[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

laks ‹interj adv›
annab edasi kõlava löögi heli. Laks ja laks langesid pesunaiste kurikahoobid. Äigas teisele kohe laks vastu kõrvu. *Laks! käib tugev hoop vastu Antsu sääri .. M. Raju.

laks ‹-i 21› ‹s›
kõnek lake, laga. *Vastumeelselt neelas Elgas mõrudat laksi [= õlut] alla. J. Lintrop.

laks ‹-u 21› ‹s›

1. heledalt kõlav löök. Laksu andma, saama. Lapsele anti peoga laks kannikaile, (vastu) tagumikku. Mees sai naise käest laksu vastu kõrvu. Andis ohjaharuga hobusele laksu laudja pihta. Kostsid kakluse laksud ja matsud. Lõi sääse laksuga laiaks. Laseb, teeb sõrmedega laksu, nipsu. Lõi keelega kiitvalt laksu. Kala lööb veepinnal sabaga laksu. Lipp lööb tuules laksu 'laksub'. Kuula, kuidas ööbik lööb laksu 'laksutab'. Peaaegu oleks autoga laksu pannud 'avarii teinud'.
2. hrv laksumine; laksutamine. *Kuulen sinu [= järve] lainte laksu, / salavete kohinat .. O. Grossschmidt. *Kui küünid sa mõtte ja hingega põldude manu, / kui leiad, et isegi ööbiku laksu on neis .. P. Haavaoks.
3. murd hulk, tükk. *Aga maad on ikka hea laks. Vana aru järgi umbes viisteist versta. M. Raud. *Laks aega kulus, tundi pool. V. Ridala.
4. kõnek annus, doos (hrl. alkoholi v. narkootikumi kohta); hrl. alkoholi v. narkootikumi tarbimise tagajärjel tekkiv uimastav-joovastav tunne v. seisund, kaif. Alustuseks võeti laks viina. Arvati, et sportlane oli enne võistlusi tugeva steroidide laksu pannud. Noored olid ilmselgelt laksu all.
5. piltl lops, prohmakas, pauk (2. täh.) Kõigi õnnetuste otsa veel selline laks! Tema jaoks oli see paras laks, aga kas ta sellest ka õppust võtab! Mina olen oma laksu kätte saanud ja enam ma seda viga ei tee. Sellest laksust taastumine, toibumine võttis aega.

esimese laksuga
kohe, esimesel korral. Esimese laksuga ei saanudki aru, mis oli toimunud. Debüütplaat jõudis esimese laksuga edetabelite tippu.