[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

käru ‹11› ‹s›

1. hrl. veetav v. eeslükatav ühe v. mitme rattaga väike vankrike. Ühe, kahe, kolme, nelja rattaga käru. Kummiratastega käru. Pane pakid kärule, käru peale! Lükkab, ajab käru enda ees. Vedasime käruga liiva. Toob kohvrid käruga jaama. *..nägi invaliidi, kes väntas oma käruga mööda tänavat. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: aia|käru, elektri|käru, invaliidi|käru, järel|käru, kauba|käru, käsi|käru, lapse|käru, mootor|käru, pagasi|käru, pära|käru, sõnniku|käru, sööda|käru, traktorikäru.
2. kõnek (sõidu)auto, (vahel ka jalg- v. mootorratta kohta). *Miilitsaleitnant: Kustkohast te selle auto varastasite? Superboy: See oli Jaanuse isa käru. E. Rannet.
3. võimlemises liikumine toenglamangus, kus kaaslane hoiab jalgadest