[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kõndima ‹kõnnin 42›
käima, astuma, sammuma, minema. Kõnnib aeglaselt, mõõdukal sammul, kiiresti, ruttu, kikivarvul, hiilides. Kõnnib teiste kannul. Laps kõndis ema käekõrval. Mõned haavatud kõndisid omal jalal. Perenaine kõndis toa ja aida vahet. Kõndis ruttamatult kodu poole. Kõndis ja kõndis, kuid metsast välja ei jõudnud. Hoiab kõndides veidi kühmu. Võimleja peab oskama rühikalt kõndida. Kõndisime mitu kilomeetrit ilma puhkuseta. Kõnnib mööda tuba edasi-tagasi. Kõndis uksest välja. Kõnni nüüd minema! Igaüks kõnnib oma rada. Kitsed kõnnivad õues ringi. Kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida. *Muiste kõndinud varblased nagu teisedki linnud, astunud ilusasti jalg-jala ette.. A. Kaskneem. | piltl. Poisi mõtted kõndisid kaugeid radu. Sügis kõnnib väljadel. *Siis valitses siin alles nagu helgus ja kõndisid käsikäes rõõm ja õnn. A. H. Tammsaare. || jalutama. Nad läksid Emajõe äärde, parki kõndima. *Ainult hommikupoole, kui härra äris oli ja proua lastega kõndimas, läks Epp tubadesse.. M. Metsanurk.

läbi kõndima
jalgsi teat. kohad v. isikud läbi käima. Kõndis järjest ümberkaudsed talud läbi. *..nõnda sai need Sarapuu suured metsad risti ja põiki läbi kõnnitud. H. Raudsepp.

maha kõndima
teat. vahemaad, teeosa kõndides läbima, ära käima. Ma olen täna paarkümmend kilomeetrit maha kõndinud. Ta kõndis hulga maad asjata maha.

ringi kõndima

1. ühest kohast teise, siia-sinna liikuma, ringi käima. Kõnnib õnnetu näoga ringi. Kõnnib niisama tegevusetult ringi.
2. eemalt ringiga mööda minema, ringi minema. *Staabist kõnnib laia kaarega ringi, meeskonnaruumi tuleb ainult magama.. H. Väli.

ümber kõndima
hrl van ringi kõndima. *Kuid Tõnule meeldis töö ainult siis, kui see oli kerge, kui sai niisama ümber kõndida, seletada ja targutada. P. Vallak.