuakse ära v. lükatakse jalaga edasi lame kivike, klaasikild vms., keks, kekskast. Kõnniteel käis laste keksumäng.

kepp|hobune

1. laste mänguhobusena kasutatav kepp, millel on otsas puust hobusepea. Taat oskas lastele kepphobuseid meisterdada. Lapsed ratsutasid kepphobustel.
2. piltl lemmikharrastus, -teema. Tema kepphobuseks olid värsiprobleemid.

kilkkilgi 21› ‹s

1. ahjupragudes, soemüürivahedes jm. elutsev kollakaspruun siristav toaputukas, toakilk (Gryllus domesticus). Ahju alt kostis kilkide siristamist, laulu. Kilk kriiksub ahjupraos, koldes.
2. õõnestatud puutükk, millesse kinnitatud pilpakese abil saab tekitada kilgilaulu meenutavat heli (hrl. laste mängupill)
3. piltl (kerge) alkoholiuim. Mehel on väike, paras, tubli kilk peas. Veinist lõi väike kilk pähe. *Võtsin tol õhtul esmakordselt kilgi, päris korraliku kilgi pähe .. R. Sirge.
4. piltl rahutuks tegev, kiusav kinnismõte. *See [= kuuldus] pani noormehele kilgi pähe, mis talle rahu ei andnud. J. Vorms. *Vaadake, siin on jälle üks neist kilkidest, mis Bülle põrunud pea välja haub. Ta nimetab ennast vabrikandiks .. E. Vilde.

kodu|hoidja

1.ssee, kes (teiste äraolekul) kodu, ka laste v. loomade järele vaatab. Isa-ema läksid linna, koduhoidjaks jäi vanaema. Läheb koer kodunt ära, on kukk koduhoidja.
2.adjKass on koduhoidja loom.

kodu|õpe
ped laste õpetamine kodus. Koduõppe kord, tunniplaan. On koduõppel. Laps jäi, määrati koduõppele.

kodu|õpetaja
endisajal palgaline laste õpetaja ja kasvataja perekonnas, kodukooliõpetaja. Töötas mõisates koduõpetajana. Oli paar aastat ühes Peterburi kaupmeheperekonnas koduõpetaja.

kodu|õpetus
laste õpetamine kodus. 17. ja 18. saj. oli Eestis valitsevaks õppevormiks koduõpetus.

kolli|auk
kõnek laste hirmutamises mingi pime õudne koht, hrl. haud

kooli|kohustus
kõigi teat. vanuses laste seadustatud kohustus õppida üldhariduskoolis

kooli|tädi
kõnek (eriti laste kõnepruugis:) kooliteenija. *Väljas kolistas koolitädi nüüd pangega. A. Pervik.

korgi|püss
laste mängupüss, mille „padruniks” on kork

kramp|tõbi
med varaealiste laste seisund, kus lihaste ja närvide erutuvus on suurenenud ning tekivad krambid, spasmofiilia

kulli|mäng
laste jooksumäng, milles üks mängijatest („kull”) püüab teisi taga ajades kedagi käega puudutada, et sellega püüdja osast vabaneda ja tabatu uueks „kulliks” lüüa

kõmpkõmbi 21› ‹s
hrl. pl.pikk latt jala jaoks oleva klotsiga, millel seistes saab teha selle latiga pikki samme, laste mängukark. Lapsed käisid kõmpidega, kõmpidel.

käba|laev
(männi)koorest lõigatud laste mängulaev. Lapsed mängisid käbalaevadega. *„Pai ätt, lõigu mulle käbalaev!” Ja tilluke käeke ulatab vanaisale kõvasti pihkusurutud männikooretüki. J. Peegel.

külg|sugulus
jur sama sugupõlve, näit. vendade omavaheline, samuti nende laste omavaheline sugulus

lapse|hoidja
väikelapse (v. -laste) eest hoolitsev isik. Vajatakse lapsehoidjat aastase lapse juurde.

lapse|psühholoogia
laste psüühika eripära ja arengut käsitlev psühholoogia haru

laste|aednik
lasteaias laste mängu ja tegevust juhendav kasvataja

laste|armastus
armastus laste vastu. Lasteaednikul peab olema lastearmastust.

laste|jalats
hrl. pl.(laste tarbeks)

laste|jalgratas
(laste tarbeks)

laste|kaitse [-kaitse]
laste sotsiaalne ning õiguslik kaitse

laste|kaubad pl
(laste tarbeks)

laste|keel
laste v. lastetoa keelepruuk allkeelena. Koer on lastekeeles aua.

laste|king
hrl. pl.(laste tarbeks)

laste|kodu
orbunud vm. viisil vanemate hooleta jäänud laste kasvatusasutus. Lastekodu kasvandikud.

laste|laul

1. lastepärane, lastele määratud lauldav laul v. luuletus. Lauldi lihtsaid lastelaule. Luuletaja Ernst Enno lastelaulud.
2. laste laulmine (näit. koorina). Nauditavat lastelaulu koorilt „Ellerhein”.

laste|pesu
laste aluspesu. Puuvillane lastepesu.

laste|toetus
(perekondadele laste kasvatamiseks)

laud|kiik
laste rõhtkiik, kus pikal laual kiigutakse kord ühe, kord teise otsa kerkides ja vajudes

leetrid2› ‹spl
ka med (laste) nakkushaigus, mida iseloomustab punane laiguline lööve. Ta jäi, haigestus leetritesse. Lapsel on leetrid. Laps on leetrites, põeb leetreid.

liisu|salm [-i]
laste salm, mille lugemisega määratakse mängust osavõtjate rollid. *.. me pidime lugema liisusalmi „Mampsel keetis moosi” .. L. Tungal.

lume|linn
lumest vormitud majadest, liumägedest, teedest jne. laste mängulinn

läka|köha
ka med laste äge nakkushaigus, mida iseloomustavad kramplikud, sageli oksendusega lõppevad köhahood

madruse|pluus
madruste laia nelinurkse seljale ulatuva kraega vormipluus; selletaoline laste v. neidude pluus. Madrusepluusides lapsed, tüdrukud.

madruse|püksid pl
madruste (alt laienevate säärtega) vormipüksid; sellised laste v. neidude püksid

mini|korvpall
sport laste korvpall

muna9› ‹s

1. valminud munarakk (ka sellest arenev loode) koos teda ümbritsevate kestadega. Viljastamata, viljastatud muna. Roomajate, putukate, liblika, soolenugiliste, parasiitusside munad. Linnupesa täpiliste munadega. Emalind haub mune. Äsja munadest koorunud linnupojad. Kuduna, kookonisse munetud munad. Putukad arenevad harilikult munast.
▷ Liitsõnad: jaanalinnu|muna, kajaka|muna, kilpkonna|muna, linnu|muna, sipelga|muna, täimuna.
2. kodulindude muna (1. täh.), hrl. kanamuna kui linnukasvatussaadus, kui toiduaine. Värsked, konserveeritud munad. Suured tugeva koorega munad. Toores, keedetud, praetud muna. Mune vahustama, kloppima. Kas sa armastad kõvaks keedetud või pehmet muna? Sõin hommikul paar muna. Võileib kilu ja munaga. Praetud singile löödi muna peale. Täidetud munad 'munapoolikud, mis on täidetud lisanditega (kilu, või, majonees vm.) maitsestatud munakollasega'. Sai määriti enne ahju panemist munaga. Mahlajoogile lisati muna. Kevadpühadeks värvitakse mune. Perenaine kogus müügiks mune. Korjasin kanapesadest mune. Kalkun muneb aastas sadakond muna. Muna toiteväärtus on suur. Muna on targem kui kana. Parem pool muna kui tühi koor.
▷ Liitsõnad: faasani|muna, hane|muna, kalkuni|muna, kana|muna, pardi|muna, tuvimuna; dieet|muna, haude|muna, konserv|muna, lihavõtte|muna, mäda|muna, nahk|muna, pesa|muna, prae|muna, pühademuna.
3. piltl miski munajas, linnumunataoline, ovaalne, ümmargune v. kerajas. Šokolaadist munad. Kirikutorni tipus on kullatud muna ristiga. Sai paraja vopsu kulmu pihta ja kohe muna otsaees. *Näe, mul taskudki igaks juhuks kive täis. .. Kõik parajad munad – nagu vormi järgi valatud. E. Raud. *Kartul oli ammu ära õitsenud, varte küljes rippusid rohelised munad, kartuli marjad. V. Luik.
▷ Liitsõnad: kastani|muna, klaas|muna, maa|muna, muru|muna, puu|muna, raud|muna, silma|muna, šokolaadimuna.
4. lastek laste teat. pallimäng; viga, mittetabamine selles mängus. Lapsed hüppasid keksu ja mängisid muna. Muna, mööda viskasid!
5. kõnek munand. Täku munad. Põrsastel lõigati mune 'kastreeriti'. Võtan sul munad maha! (ähvardus).
6. kõnek (saamatu inimese kohta). Oled ikka igavene muna!

mäda|muna

1. mädaks läinud muna. Viljastamata munast tuleb haudumisel mädamuna. Purunenud mädamuna vastik lehk. Hoiab oma pojukest nagu mädamuna 'õrnalt, nii et katki ei läheks'.
2. laste teat. pallimäng

mängu|keel
laste omavahelises suhtlemises lustiks v. mitteoskajate õrritamiseks kasutatav teat. reegli järgi moonutatud keel (näit. igale silbile lisatud pi abil saadud pi-keel)

pabul-a 2

1.sväike ümmargune ese. a. (hrl. väikeste viletsate õunte v. kartulite kohta). Õunapuu all oli maas rohelisi pabulaid. Puu otsa on jäänud mõni üksik pabul. Võeti hoolega kartuleid, mitte pabulatki ei jäetud maha. Kartulid kõik puha pisikesed nagu pabulad. *Ja olid päris rusikasuurused õunad ega mitte säärased pabulad nagu harilikult. F. Tuglas. || piltl (väikeste olendite, hrl. laste kohta). Teised läksid külla, mind jäeti väiksemaid pabulaid hoidma. Küll sa oled suureks kasvanud, viie aasta eest olid pisikene pabul. Lapsed, need pabulad, ei saanud millestki aru. *Hirmunud hiiri ja rotte veereb põrandal nagu halle pabulaid.. O. Luts. b. (väikeste tihkete väljaheitetükikeste kohta). Hobuse, lamba, kitse, jänese pabulad. Kõhukinnisuse puhul eritub lapse roe pabulatena. *Täissöönud loom [= hobune] aina puristas ja puistas käigu peal pabulaid. M. Lott (tlk).
▷ Liitsõnad: kartuli|pabul, õunapabul; lapsepabul; hobuse|pabul, lambapabul.
2.adjväike. Lapsed võeti kaasa, ainult kõige pabulamad jäeti koju. *Suured vahused pilved rulluvad üle sinise taeva pikas ribureas, ees suuremad, tagapool pabulamad.. L. Promet.

pai14

1.shellitav silitus, paitus. Ema tegi lapsele pai. Väike käsi teeb kutsule pai. Tegime pai ja leppisime ära. Tee talle minu poolt pikk pai hea nõu eest! Pai, pai, väike kiisu! Sellise tembu eest sulle pai ei tehta. *Ei ole ta [= poeg] minult pai ega peksa saanud. M. Raud. | piltl. Tuule, rohukõrte pai. Märgade okste jahedad paid. *Kibu ja karbi eest sai Oss preililt pika pai.. H. Sergo.
2.adjhea, armas, sõnakuulelik, vagur (eriti laste kohta v. laste keeles). Pai laps, poiss. Kui oled pai, ostan sulle kommi. Tüdrukud püüdsid hästi, kangesti paid olla. Mikk on rühma paimaid lapsi. Poiss tegi pai näo pähe, ette, kuulas pai näoga. Tiiger nägi välja nagu pai kodukass. *Kanad-kuked magavad kõrgel lae all ja paistavad .. nii uniselt paid oma õrtel. A. Kaal. || (pöördumist v. soovi, palvet väljendavates fraasides). Pai ema! Pai õpetaja! Kulla pai perenaine! Pai Jeesuke, tee mind terveks! Ole pai ja tule kaasa! Gustav, olge nii pai ja aidake natuke! Pai onu, mängi veel pilli! *Pai-pai proua Nesseln, saatke kohe kutsekirjad välja.. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: kuku|pai, kullapai.

patronaat-naadi 21› ‹s

1. jur vanemateta laste kasvatamine perekondades riikliku lepingu alusel
2. aj (Vana-Roomas ja keskajal) mõjuka isiku kaitse- ning hooldamisõigus temast sõltuvate isikute suhtes. Suurmaavaldaja patronaat. Mõisnike patronaat pastorite ametissemääramisel.
3. soosing, hooldus, kaitse. Riigi suurim pank võttis uue ettevõtte oma patronaadi alla. Ta tajus igal sammul linna mõjukaima isiku patronaati.

pea|laud
etn laud, mille kohal laste pead soeti

pediaatria1› ‹s
med lastehaigusi, ka laste anatoomilisi, füsioloogilisi ja hügieeni iseärasusi käsitlev arstiteaduse haru

pereillat -sse e. perre 6› ‹s

1. ühte leibkonda kuuluvate inimeste kogum, hrl. perekond (endisajal kaasa arvatud ka teenijad). Kolmeliikmeline, paljulapseline, lapserikas pere. Lastega, lasteta pered. Suure pere laps(ed), vanemad. Hallopite pere noorrahvas. Saariku talu pere. Pere aastasissetulek. Peret toitma, üleval pidama, katma. Kavatseb peret soetada. Pere kasvab, peret tuleb juurde, on pere juurdekasvu oodata (laste sündimise kohta). Peres kasvab, on mitu last. Kasvasin muusikute peres. Majas elas mitu peret. Peret ei ole meil rohkem kui mina, naine ja ämm. Ema ostab perele toitu. Sünnipäeva pidasime ainult oma perega. Külla mindi terve perega. Kogu pere oli õhtul kodus. Talu tööd tehti oma pere jõududega. Kolmandat põlve ühe pere 'suguvõsa' valduses olev ettevõte. Külalised ööbisid peredes. Elame sõbralikult nagu üks pere. Ei kahe pere koer saa elades süüa. *Kellel oli tugev pere käepärast, see ikka sai midagi kokku panna, aga kellel oli nõrk tööjõud, selle välised tööd jäid hoopis unarile. J. Mändmets. || selle muud liikmed ühe liikme, hrl. perepea seisukohast. Kuidas su pere elab? Kui palju sul peret on? (hrl. küsimus laste arvu kohta). Lembit viis pere suveks maale. Puhkab koos perega. Kas sul oma peret ei olegi – meest ja lapsi? Selles majas elab vana Mahlapuu oma perega. *Nad olid ka liiga jõuetuks jäänud, et püüda .. hea õnne peale üle mere põgeneda. Pealegi olid neil kõigil pered koormaks järel.. A. Hint. || talu teenijaskond (vastandatuna pererahvale). Pererahvas magas tagakambris, eeskamber oli pere päralt. Pere sõi pererahvaga ühes lauas. || hrv (loomade kohta:) pesakond, perekond. Kana kogu oma kümneliikmelise perega. *Ilvese pojad sünnivad aprillis-mais, aga mitte karjakaupa nagu hundi või metssea peres. F. Jüssi.
▷ Liitsõnad: haritlas|pere, kaluri|pere, kaupmehe|pere, kolhoosi|pere, käsitöölise|pere, linna|pere, maa|pere, naabri|pere, talu|pere, töölis|pere, üliõpilaspere; suur|pere, väikepere.
2. talu (koos selle elanikega), majapidamine. Sooaluse küla Mihkli pere. Lähestikku, hajali asetsevad pered. Külas on üheksa peret. Seda üksikut talu hüüti Räpu pereks. Käisime küla pere perelt läbi. Käisin paaris peres sees teed küsimas. Mardisandid käisid perest peresse, perest perre. Iga pere õuel, igas peres oli oma kaev. Majandis ei ole ühtki peret, kaasa arvatud üksikud metsatalud, kuhu ei ulatuks elektriliinid. *„See oli Madis Pöitel või pere järgi Sääse Madis,” teatasin. H. Sergo. || (vastandatuna saunakambri elanikele v. vabadikukohale). Saunarahva laps käis peres karjas. *Eevi murrab peres tööd teha, tasub sauna päevi.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kaluri|pere, metsa|pere, moonaka|pere, popsi|pere, ranna|pere, rendi|pere, sauna|pere, sauniku|pere, talu|pere, vabadiku|pere, üksikpere; sealt|pere, siitpere.
3. (mingi olulise tunnuse põhjal moodustuva rühma kohta:). a. ühise tegevuse, ühiste huvide, eesmärkide vms. põhjal kokkukuuluv inimrühm. „Estonia” teatri pere. Instituudi õppejõudude pere. Klassi õpilaste üksmeelne pere. Botaanikasektsiooni arvukas pere. Mobiliseeritute kirju pere. Meie kunstnike, kirjanike pere. Puhkajate, taidlejate pere. Arvukas pealtvaatajate pere. Tõusev täht pianistide peres. Laupäev oli autobaasi perel pingeline tööpäev. Ta kuulub härraste perre. Erinevail põhjustel sõjapõgenikeks saanud, tunnevad nad end ometi ühise perena. Rahvas peaks moodustama ühtse vennaliku pere. Monaco on üks väiksemaid maid Euroopa riikide peres. b. (loomade kohta). Kiskjaliste perre kuuluvad loomad. Laululindude liigirohke pere. c. (asjade, nähtuste kohta). Täppismõõteriistade pere. Aglutineerivate keelte pere. Okeanograafia kuulub geograafiateaduste perre.
▷ Liitsõnad: kolhoosi|pere, kooli|pere, mudilas|pere, sportlas|pere, teenijas|pere, töölis|pere, töötajas|pere, vilistlas|pere, õpetajas|pere, õpilas|pere, ülikooli|pere, üliõpilaspere; laste|pere, mees(te)|pere, nais|pere, noor|pere, pisipere; keel(t)e|pere, sõnapere.
4. ühe pesa (hrl. taru) mesilaste, harvemini kuklaste kogum. Tugev, elujõuline pere. Mesilas on paarkümmend peret. Pered olid jäänud nõrgapoolseks. Saadi 16 kg mett pere kohta. Metsakuklaste perede arvukus pole viimasel ajal suurenenud. Peret heitma 'sülemlema'.
▷ Liitsõnad: kunst|pere, mesilaspere.

perekonna|seadus
jur abikaasadevahelisi, vanemate ja laste vahelisi ning eestkoste puhul tekkivaid õigussuhteid reguleeriv seadus

perekonna|õigus
jur õigusnormide kogum, mis sätestab abikaasade, vanemate, laste jt. perekonnaliikmete vahelisi isiklikke ja varalisi suhteid

pesakond-konna 22› ‹s

1. ühel ajal sündinud v. väljahautud ja koos üleskasvanud pojad (hrl. imetajatel ja lindudel), üldkeeles vahel ka vanalinnud v. -loomad kaasa arvatud. Lõokese, hundi, metssigade pesakond. Pesakond põrsaid, kutsikaid, hiirepoegi. Varblasepaaril on igas pesakonnas viis–kuus poega. Jänesel on 2–3 pesakonda aastas. See kirju kukk on eelmisest pesakonnast. Üks pääsukeste pesakond hävitab suve jooksul kuni miljon putukat. *.. kuulnud korraga metshanede kisa. Lähedasest lagendikust lennanudki väike parv üle, vist üks pesakond. M. Metsanurk. || pesa, pesatäis (putukate, näit. sipelgate, mesilaste kohta). *.. aga mina olen sipelgatega hädas. Pean neid pesakondade kaupa kotiga metsast koju kandma. M. Raud.
2. piltl (ühe pere laste, harvemini kogu perekonna v. suguvõsa kohta). Saunamehe paljasjalgne pesakond. Need poisid on ühest pesakonnast. Kodus oli kaptenil naine ja kenake pesakond lapsi. *„Ja kes on siis see pesakond?” – „Sina oled üks neist, naine ja lapsed teised.” A. Saal. *See on teada asi, et Liivimaa pastorite seas mitmeid ühenimeliste pesakondi leida oli. J. Kross.
3. (taimede kohta:) pesa (10. täh.) Pesakond sibulaid. Tõmbas terve pesakonna kartuleid üles. Suurte pesakondadena kasvavad seened, mürklid. *Lepa igast kännutüükast võrsub pesakond noori kasvusid.. O. Tooming.
4. (laiemalt:) hulk, trobikond. Väike usklike pesakond hoidis kokku. *Loll, ega siis meie ise... Saadeti pesakond praktikante.. A. Uustulnd.

pii|keel
laste mängukeel, kus hrl. sõna silbipiirile v. pika silbi keskele lisatakse silp pi; näit. mi/pi/na o/pi/len si/pi/in, pi-keel

pioneeri|laager
nõuk ametiühingute korraldatud laste suvine puhkelaager

pioneeri|organisatsioon
nõuk 10–15-aastaste laste kommunistlik massiorganisatsioon

pisi|pere
(väikeste laste kohta). Lasteaia pisipere. Kas siin majas pisiperet polegi?

pissima37
(hrl. laste kohta:) kusema. Laps pissis potti, põrandale, maha. Pissis lapid märjaks, püksid täis. Ants on jälle voodisse, öösel alla pissinud. Kempsus soristas keegi pissida. Poiss pissib kõrges kaares. Näe, lehm pissib! *„Hääh!” põlastas tüdruk. „Laps räägib, kui kana pissib.” A. Maripuu.

planeerima142

1. ka maj plaanima [1] (2. täh.) Rahvamajandust, tööstust, tootmist, saake, tulusid, eelarvet planeerima. Ka üritusi tuleb osata ette planeerida. Arutelu on planeeritud esmaspäevale. Ehituseks planeeritakse suurem summa. 11 kuuga on planeeritud töödest täidetud ainult 22%. Lähematel aastatel on planeeritud ehitada mitu uut trolliliini. Toimetus planeerib teose kolmeosalisena, artikli järgmisse numbrisse. Kursus on planeeritud kahele aastale. Ta oskab oma tööd, aega, puhkust otstarbekalt planeerida. Noori õpetatakse perekonda, peret 'laste arvu, nende sünniaega' planeerima. Planeeris ja kavatses, kuid kõik ei läinud plaanikohaselt.
2. asula, ehitise, maastiku plaani [1] (4. täh.) koostama, seda kavandama. Arhitekt on planeerinud pargi klassitsistlikus stiilis. Ratsionaalselt planeeritud linnaosa, mikrorajoon. Siia tühermaale on planeeritud sanatoorium.
3. maa-ala kruntideks välja mõõtma. Mõisa maadest planeeriti 26 asunikukohta. *.. aga maa, mis järele jääb, ostab riik ära ja planeerib maatarahvale välja. F. Kõlli.
4. maapinda tasandama, laajama. Lohke täis põldu tuli planeerida.

punetised5› ‹spl
med (laste) äge lööbega nakkushaigus. Haigestus punetistesse. On punetistes, põeb punetisi.

põrgu|kutsikas
(kirumissõnana hrl. laste kohta:) põrguline. Poisinolgid, põrgukutsikad, puu otsast maha! Ma teile, põrgukutsikatele, näitan!

põrsa|kari [-karja]
kari põrsaid. Ümber molli matsutas põrsakari. || piltl (laste kohta). *No ütelge ometi, põrsakari, kas teil aru on kah pealuu sees? O. Luts.

rahhiit-hiidi 21› ‹s
med vet D-vitamiini vaegusest tekkiv laste ja noorloomade ainevahetushaigus. Haigestumine rahhiiti. Rahhiiti põdevad lapsed. Rahhiidist moonutatud jäsemed.

retuusid-de 21› ‹spl
laste v. naiste liibuvad (pahkluuni) püksid; pöiata sukkpüksid; kitsad (jalapöida ümbritsevate trippidega) spordipüksid. Elastsed puuvillased retuusid. Mustad pitsiga retuusid. Moes olid neoonvärvilised retuusid. Kolmveerandpikkuses retuusid. Kandis tuunikat ja retuuse. Orienteeruja, võimleja retuusid.

rinna|kool [-i]
murd (laste) raske rinnahaigus, mille puhul matab hinge ja on kange köha. *Oo-oh, vaesekesel sisse vajund rinnakorv .. / Ütles üks, et ussiviga, teine – rinnakool. M. Under.

ristima42

1. kirikl kristlikku kogudusse vastuvõtmisel vett pähe piserdama v. vette kastma; niiviisi toimides kellelegi eesnime andma. a. (laste puhul). Kirikuõpetaja ristib last. Ristimas käidi kodus või kirikus. Vene papp ristis jõe ääres lapsi. Kas sa ristitud oled? Lase ometi lapsed ära ristida! Tüdruk ristiti Anuks. Poeg ristiti mõlema vanaisa nimega. b. sellise toiminguga kedagi ristiusku pöörama. Paganaid ristima. Piiskop, misjonär ristis rahvast. Laskis end katoliku usku ristida. Ristitud juut. *Preestrid ristisid Virumaa piiri peal kolm küla. C. R. Jakobson. c. kõnek teat. rituaaliga mingisse ametisse, hrl. meremeheks pühitsema. Kui mind meremeheks ristiti, siis tõmmati mind köiega laeva kiilu alt läbi. d. kõnek kedagi märjaks kastma v. määrima. Mööduv auto ristis neid vee- ja poripritsmetega. Lind ristis ta uue kaabu ära.
2. kellelegi v. millelegi (hüüd)nime andma v. panema; nimetama, kellekski v. millekski kutsuma v. pidama. Kutsikas ristiti Muriks. Klassikaaslased ristisid mu kohe Nirgiks. Purjekas ristitakse „Kajakaks”. Uus element ristiti Mendelejevi auks mendeleeviumiks. Selle mäe on rahvas, rahvasuu Musumäeks ristinud. Kogumikus avaldatud lood on autor ise külajuttudeks ristinud. Ega ühe luulekogu autorit saa kohe poeediks ristida! *Lapsepõlv emaga, maast-madalast keset Supilinna.. areaali, kus isegi tänavaid ristiti aedviljanimedega: Oa, Kartuli, Meloni, Marja, Herne. V. Adams. || sõimunimega v. muidu halvustavalt nimetama, kellekski v. millekski tembeldama; sõimama. Naine ristis oma mehe kohe tobuks ja tainapeaks. Petist ristiti kõige mahlakamate sõnadega. *Kuid ühtegi sõna ei räägi ta väimehega ja Minni mõistab, et ema on Akslit juba nii ristinud, nagu ristida mõistab. V. Saar.
3. piltl mingile karastavale katsumusele allutama; midagi esmakordselt kogeda laskma. Vaenlane ristis meid suurtükitulega. *Ta oli küll kõigi tuultega ja kõigi vetega ristitud, aga ikka noor. K. Ristikivi.
4. hrv (veega) segama, lahjendama. *Tubli vaagen tanguputru aurab valgeks küüritud laual, pütt kaljaga ristitud, tilgastanud piima on selle kõrval.. E. Vilde.

ronga|vanemad pl
piltl vanemad, kes oma laste eest hoolt ei kanna

roni|redel
sport redel ronimisharjutusteks spordiväljakul, võimlas v. laste mänguplatsil

rõugutaja1› ‹s
folkl nõid, eeskätt laste vaigistaja v. ravija; pseudomütoloogiline sünnitajaid ja rinnalapsi kaitsev olend

sarlakid2› ‹spl
ka med äge peenetähnilise punase lööbega palavikuline laste nakkushaigus. Nakatus, jäi sarlakitesse. Põdes sarlakid läbi. Laps suri sarlakitesse. |sisekohakäänetes ka ainsuses›. Laps jäi, suri sarlakisse. Miku on sarlakis.

tegevuslik-liku, -likku 30› ‹adj
tegevusega seotud, tegevus-; tegevusel rajanev. Näidendi tegevuslik kude on nõrk. Tegevuslik kõnearendus ped puuetega laste kõne arendamine käelise tegevuse abil.

trihvaa14› ‹s
kõnek teat. laste peitemäng. *Tikerberi tänava hoov võis ju varjurikaste soppide poolest sobida küll trihvaa mängimiseks, aga nüüd on see minevik. L. Hainsalu.

tsurrinterj
lastek keelav v. kinnitav hüüatus laste peituse- ja jooksumängudes. Tsurr, mäng on läbi!

tundtunni 21› ‹s

1. 1/24 ööpäevast, 60 minutiga võrduv ajaühik (tähis t., h); sellise kestusega ajavahemik. Ööpäevas on 24 tundi. Kell näitab kümnendat tundi. Veerand, pool, kolmveerand tundi. Kahe tunni pärast. Neli tundi tagasi. Kell on tervelt pool tundi ees, järel. Töötas päevas kümme tundi. Laps magas päeval peaaegu kolm tundi. Film kestab kaks tundi ja 20 minutit. Sõitsime Tallinnast Tartusse kahe tunniga. Veel pool tundi sõitu ja olemegi kohal. Eksami alguseni, tööaja lõpuni on jäänud paar tundi. Aega on selleks umbes tund. Ole mulle mõni tund abiks. Võid tunniks (ajaks) õue mängima minna. Tulen tagasi tunni (aja) pärast. Tund läheb, kulub tunni järel. Möödus tund, teine, kolmaski, aga kedagi ei saabunud. Tunnist tundi ikka üks ja seesama. Tunnid venisid ja venisid. Viibisin kunstimuuseumis tunde. Istus tundide viisi, tundide kaupa oma raamatute taga. Teenis 50 krooni tunnis. Auto sõitis 120 kilomeetrit tunnis. Akadeemiline tund (kõrgkooli loenguaja järgi, 45–50 min.) Suvine tund enam kui talvine päev. *Alles vastu hommikut magan tunni või teise rahulikumat und. O. Luts. || (mingi vahemaa mõõduna). Sinna on mõne tunni tee, mõni tund teed. *Pool tundi maad siit otse põhja poole on põlise metsa keskel lage koht .. E. Bornhöhe. || oma eripäraga aeg, osa ööpäevast. Varane, hiline tund. Hommikune, lõunane, õhtune, öine tund. Kesköine tund. Oli vaikne pärastlõunane tund. Vaimude tund 'kummituste aeg (hrl. südaöö)'. *Töötamiseks ei jätkunud päeva valgetest tundidest. K. Rumor. || sellise kestusega (ka lühem v. tunduvalt pikem) kindlaks otstarbeks määratud ajavahemik. Vaikne tund 'kuni paaritunnine puhkeaeg laste- v. raviasutuses'.
▷ Liitsõnad: pool|tund, täis|tund, veerandtund; tähetund; amper|tund, kilovatt-|tund, vatt-tund; auto|tund, inim|tund, tingtund; lennu|tund, puhke|tund, saate|tund, seisu|tund, sõidu|tund, treeningu|tund, töö|tund, ületund; hommiku|tund, hämariku|tund, keskpäeva|tund, kesköö|tund, koidu|tund, lõuna|tund, puhte|tund, päeva|tund, pärastlõuna|tund, südaöö|tund, videviku|tund, õhtu|tund, öötund; keelu|tund, komandandi|tund, politseitund; info|tund, kõne|tund, palve|tund, piibli|tund, teabe|tund, vastuvõtutund.
2. hrl. 45-minutiline ajavahemik õppetöö põhivormina. Ladina keele, usuõpetuse tund. Esmaspäeviti on meil kuus tundi. Reedel algavad tunnid kell üheksa ja lõpevad pool kaks. Esimene, kolmas, viimane tund on joonistamine. Homme jääb, jäetakse emakeele tund ära. Täna andis tunde praktikant. Õpetaja annab, peab tundi. Alustame tundi. Lõpetame tunni. Kell helises tundi, tunnist välja (tunni algust v. lõppu kuulutava kellahelina kohta). Tundidest poppi tegema, pausi panema. Miks sa tunnist puudusid? Hilines tundi. Õpilane jäeti pärast tunde 'peale tundide lõppemist karistuseks v. järeleõppimiseks koolimajja'. Ära sega tundi! Õppealajuhataja tuli tundi kuulama. Õpetaja lahkus poole tunni pealt. Tänaseks on tunnid läbi. Hakati tundi 'tunnis õpitut' vastama, üles ütlema. Tuletage eilne tund meelde. Tundideks õppima, ette valmistama. Lahtine tund 'näidistund'. Õpetaja koormus on 18 tundi nädalas. Annab keeltekoolis tunde. Võtab matemaatikas eraõpetajalt tunde. *Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. O. Luts.
▷ Liitsõnad: ajaloo|tund, bioloogia|tund, füüsika|tund, grammatika|tund, joonistus|tund, keele|tund, keemia|tund, kirjandus|tund, klaveri|tund, konversatsiooni|tund, käsitöö|tund, laulu|tund, lugemis|tund, matemaatika|tund, muusika|tund, rehkendus|tund, solfedžo|tund, sõidu|tund, tantsu|tund, tööõpetus|tund, viiuli|tund, võimlemistund; vahetund; aine|tund, klassijuhatajatund; asendus|tund, era|tund, harjutus|tund, järeleaitamis|tund, klassi|tund, kooli|tund, kordamis|tund, lemmik|tund, muster|tund, näidis|tund, praktika|tund, proovi|tund, rühma|tund, saali|tund, võimla|tund, õppetund; nädalatund.
3. (oma eripäraga) aeg; (õige, sobiv) hetk. Raskel tunnil ei olnud temast abi. Need olid ilusad tunnid, kus me kõike koos tegime. Kätte on jõudnud tasumise tund. Otsustav tund on käes. Lahkumise tund on ligi. Saabus kojuminemise tund. Kodumaa vabastamise tund ei ole enam kaugel. Oli neidki, kes lahkusid kodupaigast hädaohu tunnil. Käsikiri jääb sahtlisse oma tundi ootama. Poisid, tund on tulnud! (märguandena millegi alustamiseks). || elu lõpp, suremise aeg; millegi eksisteerimise lõpp. Vanamees hakkas tundma, et tema tund ei ole enam kaugel. Ta otsekui aimas, et viimne tund on lähedal, käes. Haige arvas, et tema tund on tulnud. Tundus, nagu oleks lähenemas maailma viimne tund. *Missuguses mundris ta ükskord, kui tund kätte tuleb, Käina kirikuaias Liisu kõrvale pannakse, seda ta ise enam ei näe. H. Sergo. *.. tahaksin paluda, et kui mu tund [= elamise aeg] täis saab, siis ma sureksin äkilist surma kevadisel päeval .. I. Talve.
▷ Liitsõnad: elu|tund, jõude|tund, lahkumis|tund, piibu|tund, rüsina|tund, suitsu|tund, söögi|tund, tasumis|tund, tipp|tund, tusa|tund, tähe|tund, une|tund, üksindustund; surmatund.

turnimis|puu
hrl. pl.turnimiseks mõeldud riist, näit. laste mänguplatsil. Parki tulevad ka liivakastid, kiiged ja turnimispuud. Turnimispuud on pidevalt lapsi täis.

tõuke|ratas
jalaga tõugatav kaherattaline laste sõiduriist. Poiss sõidab tõukerattaga, tõukerattal.

ukainterj
teat. vormeli koostisosa mõnes laste peitemängus. Kes hüüdis „Uka, uka, mina prii!”, seda ei tohtinud kinni võtta.

vendvenna 22› ‹s

1. poiss v. mees oma vanemate teiste laste suhtes; (sageli ka kasuvenna ja poolvenna kohta). Peeter on Jüri vend. Peeter ja Jüri on vennad. Ta on mu lihane vend. Mu suur vend (endast vanema venna kohta). Väike vend (noorema venna kohta). Vend on õest noorem, vanem. Toimis vanemate vendade eeskujul. Jaanile sündis vend. Kõik kolm venda on haritud mehed. Vennad Kased. Neid võeti vastu kui omi vendi. Ta on mulle armsam kui vend. Oldi nii purjus, et vend ei tundnud venda 'oldi väga purjus'. Homme hakkame tööga nii kõvasti pihta, et vend ei tunne venda (väljendab tegevuse intensiivsust). Venna, vend Oskari, vend Ossi ihu nlj (sealiha kohta). || piltl (kellegi v. miski sarnase v. lähedase kohta; põhjuslikus seoses olevate nähtuste kohta). Nirk sarnaneb oma suurema venna kärbiga. Aastad, päevad, kevaded pole vennad. Laiskus ja hooletus on kehvuse vennad.
▷ Liitsõnad: isa|vend, kaksik|vend, kasu|vend, kolmik|vend, mehe|vend, naise|vend, pisi|vend, pool|vend, pruudi|vend, päris|vend, väikevend.
2. (kellegagi millegi poolest ühte kuuluva mehe v. üldse inimese kohta:) hõimlane, kaasmaalane, ametikaaslane vms. Kõik inimesed on vennad. Tõstis relva oma vendade vastu. Meie vennad soomlased. Eestlased ja nende vennad liivlased. Armsad Eesti vennad ja õed! Suure Gildi vennad. Mustpeade vennad. || (usulist ühtekuuluvust märkivana:) usukaaslane (hrl. kaaskristlane), usuvend, palvevend; meessoost orduliige, kloostrielanik, munk vms. Vennad Issandas. Armas vend Kristuses. Jutlustajaks on vend Johannes. Külasse on tulnud lugijad vennad. Linnast tulnud vend kõneles Issanda sõna. Mormooni vennad. Munki oli koos ilmalike vendadega kloostris sadakond.
▷ Liitsõnad: ameti|vend, gildi|vend, kaas|vend, klassi|vend, kooli|vend, kursuse|vend, leeri|vend, metsa|vend, piima|vend, relva|vend, sugu|vend, vere|vend, võsavend; ilmik|vend, kloostri|vend, lugija|vend, mõõga|vend, ordu|vend, palve|vend, templi|vend, usuvend.
3.hrl. koos täpsustava täiendigamees, nooruk, poiss. Ta on üks nutikas, asjalik, lahe, mõnus vend. Hädine, kehv, vedel vend. Seltskonnas tuntud, tehtud vend. Pidasin sind palju ägedamaks vennaks. Ah, on üks viinavõtja vend! Töö peale kibe, hakkaja, vihane vend. Koos olid lustakad vennad. Kelmid vennad need naabrimehed. Vahvad vennad, täisverd semud! | (pöördumisel). Tuleb appi minna, vennad! Rahu, vennad!
▷ Liitsõnad: blufi|vend, elu|vend, käraka|vend, luhvti|vend, lööma|vend, nalja|vend, napsi|vend, nupu|vend, pitsi|vend, pulli|vend, siidi|vend, topsi|vend, viinavend.

võõras|vend
võõraspoeg vanemate ühiste laste suhtes; vanemate ühine poeg võõraslapse suhtes

võõras|õde
võõrastütar vanemate ühiste laste suhtes; vanemate ühine tütar võõraslapse suhtes. Tuhkatriinu võõrasõed.

väike|rahvas
väikesearvuline rahvas. Leidub ka suure mõjuga väikerahvaid. || hrv (väikeste laste kohta). *.. kui tahan lähemalt järele pärida, kus see Oasti väikerahvas õieti kelgutab .. O. Luts.

õdeõe 27› ‹s

1. tüdruk v. naine oma vanemate teiste laste suhtes; (sageli ka kasuõe v. poolõe kohta). Mari on Jüri õde. Reet ja Maire on õed. Nad on õde ja vend. Ta on mu lihane õde. Mu suur õde (vanema õe kohta). Väike õde (noorema õe kohta). Noorem, vanem õde. Jaanile sündis õde. Mõlemad õed läksid noorelt mehele. Kummalgi õel polnud lapsi. Õde-venda 'õde ja vend' käisid koos karjas. Nad on õdede-vendade lapsed. || piltl (kellegi v. millegi sarnase v. lähedase kohta). Päevad pole õed. *.. ärge õpetage inimestele kavalust, vaid tarkust, mis on vooruse lihane õde. L. Metsar (tlk).
▷ Liitsõnad: isa|õde, kaksik|õde, kasu|õde, kolmik|õde, mehe|õde, naise|õde, pisi|õde, pool|õde, pruudi|õde, päris|õde, väikeõde.
2. (kellegagi millegi poolest ühte kuuluva naise kohta:) naissoost seltsimees, kaasmaalane, ametikaaslane jne. Kõik inimesed on vennad ja õed. Eesti vennad ja õed. Ta oli seltskonna kehvemate õdede kadeduse märklauaks. *.. [skraas] sisalduvad eeskirjad gildi liikmetele – vendadele ja õdedele .. V. Miller. || (usulist ühtekuuluvust märkivana:) naissoost usukaaslane (hrl. kaaskristlane), koguduse, usuühingu naisliige, nunn vms. Õed ja vennad Issandas. Pühavaimu õed ja vennad. Õdede klooster. Patust pööranud pühad õed. Õde Maria.
▷ Liitsõnad: ameti|õde, kaas|õde, klassi|õde, kooli|õde, kursuse|õde, leeri|õde, palve|õde, piima|õde, rinde|õde, sugu|õde, usuõde.
3. arsti (ravi)korraldusi vahetult ellu viiv tervishoiutöötaja. Valges kitlis õde. Õde tegi süsti, sidus haava. Meie palati õde. Oli haiglas õeks, töötas polikliinikus õena.
▷ Liitsõnad: dieedi|õde, haigla|õde, halastaja|õde, hooldus|õde, meditsiini|õde, operatsiooni|õde, osakonna|õde, palati|õde, patronaaži|õde, protseduuri|õde, röntgeni|õde, valve|õde, vanem|õde, ülemõde.

ööbik-u 2› ‹s

1. tumepruuni selja ja valkjashalli kõhuga väike värvuline, kauni häälega laululind (Luscinia luscinia). Toomepuus laksutab, trillerdab ööbik. Juunis laulab ööbik põhiliselt öösiti. Ööbik toob öösooja. Süda hõiskas nagu ööbik. Tugev hoop viis mehe ööbikute riiki 'võttis mehelt teadvuse'. Inimene ei ela tuulest ega ööbik laulust.
2. piibutaoline veega täidetud laste puhkpill, mis tekitab ööbiku laksutusi meenutavaid helisid

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur