[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 sobivat artiklit.

abordeerima42
aj (hrl. sõude- ja purjelaevade ajastul:) vaenlase (sõja)laeva ründama selle parda külge haakudes, et meeskond saaks tungida vastase laevale

check-in [tšek-in] ‹-i 21› ‹s

1. koht, kus registreeritakse end reisile (lennujaamas, sadamas); (hotelli) vastuvõtulaud; registratuur. Lennule registreerimiseks tuleb pöörduda check-in'i.
2. registreerimine lennukile, laevale v. hotelli minemisel. Check-in algab kaks tundi enne laeva väljumist. Hotell võib nõuda varajase check-in'i eest lisatasu.

halsshalsi 21› ‹s
mer
1. nöör, mis hoiab purje alumist, vastu taaki v. masti olevat nurka
2. purjelaeva asend, kurss tuule suhtes. Laev liigub vasakul, paremal halsil 'tuul puhub laevale vasakult, paremalt'. Pööras purjelaeva ühelt halsilt teisele.
3. ühe kursiga läbitav teekonnalõik. *..laev loovis lühikeste halssidega Gotlandi saare all.. H. Sergo.

lastija1› ‹s
(laevale) laadija

lootsi|kaater
(lootsi toimetamiseks teda vajavale laevale)

lootsi|paat
mer (lootsi toimetamiseks teda vajavale laevale)

munsterdama37

1. mer munsterrolli märkima, laevale tööle vormistama. Poiss munsterdati laeva madruseks, jungaks. Tal õnnestus end laevale munsterdada. Kapten munsterdas Hamburgis mitu uut meest peale. Vanadest merekarudest munsterdatud meeskond. || kõnek ametisse, koha peale sokutama. On oma tuttavad ja sõbrad soojadele kohtadele munsterdanud.
2. van rividrilli, utsinat tegema; drillima, utsitama. *.. et teisel pool kõrget mäge suurel lagedal üks rügement soldateid munsterdamas olnud. F. R. Kreutzwald. *See oli salongipeniks välja munsterdatud karjakrants .. A. Murakin (tlk).
3. kõnek midagi v. mingisuguseks tegema, sättima, munserdama (1. täh.) Poiss olevat naaberküla tüdrukule lapse munsterdanud. *.. kes siis ei tea, et ta oma ise haigeks munsterdas ja sedaviisi sõjast lahti sai. A. Jakobson. *Tulija oli küll end pulmapeoks välja munsterdanud .. A. Murakin (tlk).

nikkniki 21› ‹s
murd suurem paat, millega last rannast laevale veeti

paadi|tali [-tali]
mer tali paadi vettelaskmiseks ja laevale tõstmiseks

parda|kaart
laevale v. lennukile pääsemiseks esitatav kaart. Pardakaarti väljastama, kontrollima. Kaotasin oma pardakaardi ja pidin ostma uue laevapileti.

parda|trepp
(laevale v. lennukile minekuks v. sealt maale tulekuks)

rool-i 21› ‹s
sõidukile, liikurmasinale v. laevale soovitud liikumissuuna andmise seade; mer (ka:) tüür. Rooli hoidma, keerama. Roolis, rooli taga olema, istuma. Rool vasakule, paremale! Rooli asusid noored mehed. Alkoholijoobes ei tohi rooli taha istuda. Juht kummardus rooli kohale, võttis käed roolilt. | piltl. Direktor hoiab kindlalt asutuse rooli.
▷ Liitsõnad: auto|rool, kombaini|rool, traktorirool.

tali|mees
mer laevale laaditavat v. laevalt lossitavat lasti hrl. tükikaupa loendav isik

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur