[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kõrgelt ‹adv›
ant. madalalt
1. ümbrusest v. mingist alustasandist tublisti ülaltpoolt. Ta kukkus, hüppas kõrgelt maha. Päike ja lained käisid jällegi kõrgelt. Kuulid lendasid meist kõrgelt üle. Kõrgelt näeb kaugele. Kõrgemalt puu otsast oli õunu raske kätte saada.
2. väga, hästi, silmapaistvalt, tunnustavalt. Kõrgelt arenenud tehnika, kultuur, ühiskond. Kõrgelt haritud mees. Kõrgelt kvalifitseeritud kaader. Kalevit kui tublit töömeest hinnatakse kõrgelt. Ma hindan meie sõprust kõrgemalt kui midagi muud.
3. (arvudes määratavalt) palju, kõvasti, rohkesti. Maja on kõrgelt kindlustatud. *Sirelite eest, milledele ta järele lubab saata, maksab ta haruldaselt kõrgelt. R. Roht. || kõrgete panustega. Mängiti kõrgelt.
4. kõrgemate toonidega, kõrgemas registris. *Rahvaski hakkab laulma, vanad eided kõõrutavad kõrgelt, meeste poolt kuuleb mõminat. A. Mägi. *Lahkemalt vuriseb mootor, / pasungi kõrgemalt hüüab. J. Sütiste.