[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kuulama ‹kuulata 48›

1. kuulmise teel midagi jälgima. Muusikat, raadiot, ettekannet, päevauudiseid kuulama. Kuulab raadiost ooperi ülekannet. Ene armastab linnulaulu kuulata. Kuulasin vaikides, teraselt, poole kõrvaga, salaja, kikkiskõrvu. Lektorit kuulati tähelepanelikult, huviga. Lapsed armastavad muinasjutte kuulata. Jäin naabrite juttu kuulama. Teda kuulati ainult viisakusest. Eks räägi, ma kuulan sind! Kuulake, mis mina sellest asjast arvan! Kuulas tükk aega, kas kõik on vaikne. Kuula, keegi nagu kõnniks seal! Ta jutustab nii hästi, et lausa lust kuulata. Sa räägid niisugust juttu, et kuula ja imesta. || kõrgkoolis mingi aine loenguil käima. Kuulas ülikoolis kõrgemat matemaatikat, filosoofiat, kunstiajalugu. Kuulas teisel semestril prof. A. Saareste loenguid. || auskulteerima, kuulatlema. Arst kuulas patsiendi kopse ja südant. Tohter koputas ja kuulas haiget põhjalikult.
2. hankimise eesmärgiga (mitmelt poolt) pärides, küsides otsima. Tuli linna tööd kuulama. Kuulasin endale uue töökoha, korteri. Peremehed käisid kevadel kiriku juures endile karjaseid, tüdrukuid ja sulaseid kuulamas. Eit käis mitmest perest põrsast, kangasuga kuulamas. *..käis [Mihkel] mitu korda minu isa palvel, et see talle naise kuulaks. R. Soar. || millegi (v. kellegi) kohta teateid hankima, midagi järele pärima, välja uurima. Tulin kuulama, kas saate mulle laenu teha. Käis mitu korda kuulamas, kas täna ikka koosolek toimub. Lähen kuulama, kuidas homse linnaminekuga jääb. Kuula venna käest, kui palju ta auto eest tahab. Ma kuulasin juba kõikjal tema järele. *..liikus ostusid tehes või kaubahindu kuulates mööda Vitkovi tänavakest.. E. Kippel.
3. kellegi õpetust, nõuannet, käsku jne. arvestama ning sellele vastavalt toimima; kuuletuma. Poiss ei kuula keeldu, keelamist. Miks sa mu nõuannet ei kuulanud? Sõdur peab käsku kuulama. Ta ei kuulanud sõprade hoiatust. Ma hoiatasin küll, aga või sa mind kuulasid! Lapsed peavad vanemaid kuulama. Ta kuulab ainult oma südametunnistuse häält. *„Jäta nüüd ometi...” palub ema, kuid onu ei kuula teda. R. Kaugver. || juhtimisele alluma. Laev, paat, traktor kuulas, ei kuulanud rooli.
4. millestki välja tegema, hoolima. *Ei surm kuula jah, olgu see noor või vana, rikas või vaene. E. Krusten. *Ja Tripsu-Trapsu ei kuulanud tõesti millestki. Nad aina töinasid. M. Sillaots.
5. kuula kõnek mõnedes imestust, üllatust v. uskumatust väljendavates, samuti tõrjuvates, pahandavates vm. väljendites on lähedane interjektsioonile, (täh. sageli:) ennäe, ena. Kuula imet, või sina ei teagi! Ah, kuula nüüd purjus inimese juttu! *Jutustan oma äpardusest. „No kuula ometi!” ütleb tädi Matilde. B. Alver. *„No kuula nüüd,” tõreles Peeter. „Mis seal siis vaja kurjustada oli.” A. Kitzberg.

järele kuulama
järele pärima, järele uurima; välja uurima, välja selgitama. Kuulasin järele, kus ta töötab. On vaja hoolikalt järele kuulata, mis inimene ta on. Ma kuulan Mihklilt järele, kuidas see lugu tegelikult oli. Seda asja peab veel täpsemalt järele kuulama.

läbi kuulama

1. midagi algusest lõpuni ära kuulama. Kuulas magnetofonilindi, salvestise mitu korda läbi.
2. kuulatlema, auskulteerima. Arst kuulas haige hoolikalt läbi.

maad kuulama vt maa

pealt kuulama
kellegi juttu, kõnelust vm. kõrvalt kuulama, ise sellest osa võtmata. Kuulasin teiste juttu vaikselt, huviga pealt. Kuulab vaidlust, arutlust vaikides, tähelepanelikult pealt. Direktor kuulas eksamit, lauluharjutust pealt. Pidin sageli pealt kuulama, kuidas nad omavahel vaidlesid. || teiste juttu salaja kuulama, et midagi teada saada. Poiss oli salaja, ukse taga nende juttu pealt kuulanud. Ta kartis, et telefonikõnesid võidakse pealt kuulata.

poole ~ ühe ~ teise kõrvaga kuulama vt kõrv

sõna kuulama vt sõna

ära kuulama
midagi täies ulatuses, lõpuni kuulama (1. täh.) Konverentsil kuulati ära mitu ettekannet. Enne otsuse tegemist kuulati ära sõnavõtud. Kohus kuulas ära tunnistajate seletused ja ekspertide arvamused. Kuulasin nende jutu, etteheited, kriitika rahulikult ära. Kuulame kõigepealt ära, mis tal on öelda. Juhataja kuulas mu heatahtlikult ära.

ööbikuid kuulama saatma, ööbikuid kuulama minema vt ööbik

üle kuulama
teat. asjaolude selgitamiseks kedagi üksikasjalikult küsitlema. Kohus kuulas kohtualused, kannatanud, tunnistajad üle. Kõik kahtlased isikud kuulati politseis üle. Ohvitser hakkas vange üle kuulama. Õpetaja kuulas poisid üle, kuid need ei teadnud asjast midagi.