[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kuri|tegu

1. ka jur süütegu, milles süüdi olevale isikule on seaduses ette nähtud karistus. Kuritegu ühiskonna, inimkonna, inimsuse vastu. Raske, eriti ohtlik, ränk, hirmus, koletu kuritegu. Tahtmatu, tahtlik, ettekavatsetud kuritegu. Isiku-, vara-, omandi-, inimsuse-, riigivastane, riiklik, ametialane, sõjaväeline kuritegu. Kuriteo ajend, motiiv, eesmärk. Kuriteo koht, riist, jäljed. Kuriteo ettevalmistamine, varjamine, tõkestamine, avastamine. Vastutus kuriteo eest. Kuriteole kihutaja, kaasaaitaja. Kuriteost osavõtt. Saatis korda, pani toime, sooritas enneolematu kuriteo. Meest süüdistati kuriteos. Ta tabati kuriteolt. Sai kuriteo eest karmi karistuse.
▷ Liitsõnad: finants|kuritegu, kriminaal|kuritegu, majandus|kuritegu, seksuaalkuritegu.
2. (tähenduselt nõrgenenud:) halb, kahjulik tegu, pahategu. Oleks kuritegu tal sportimist keelata. Sellise ilmaga toas istuda on lausa kuritegu. *Uus kett oli seda tarvilikum, et Mossa oli oma viimast vabadust kasutanud kuriteoks: ta oli kuuendikumehel murdnud kana.. A. H. Tammsaare.