[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lahke ‹1› ‹adj›

1. (suhtlemises v. suhtumises:) sõbralik, südamlik, heasoovlik ning abivalmis; lahkust väljendav. Lahke inimene. Lahke ja helde käega perenaine. Ta on võõraste vastu väga lahke. Lahke naeratus, pilk, lahked silmad. Nägu läks palju lahkemaks. Ütlemata lahke oleku ning jutuga mees. Saime lahke vastuvõtu osaliseks. Võtan teie lahke pakkumise vastu. Tänan lahke nõuande, juhatuse eest. Teie lahkel loal 'kui lubate' võtan selle raamatu kaasa. Meid võeti lahkel meelel, lahkel käel 'lahkesti' vastu. Tööluusi peale ei vaadata kuskil lahke pilguga. Ta on lahke lubama, aga laisk lubadust täitma. || hrl van piltl armas, kena. Kevadiselt lahke taevas. Äiu, lahke lapsukene. Laksutame lahket laulu. *Siis jutustasid õitsilised jõekaldal jälle lahke tule paistusel sellest, mis vanasti oli .. C. R. Jakobson. *Mäeladvad lahke laane taga, / jõeluhad, jääge jumalaga! B. Alver (tlk).
▷ Liitsõnad: külalislahke.
2. hrl van lahe. Köhis kopsud, kurgu lahkemaks. *Nemad ei olnud ju karjas käinud, kus nemad oma hääle pidid lahkeks huiskama? A. Kitzberg. *.. lahkest elust ja heast põlvest ei teadnud ta midagi. L. Koidula. *.. nad aeti Suurelemaale, kus lahkem ruum. A. Schmuul.

ole lahke, olge lahke(d)

1. (viisakusväljendina:) palun. Ole lahke, vali, mis sulle meeldib! Olge lahked, astuge sisse! *„Olge nii lahke, härra Toots,” sunnib meister, „olge nii lahke, sööge!” O. Luts.
2. (imestuse, pettumuse, pahameele puhul). Ole lahke – täna ei makstagi palka! Aga tema, olge lahked, läheb ja lobiseb kõik välja!