[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

arbalett ‹-leti 21› ‹s›
aj vibu ja laega (idamaist päritolu) keskaegne laskeriist

kuppel ‹kupli, kuplit 2› ‹s›

1. õõnes, enamasti pöördkehakujuline ese, hrl. millegi katmiseks. a. ka ehit hrl. poolkerakujuline kivist, puidust, metallist vm. materjalist kattetarind. Tähetorni valge kuppel. Kirikute, katedraalide kõrged, kullatud kuplid. Sibulakujuline, vaskplekiga kaetud kuppel. Templit kroonib suur särav kuppel. Päike kuldab idamaise linna kupleid. b. (taevavõlvi kohta). *Taeva tohutu sügavsinine kuppel kummus üle laidude, üle saarte ja mere.. A. Hint. c. lambivari, lambikuppel. Laua-, laelambi kuppel. Mattklaasist, plastmassist, plekist kuppel. Laual põleb suur rohelise kupliga lamp. Ta võttis lambil kupli pealt. d. mingi muu vastavakujuline ese v. millegi osa. Langevari paisus avanedes kupliks. Klaasist kuppel juustu jaoks.
▷ Liitsõnad: klaas|kuppel, lambi|kuppel, paber|kuppel, plastmasskuppel; juustukuppel; taevakuppel.
2. geogr järskude kumerate nõlvade ja kumera laega ümar kõrgendik. Lõuna-Eesti metsased kuplid. Maaliliste kuplitega maastik. Taamal kerkis Linnamäe üksikute kuuskedega kaetud kuppel.
▷ Liitsõnad: mäekuppel.
3. kõnek pea, nupp, kolu. Sai vastu kuplit. Kuppel kumiseb, valutab eelmise õhtu pummeldamisest. Kuppel jagab, lõikab. *Ei, see noormees pole mitte ainult ilus nagu noor Adonis, vaid tal on ka midagi seal kuplis. O. Luts. *Leti taga on vana Vallin ise, tüse, palja läikiva kupliga, muhe ja unine. J. Smuul.

kuppel|haud
arheol kuplikujuliselt võlvitud laega (maa-alune) kivist haudehitis

lehtla ‹1› ‹s›
väike ronitaimedest kaetud külgede ja laega sõrestikehitis puhkekohana aias. Varjukas metsviinapuu väätidesse uppuv lehtla. Kohvi joodi aias lehtlas.

liig|tuba
etn sisemise külgseinaga eraldamata, madalama laega osa rehetoa ühel v. mõlemal küljel

punker ‹-kri, -krit 2› ‹s›

1. mahuti, ajutine (väike) hoidla. a. mer laeva kütuse-, eriti söeruum. Laeva punker. b. tehn kitseneva alaosaga mahuti peamiselt puistmaterjali lühiajaliseks säilitamiseks. Terasest, puidust, raudbetoonist punker. Kombaini, külvimasina, kivikoristusmasina punker. Jõusööda, seemnevilja, kivisöe, põlevkivi, väetise punker. Kombainile ehitati aganate kogumise punker. Punker täideti, sai täis. Transportöör veab põlevkivi punkritesse, kust see laaditakse vagunitesse. Betoonisegu tuuakse ehitusele spetsiaalsetes punkrites. Prügišaht lõpeb all punkriga.
▷ Liitsõnad: jõusööda|punker, laastu|punker, liiva|punker, mördi|punker, soola|punker, söe|punker, sööda|punker, teravilja|punker, tolmu|punker, tuha|punker, viljapunker; jaotus|punker, kogumis|punker, konteiner|punker, laadimis|punker, segamis|punker, säilitus|punker, toite|punker, vastuvõtupunker.
2. sõj tugeva laega varjend, blindaaž. Betoonist punker. Palkide ja mullaga kaetud punker. Piki raudteed oli ehitatud palju punkreid. Sakslaste, venelaste punkrid. Punkri laskeava. Metsavennad varjasid end maa-aluses punkris. Mehed laskusid punkrisse. Punkrist avati tuli.
▷ Liitsõnad: raudbetoonpunker; staabi|punker, vahtkonna|punker, varitsemispunker.
3. pugerik, väike (armetu) ruum v. korter. Fotograafi pimikuks oli pisike vineerist punker. Elame väikeses poolpimedas punkris. Üürisin vanas(t) majas(t) ühe punkri. Minu punkrisse ei mahu kuigi palju külalisi. *Tõelises teatris [tahaksin käia], mitte mõnes punkris, nagu siinne seltsimaja. R. Roht.
▷ Liitsõnad: kino|punker, toapunker.
4. vilets (sala)kõrts, urgas. See pole mingi restoran, vaid punker. *.. siit algab allakäik, mis viib kõige koledamasse punkrisse, sadamakõrtsi.. E. Rängel.
▷ Liitsõnad: jooma|punker, kõrtsi|punker, oopiumi|punker, viinapunker.

talve|aed
klaasist seintega (ja laega), koosviibimisteks kohandatud köetav ruum, kus kasvatatakse troopilisi ilutaimi. Estonia talveaed. Ekskursandid imetlevad talveaia lopsakat rohelust. Mõisates, jõukamates kodudes oli ilusaid talveaedu. Kunstniku juubelipidu toimus restorani talveaias.

umb|ahi
etn umbse võlvitud laega keriseta ahi, pätsahi. Haige saadeti umbahju peale magama.