[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kõrvalt
I. ‹postp› [gen]
1. kellegi, millegi külje ligidusest, juurest, äärest, veerest. Astus akna, ukse kõrvalt eemale. Hoidis hobust suu kõrvalt kinni. Heinasao kõrvalt tõusis keegi mees. Kivi kõrvalt kargas jänes jooksu. Mine minu kõrvalt kaugemale!
2. samaaegselt, paralleelselt millegagi v. kellegagi. Õppis, lõpetas keskkooli töö kõrvalt. Treeningute kõrvalt jäi vahel vaba aega. Poiss õppis lugemise paar aastat vanema venna kõrvalt selgeks. *Kalalkäimise kõrvalt parandas Martin Alajõe äkked-adrad, kõpitses katust.. H. Sergo.
3. millegi arvel (kokku hoides). Näpistas mõned kroonid suu, kõhu kõrvalt 'hoidis söögi arvel kokku'. Ostis toiduraha kõrvalt kinopileti. *Kehtad sa siis põllu kõrvalt nii palju sõnnikut ära viia, et ka puudele-põõsastele jätkuks. H. Sergo.
II. ‹adv›
1. külje lähedalt, naabrusest, lähedusest. Õhk voolab künkast kõrvalt mööda. Vanainimene toimetas kõik üksinda, vahel ainult käis keegi kõrvalt abiks. *..ei tulnud ta tagasi endisi jälgi mööda, vaid meetrit sada kõrvalt. Joh. Tamm (tlk).
2. mitteasjaosalisena, mitteosavõtvana. Vaatab kõrvalt pealt, kui teised palli mängivad. Kõrvalt on hea teisi õpetada, aga katsu ise teha. Kõrvalt hinnates näib viigimängu moodi. *..aga sel hetkel nägi ta end kõrvalt, otsekui kellegi teise pilgu läbi.. T. Vint.
3. millelegi põhilisele lisaks; mitteametlikult, eraviisil. Saab palga ja teenib ka veel kõrvalt. Ta on korralik abielumees, ei vaata kõrvalt. *Tuliriista kandmiseks luba ei ole, see on kõrvalt muretsetud – tuleb konfiskeerida. A. H. Tammsaare.