[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

jääma ‹imperf jäin, jäi 41›

1. olema, püsima. a. (kuskil, mingis paigas). Sõitke teie maale, ma jään linna, siia, paigale. Haige peab veel mõneks ajaks voodisse, haiglasse, koju jääma. Sellise ilmaga jääme parem tuppa, katuse alla. Hobune komistas, kuid ratsanik jäi sadulasse. Toit jäi praeahju, pliidile, lauale. Jääge telefoni juurde, kohe tuleb kaugekõne. Jään õhtuni tehasesse, tööle. Mul on töövihik koju jäänud. Võti jäi minust varna, otsi sealt. Jäin kööki nõusid pesema. Jäin tädi juurde ööd, ööseks, ööbima. Jäime nende juurde ka õhtueinele, õhtueineks. Kuhu ta nii kauaks jääb? Kuhu sa eile jäid 'miks sa eile ei tulnud'? Palju kalureid on merre jäänud 'meres hukkunud'. Sõtta jäänud 'sõjas langenud' mehed. Näidend jääb ka selle hooaja mänguplaani. Jäägu see vana lugu minevikku. Otsus on seni ainult paberile jäänud. Mure jäi hinge, südamesse, hingele, südamele. Päike on nii hele, et silmad jäid õue 'näevad ruumi valguses esialgu halvasti'. Ega talv taevasse jää. b. (mingis suunas). Meie aknad jäävad õue poole. Köök jääb esikust minnes vasakule, vasakut kätt. Kärestik jääb siit pool kilomeetrit vastuvoolu. Teest paremale jääb kasevõsa, vasakule heinamaa. Linnusest itta jääb sügav org. Maja jääb sinna metsatuka taha. Kuhupoole siit vaadates Tartu jääb? Mehe nägu jäi vastu valgust, pimedusse, meie poole. c. (kellenagi v. millenagi, mingis seisundis, asendis, olukorras v. tegevuses). Jääme alati sõpradeks. Mats jäi surmani poissmeheks. Ausus on jäänud ta iseloomulikemaks jooneks. Kavatsus jäigi ainult kavatsuseks. Hunt jääb ikka hundiks. See on mulle tänini mõistatuseks jäänud. Tema parimaks tulemuseks kõrgushüppes on jäänud 1.20. Jäi kindlaks, ustavaks, truuks. Silmad jäid kuivaks, pisarateta. Ta ilme jäi muutumatuks, külmaks, tõrjuvaks. Tüdrukud ei saanud ta vastu ükskõikseks jääda. Hea, et nahk terveks jäi. Parandamiskatsetele vaatamata jäi raadio tummaks. Näitus jääb avatuks 30. novembrini. Laev on jäänud tänini kadunuks. Rekordaeg jäi talle saavutamatuks. Kõik jääb vanaviisi, endiseks. Jäägu see jutt meie vahele. Jäi kahevahele, keda uskuda. On siiani jäänud äraootavale seisukohale. Lahendus jääb veel mõneks ajaks küsimärgi alla. Jääge asja juurde, viisakuse piiridesse! Jäi oma ütluse, tunnistuse, sõna juurde. Jään selle juurde, et.. Ära mulle muid jooke paku, ma jään morsi juurde 'joon ainult morssi'. Jäi püsti, märkamata pakutud istet. Ta suu, süda jäi endiselt lukku. Trahv, karistus jäi jõusse. Vana valukoda jäi tegevusse. See ütlus on jäänud tänapäevani käibele, kasutusse, pruuki. Avar siluett jääb ka tänavu moodi. K. J. Petersoni looming jäi ligi 100 aastaks käsikirja. Jalale 'püsti, kasvama' jäänud rukis, nisu. Huige jäi pikalt kajama. Mis te seal koperdama jäite? Jäi lootma teiste abile, õnnelikule juhusele. Jäi rahulikult istuma, lamama. Ma ei jää viha kandma. Ta looming jääb aegadeks püsima. Jäid kestma kuumad põuased päevad. Jäi imekombel ellu, elama. Jäi õppimisega kuue klassi peale pidama. Poiss jäi klassikursust kordama, teiseks aastaks, istuma. Poeg jäi sõjast tagasi tulemata. Asi on siiani jäänud lahendamata. Jäi teadmata, mida tema sellest arvab. Sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata. Mul jäi eile saunas käimata. See jääb minust tegemata, küsimata, proovimata. Vaidluses jäid poisid isa poolele. Tüli põhjus jäi asjaosaliste endi teada. Ilm jäi terveks nädalaks tuisule. Õpetussõnad jäid mõjuta, tagajärjeta. Jäi vastuse võlgu. Oskusest jääb veel puudu, vajaka. Kingsepp jäägu oma liistude juurde. d. lahkumistervitusega seotud väljendites. Jää(ge) hüvasti, jumalaga, terveks! Jääme nägemiseni!
2. säilima; alles, üle v. järel olema. Jääb lootus paremale tulevikule. Jäägu küpsised tagavaraks. Tal jäi selles asjas ikkagi väike kahtlus. Tal jääb lugemiseks vähe aega, mahti. Lemmikharrastuste jaoks jäävad õhtutunnid. Sulle jääb päev mõtlemisaega. Ei jää muud kui käsku täita. Ärasõiduni on jäänud täpselt tund. Nüüd ei jää muud nõu kui ise küsima minna. Jääb soovida paremat. Jääb oodata, millal tulemused avaldatakse. Hilinenutele jäid ainult seisupiletid. Kangast on jäänud vaid väike rest. Pärast mööbli ostmist jääb meile üsna vähe raha. Kolmest pojast oli emale ainult üks jäänud. Jääb veel veerand tundi tööd, siis on kõik valmis. Temasse pole jäänud kübetki noorusesärtsu. Kõik jääb sulle. Koduni jääb siit ainult kilomeeter. Tuul kahistas sügisest puudele jäänud lehtedes. Tassi on jäänud tilgake kohvi. Kontrolli, et töösse ei jääks vigu! See on mul emast jäänud sõlg. Põletushaavadest jäävad armid. Lumistest saabastest jäid põrandale loigud. Turbast jääb põledes palju tuhka. Matkast jäid head mälestused. Temast on jäänud soodne mulje. Kohvist jäävad riidele plekid. Klaasile jäi kriim. Pehmele asfaldile, pehmesse asfalti jäid sügavad kontsajäljed.
3. muutuma, saama. a. (kellekski, millekski v. mingisuguseks). Jäi leseks, vaeslapseks. Korrapidajaks jääb Mari. Jäi turniiril kolmandaks. Võttis enda töölt lahti ja jäi koduperenaiseks. See on nüüd vanaks moeks jäänud. Jäi ise narriks, lolliks, turakaks. Äkki jäi kõik väga vaikseks. Vihm, sadu jäi hõredamaks. Korter on perekonnale väikeseks jäänud. Ta jäi haigeks, vanaks, kurdiks, pimedaks, rasedaks. Kleit on mulle kitsaks, laiaks, lühikeseks, napiks jäänud. Jalad on istumisest kangeks jäänud. Sa oled kõhnemaks jäänud. Kass on rojuks, niruks jäänud. Liikumine jäi järjest aeglasemaks. Värvitud pind jäi ühtlane, sile, krobe. Valmis vaiba pikkuseks jääb 4 meetrit. b. mingisse olukorda, seisundisse v. tegevusse siirduma v. sattuma. Mees jäi norgu, longu, lonti, mossi. Kasv jäi kängu. Jääb kergesti vinti, purju, jommi. Ehitustöö jäi soiku, katki. Mäng jäi viiki. Aed jäi rääma, sööti. Jäi räbalasse, kaltsu, nälga. Lugu hakkab juba unustusse jääma. Ütlesin nii, et ta suu jäi lukku. Imestusest jäi suu lahti, ammuli. Tuul vaibus, purjed jäid rippu. Viilimine kõrvalruumis jäi vait. Kes kärbestest mürki maitses, kohe siruli, pikali jäi. Põllutööd on neil jäänud ripakile, lohakile. Jäi jänni, kimpu, hätta, pigisse, puntrasse, häbisse. Jäi lõunata, rahata, toetuseta, toitjata. Jäin tühjade kätega. Jäi kleidi väele, paljajalu, püksata. Jääd ise süüdi. Jooksin, et mitte hiljaks jääda. Vili jäi lume alla. Küla jäi sõja jalgu. Kas jääd mu vastusega rahule? Jäi leetritesse, angiini. Rääkis, kuni teine nõusse jäi. See töö on vahepeal unarusse jäänud. Jäi sügavasti mõttesse. Jäädi kalda äärde ankrusse. Jäi pankrotti, petise õnge, naiste mõrda. Jään puhkusele 25. juunist. Kell on juba palju, jääme õhtule 'lõpetame tööpäeva'. Eelmised teosed jäävad uusima kõrval varju. Pöördusin nii, et jäin temaga küljetsi. Mulle jäävad luuletused kergesti meelde, pähe. Mis sulle näituselt silma jäi? Arutluselt jäi kõrva, et.. Vaata, et sa direktorile pihku ei jää! Laps jääb õhtuks vanaema hoolde. See soo jääb uudismaa alla. Töö valmimine jääb sügise peale. Maja jäi noorte päralt. Laev jäi tormi kätte. Jäid tulemisega hilja peale, pimeda peale, öö peale. Jäi metsas öö kätte, pimeda kätte. Jäin unne, tukastama, tukkuma. Sinna jäi pilk peatuma, pidama. Jäi jahmunult kuulama, vaatama. Pidime äärepealt toppama jääma. Kuula, kell jäi seisma. Jäin uuesti magama. Viimaks jäi muutlik tuul kagusse pidama.

kaste ‹18› ‹s›

1. öösel jahtunud maapinnale ja esemetele piisakestena langenud veeauru kondensaat. Paks kaste on maas. Kaste langeb maha. Rohi on kastest märg. Kaste sädeleb päikesepaistel. Jäljed olid hommikuses kastes hästi märgatavad. Kaste leotas, tegi kingad märjaks. Hommikul kastega on kergem niita. Kaste on vihma karjapoisike.
▷ Liitsõnad: hommiku|kaste, õhtu|kaste, öökaste.
2. kastev, niisutav vedelik. *.. ütles, et sadagu, sest sihuke soe kaste on põllule kiiduväärt asi alati .. M. Raud. *.. kasteks kuiva eine kõrvale tellitakse pudel õlut. O. Luts.
▷ Liitsõnad: keelekaste; mesikaste.
3. ‹liitsõna esiosana› kastmine; näit. kastekann
4. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnedes taimehaiguste nimetustes
▷ Liitsõnad: jahu|kaste, punakaste.

kiirgus|bilanss
füüs aluspinnale langenud ja sealt hajunud kiirguse vahe

langemis|nurk
füüs langenud kiire ja pinna ristjoone vaheline nurk. Valguskiirte langemisnurk.

langenu ‹1› ‹s›

1. sõjas, võitluses, lahingus surmasaanu. Lahinguväljale jäi langenuid ja haavatuid. Sõjas langenute hauad.
2. hrv moraalselt langenud isik. *Verist ülekohut tehakse kurjadele, langenuile, paheseile! F. Tuglas.

langus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
langemine; langenud olek. a. hrv allapoole liikumine, kukkumine. Raske keha langus on kiirem kui kergel kehal. b. taseme madaldumine, allapoole vajumine. Vee taseme langus Emajões. Elavhõbedasamba langus. c. kallak. Maa(pinna), merepõhja langus. Järskude tõusude ning langustega maanteed. d. alanemine, vähenemine. Õhurõhu, temperatuuri langus. Toodangu, saagi langus. Töövõime langus. Rahakursi langus. Pinge langus. e. piltl tagasiminek, allakäik, mandumine. Kõlbeline, moraalne langus. Kirjanduse, kunsti langus. Sõjad viisid riigi langusele. Meeleolu, tuju langus.

maas ‹adv›

1. (lamamas, lebamas) maapinnal vm. aluspinnal. Lamas pikali, selili, sirakil, maoli, kõhuli maas. Ära rooma maas, määrid rõivad ära! Nuttis lausa kummuli maas. Palus põlvili maas andestust. Langenuid ja haavatuid oli loogu maas. Jalg libiseb, ja oledki käpuli maas. Aed, tara on risakil maas. Oksi, risu, tuulest murtud puid vedeleb maas. Paks rukis on kohati maas 'lamandunud'. Kuiv loog on maas. Hommikul oli paks lumi maas. Uus vaip on suures toas maas. Poiss on juba katuselt maas. *Hommikul, kui ahe on maas, viib ta poisi rehe alla .. M. Traat. || kõnek (haigena pikali). Olin haigena, haigevoodis maas. Poiss on palavikuga, palavikus, kopsupõletikuga maas. Murdis jalaluu, oli mitu nädalat maas. *Üks väike kriimustus [= haav], ja mees on maas mitmeks nädalaks. E. Krusten.
2. (põllu- ja aiakultuuride kohta:) maha tehtud, kasvamas. Kevadised põllutööd on tehtud ja vili maas. Kas teil on kartulid, oder juba maas? Kapsad istutasime maha, nüüd on aedvili kõik maas. Neil oli tänavu paar vakamaad lina maas. *Suur põld oli juba maas, juunikuu käes, ja orastel ei võinud ometi roomiktraktoriga tallata .. M. Traat.
3. langetatud, allapoole suunatud; alla lastud, alla tõmmatud vms. Koer jookseb lõhna ajades, nina maas. Pea püsti, ära käi, pea maas! Poisid seisid noruspäi, pilk, silmad maas. Mõnel on kasuka krae üles tõmmatud, mõnel maas. Läkiläki kõrvad maas. *Ka Priit on rahutu. Hoiab nina maas .. H. Pukk. *Teistel koertel on sabaots ikka püsti, aga hullul koeral ei ole, hullul koeral on saba maas, sedasi sorus. J. Parijõgi.
4. kõnek pealt v. küljest ära; katki, lõhki jne. See maja lammutatakse ära, katus ongi juba maas. Võta mantel maha, mul on juba pintsakki maas. Seinalt oli värv, krohv laiguti maas. Mees tundub palju noorem, kui habe on maas. Noorsõduritel on pead paljaks aetud, kõigil juuksed maas. Jälle on jalgrattal kett maas. Sokkidel on kannad maas 'läbi kulunud'. Sukal on silm maas 'hargnenud'. Peopesad veritsesid, nahk oli maas. *Tea sa looma südant sisse! Kui sähvab sarvega – teisel [lehmal] kõht maas! A. Mälk.
5. kõnek taga, järel, maha jäänud. Oleme graafikust maas. Ta on praegu teisel kohal, poole punkti võrra liidrist maas. Meie suusataja on juhtijast praegu kolm sekundit maas. *.. Kaarel on oma isast nii kehalt kui sisult nigelam, poeg Kalle omakorda temast mõtlemiselt maas, poisil pole mõistust ollagi .. H. Kiik.
6. kõnek ära, langenud, maha võetud. Ta on nüüd sale poiss, rasv maas, liigsed kilod maas. Poistel oli kohe minekuõhin paar pügalat maas. *Suur mure oli ta südamelt maas. Laps oli saanud omale nime. A. Mälk.

meteoriit ‹-riidi 21› ‹s›
astr planeetidevahelisest ruumist Maale langenud tahke keha. Meteoriidi mass. Maale langeb aastas umbes 1000 meteoriiti.
▷ Liitsõnad: kivi|meteoriit, raud|meteoriit, segameteoriit; hiidmeteoriit.

saanu ‹1› ‹s›
see, kes on midagi saanud, kellele on miski osaks langenud. Puhkust saanute nimekiri. Haavata saanuid oli palju. Haiget saanu aietas. Kõrvetada saanu hoiab tulest eemale.

sõja|vang [-i]
sõj
1. vaenlase kätte vangi langenud teise sõdiva poole relvajõududesse kuuluv isik. Saksa sõjavangid töötasid „Estonia” teatri taastamisel. 13 sõjavangi põgenes vangilaagrist. Vanaaja orjanduslikes riikides kasutati sõjavange ülikute orjadena.
2. ‹sisekohakäänetes› sõjavangiks olemine, sõjavangi seisund. Sõjavangi langema. Sõjavangis olema, viibima. Sõjavangist vabanema. *Ta pidi minema läände, otse läände, kui tahtis pääseda sõjavangist .. Mart Kalda.

taeva|manna

1. kirikl. Vanas Testamendis kirjeldatud imepärane taevast langenud toit. *Mirjam .. kuulas jutlust kõrberännakust. Moosesest ning taevamannast, millel olnud meekoogi maik. A. Beekman. | piltl. *.. sadas valget lund, sinerdavat taevamannat üle nälgiva maa ... A. Kivikas.
2. piltl miski muidu v. armust antav, miski ihaldatav; hõrgutis, oivaline roog. Ootab saadetist nagu taevamannat. Taevamannana ei lange siin talus midagi rüppe. Võimule pürgijad tõotasid, lubasid taevamannat. Jäi taevamannale lootma. Hea enesetunne pole taevamanna, selle nimel peab vaeva nägema. Vaesel ajal oli suhkur taevamanna. Õhtune kuum šokolaad tundus taevamannana.

valküür ‹-i 21› ‹s›
müt muinasgermaani müütides jumaliku päritoluga neitsi, kes abistas sõjasangareid ja viis langenud Valhallasse

vangi|langenu
(sõja)vang, vangi langenud isik. Palju oli langenuid ja vangilangenuid. Pärismaalased sõid vangilangenu ära.

vennas|kalmistu
(langenud võitlejatele). Kunagisi lahingupaika tähistavad vennaskalmistud ja mälestussambad.

õõnes ‹õõnsa, õõnsat 16 või õõnest 17› ‹adj›

1. (seest) tühi; selliseks kulunud v. uuristatud. Õõnes puu, puupakk. Õõnsa tüvega tammepuust lendas välja öökull. Heinputke õõnes vars. Kepp oli seest õõnes. Jõgi on kaldad alt õõnsaks uuristanud. *Ühel päeval mõtlesin, et maa on kera, teisel, et elame õõnsa kuuli seesmisel koorel .. U. Masing. *Jah, enne polnud ma peale emale tehtud piimapüti .. ühtegi õõnsat asja valmis meisterdanud .. H. Sergo. || sissepoole kumer, nõgus; lohku vajunud, sisse langenud. Kivi õõnes külg. Õõnsa rinnaga, kõhuga, näoga mees. Õõnsate põskedega nägu. Hobuse, kitse küljed olid õõnsad. || piltl (seoses tühja kõhu, näljatundega). Kõht, keskpaik, vöövahe on õõnes. *Kere on kuradi hele. Paksud peavad muidugi paremini vastu, aga minusuguse kõhnavõitu selli võtavad koosolekud alati seest õõnsaks. E. Raud. || piltl kõhe, ebamugav, ebakindel. Algul oli lennukiga sõites päris õõnes tunne sees. Laev sööstis lainetevahelisse sügavikku ja kõigil oli veidi õõnes olemine.
2. (hääle v. heli kohta:) kume, sünge. Öökulli õõnes huige. Kostsid õõnsad tornikellalöögid. Õõnes kõmin. Õõnsa häälega jutlustaja. Mõrtsuka õõnes naer. *Siis kõlas õõnes plaksatus, nagu oleks pudelilt kork tõmmatud .. M. Unt.
3. piltl mittemidagiütlev, sisutühi; tühja- v. suuresõnaline. Tühi nägu ja õõnes pilk. Õõnes sõnakõlks, fraas. Õõnsad sõnad, loosungid, lubadused. Õõnes paatos. Kõne jättis õõnsa mulje.