[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kõvasti ‹adv›

1. vastupidavalt, kindlalt, tugevasti, püsivalt. Ankrul oli punn kõvasti ees. Topi augud kõvasti kinni! Kotisuu on kõvasti kinni. Sidus paki kõvasti kinni. Uks on kõvasti kinni. Tõmba köis kõvasti koormale ümber. Õng jäi puujuurika taha kõvasti kinni.
2. jõuliselt, jõuga, tugevasti. Pigistas minu kätt nii kõvasti, et hakkas valus. Sikutas kõvasti, kõigest jõust. Ta hoidis vastasest kõvasti kinni. Tõukas, lõi nii kõvasti, et teine kukkus maha. Tal olid huuled kõvasti kokku litsutud. *Juhan viskas värava nii kõvasti enese järel kinni, et mõned varvad langesid maha. M. Metsanurk.
3. järeleandmatult, kindlalt, kõigest väest; visalt. Talupojad seisid kõvasti oma õiguste eest. Vaenlane pani kõvasti vastu. Lepingust, tavadest peeti kõvasti kinni. Seda pidage kõvasti meeles. *Niiviisi nägin siis ise ka ära, kui kõvasti need igandid veel inimesel sees võivad istuda. L. Kerge.
4. rangelt, karmilt. Suitsetamine oli kõvasti keelatud. Teda noomiti, ähvardati kõvasti. Karjapoiss sai kõvasti pragada. Põrutas tülitsejaile kõvasti peale. *..ja kui neid [= tüdrukuid] nähti noormeestega tänaval rääkimas, siis võeti nad kõvasti käsile.. H. Sepamaa (tlk).
5. kõnek valjusti, valju häälega, kõva häälega. Hõikas, huikas, hüüdis kõvasti. Keegi karjus kõvasti appi. Ära nii kõvasti räägi, teised kuulevad! Laps puhkes kõvasti nutma. Mees hakkas kõvasti norskama. Raadio mängis kõvasti. *Ta tõmbas säärikud jalga ja käis nendega nõnda kõvasti, et õedki ärkasid tagakambris.. M. Metsanurk.
6. kõnek palju, rohkesti. Loomi on siinkandis kõvasti. Tänavu on kõvasti seeni. Paatkond sai kõvasti kala. Vesi jões on kõvasti tõusnud. Toitu tuleb kõvasti kaasa võtta. Põld vajab kõvasti sõnnikut. Selle tööga teenib kõvasti. Rahvast tuli kõvasti kokku. Raske töö puhul peab kõvasti sööma. Mehed olid kõvasti (viina) võtnud. Aega on kõvasti mööda läinud. Kella seitsmeni on veel kõvasti aega. Öösel on kõvasti vihma sadanud. Puulehtedes on juba kõvasti kollast. Tal on kõvasti tööd. Ta on külmaga väga kõvasti riides.
7. kõnek (üldse intensiivsust väljendav sõna:) väga, suurel määral, tugevasti, kangesti. a. (tunde- ja tahteavaldustes). Ma kartsin, ehmusin kõvasti. Ta oli kõvasti väsinud. Poisid olid kõvasti hirmul, ärevil. Mehel oli hing kõvasti täis. Ma kahtlen selles kõvasti. Daamid olid temast kõvasti sisse võetud. See asi on kõvasti südamel. Seda pandi talle kõvasti pahaks. Algul punnis kõvasti vastu, aga hiljem andis järele. Ta jäi kõvasti mõttesse. Ta sai kõvasti kiita. b. (seisundi kohta). Ta hingeldab, lõõtsutab kõvasti. Süda peksleb, pulss taob kõvasti. Ta higistas öösel kõvasti. Sain kõvasti külmetada. Jalg on kõvasti paistes, paistetanud. Pea valutas kõvasti. Olin päris kõvasti haige. Käsi on kõvasti valus. Mees oli kõvasti habemesse kasvanud. Nägu punetas kõvasti, oli kõvasti verine. Laev lekib kõvasti. Mehed olid väga kõvasti purjus. Ta sai kõvasti klobida. Ta magas nii kõvasti, et ei ärganud koputuse peale. Rong oli rahvast kõvasti täis. Päike sulatas kõvasti. Tee on kõvasti tuisanud, hanges. Kõht on kõvasti täis. Tuli põleb kõvasti. Seep lõhnab kõvasti. Poeg on kõvasti isasse. || vähemalt, mitte vähem kui. Tal on oma nelikümmend kõvasti turjal. See maksab oma kümme krooni kõvasti. Poiss on kõvasti kaheksateist. Maanteed mööda saab sinna kõvasti viisteist kilomeetrit. c. (füüsilise v. vaimse tegevuse kohta). Põrandat tuleb kõvasti pesta. Turul kaubeldi kõvasti. Ta oli kõvasti tegevuses, ametis. Tehti kõvasti tööd. Majand ehitab kõvasti. Perenaine toimetab, askeldab kõvasti köögis. Poisid lõid tüdrukule kõvasti külge. Tüdruk kurameerinud kõvasti. Mees plaanitseb midagi kõvasti. Räägitakse kõvasti, et ta minevat meilt ära. *Juuksedki võeti kõvasti käsile: enne suur kamm, siis tihe kamm, siis veel harjaga üle. E. Rängel.