[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

arvustus ‹-e 5› ‹s›

1. arvustamine, kritiseerimine, kriitika. Heatahtlikust arvustusest on igas töös tulu.
2. (kirjalik) hinnang kirjandus-, kunsti- vm. loomingu kohta. Uudisteose, lavastuse, kontserdi arvustus. Kiitev, ülistav, mahategev, materdav arvustus. Arvustus oli võrdlemisi heatahtlik. Luuletuskogu kohta ilmus mitu arvustust. Kirjutas ajalehtedele arvustusi.
▷ Liitsõnad: filmi|arvustus, kirjandus|arvustus, luule|arvustus, muusika|arvustus, teatriarvustus.
3. ‹sg.› kirjandus-, kunsti- vm. loomingu kriitikud ning kriitika. Kuidas arvustus uuele romaanile reageeris? *Ta kujutleb, kuidas arvustus ta teose hõisates vastu võtab .. F. Tuglas.

au|doktor
aunimetus, mille kõrgkool v. teadusasutus annab teaduse, kunsti jm. edendamisel eriti silmapaistvaile isikuile; selle nimetuse saanud isik. Helsingi, Sorbonne'i ülikooli audoktor. Laikmaa valiti 1929. a. Tartu ülikooli audoktoriks.

biennaal ‹-i 21› ‹s›
iga kahe aasta järel toimuv rahvusvaheline kaasaja kunsti (ka filmi-, teatrikunsti) ülevaatus. Venezia biennaalid.

cinquecento [tšinkuetše-] ‹6› ‹s›
16. sajand Itaalia kunsti- ja kultuuriajaloos

dadaism ‹-i 21› ‹s›
kunst kirj kunstniku absoluutset vabadust, kunstiteose spontaansust ja primitiivsust ülistanud kunsti- ja kirjandusvool Lääne-Euroopas ja USA-s (ca 1916–1924)

diletant ‹-tandi 21› ‹s›
küllaldase ettevalmistuseta asjaarmastaja; isik, kes pealiskaudselt ja küündimatult tegeleb kunsti v. teadusega. Andekas, andetu diletant. Jäi kirjanduse alal elu lõpuni diletandiks.

disain ‹-i 21› ‹s›
kunst teaduse, kunsti ja tehnoloogia sünteesil põhinev igakülgne sihikindel keskkonna kujundamine, kujustus; tootekujunduskunst. Õpib kunstiülikoolis disaini.

ekspressionism ‹-i 21› ‹s›
20. saj. algul tekkinud kunsti-, kirjandus- ja muusikavool, mis vastustas realismi ning tähtsustas individualistlikku, pessimistlikku ja ja traagilist elutaju

eri|ala
teaduse, tehnika, kunsti vms. kitsam, suhteliselt kindlamini piiritletud ala; spetsiaalala, spetsialiteet. Spetsialiseeruma ühel, mõnel erialal. Pedagoogiline kool võtab vastu uusi õpilasi lasteaiakasvataja erialale. Kutsekeskkoolis omandatakse eriala ja keskharidus. Töötab oma erialal. On erialalt, eriala poolest metallikunstnik. Rakendab oma teadmisi vastavalt erialale. On oma erialal kodus, tunneb oma eriala hästi. Tema erialaks on vetikad, arhitektuur, klassikalised keeled. Professor on kirjutanud oma erialalt mitu põhjapanevat tööd. *Kui teil eriala ei ole, siis võtame esialgu ... abitööliseks. E. Rannet.
▷ Liitsõnad: kaas|eriala, kaksik|eriala, lisa|eriala, siduseriala; kunsti|eriala, teenindus|eriala, tootmiseriala.

estraadi|kunst
lavakunsti liik, mis hõlmab laval esitatavad peamiselt meelelahutuslikud muusika-, tantsu-, tsirkuse- ja sõnakunstipalad, nn. kunsti väikevormid

foto|kunst
fotograafia kui kujutava kunsti liik (vastandatuna tarbefotograafiale)

galerii ‹14› ‹s›

1. pikk kitsas ruum v. kaetud käik. a. (ümbritsev) sammaskäik v. rõdu hoone sise- v. välisküljel. Lahtine galerii hoone lõunaküljel. Basiilika kesklöövi galeriid. Ümber sisehoovi käis lai kahekorruseline galerii. b. pargiarhitektuuris omaette ehitisena rajatud sammaskäik. Halva ilmaga jalutati pargis galeriis. c. hrl. rohke ühepoolse valgustusega (ühendus)ruum hoones. *.. hakkas saalist välja ja läbi piljarditoa ning galerii teetoa poole minema. J. Kross. d. (ühendus)käik. Maju ühendav, majadevaheline galerii. Bastionide maa-alused galeriid. Põhjavesi uuristab maasiseseid galeriisid.
▷ Liitsõnad: külg|galerii, ringgalerii; võlvgalerii.
2. ruum v. ehitis kunsti-, eriti maalikogu jaoks; kunstikogu, -muuseum. Dresdeni galerii. Tretjakovi galerii. Klassikalise kunsti galerii.
▷ Liitsõnad: foto|galerii, kunsti|galerii, maali|galerii, skulptuurigalerii.
3. van kõige ülemine rõdu teatris, tsirkuses v. mujal. Galeriil olid kõige odavamad piletid. Kooliõpilased vaatasid etendusi ikka galeriilt.
4. piltl pikk rida, rodu. Suurmeeste, tüüpide, karakterite galerii. Kirev kõrvaltegelaste galerii.

happening [häp-] ‹-i 21› ‹s›
improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Kunstinäitus avati happening'iga.

impressionism ‹-i 21› ‹s›
19. saj. lõpupoolel tekkinud kunsti-, kirjandus- ja muusikavool, mis taotles eelkõige kunstniku vahetute muljete, hetkeelamuste ning -meeleolude edasiandmist

kaunis|hing
(eluvõõras) kunsti ja kirjanduse harrastaja; esteeditseja. Temasugusele kaunishingele mõjus hall argipäev lausa masendavalt.

kitš ‹-i 21› ‹s›
võimalikult suure tarbijaskonna maitsega kohandatud odav kunst, kunsti jäljendus. *Kavas seisab ajaviitetükk, natuke kitši, natuke tendentsi, aga kassatükk igatahes. V. Adams.

komponeerima ‹42›

1. muus helitööd looma. Ta on komponeerinud kaks keelpillikvartetti. Ise lõi sõnad, ise komponeeris neile ka viisi. G. Ernesaksa komponeeritud koorilaulud.
2. hrv kujutava kunsti teost looma. *Sealsamas aga komponeeris [Viiralt] oma „Jutlustaja” ilma igasuguse kavandita otse litokivile. O. Kangilaski.
3. koostama, (komponentidest) kokku panema, kokku seadma. *Nii on tõenäoliselt Kreutzwald „Põhja konna” ise komponeerinud mitmest pärimuslikust motiivist .. A. Annist.

kompositsioon ‹-i 21› ‹s›

1. teose ülesehitus. a. kirj sõnakunstiteose koostisosade süsteem, nende seostatus tervikuks. Teose, näidendi kompositsioon. Kompositsioonilt on see romaan lõtv ning laialivalguv. Muinasjutud on sageli küllalt keeruka kompositsiooniga. b. kunst teose ruumiline ja vormiline ülesehitus. Maali, pildi kompositsioon. Vaiba kompositsioon. Huvitava kompositsiooniga monumentaalskulptuur. c. (arhitektuuris:) ehitise konstruktsiooni- ja ruumilahendus; linna tänavastiku, väljakute, hoonete jm. kooskõlaline planeering. Uute hoonete rajamisel tuleb arvestada üldist hoonestuse kompositsiooni. d. muus helitöö vormistruktuuriline ülesehitus. Ooperi, oratooriumi kompositsioon.
2. teos. a. kunst mitmefiguuriline vm. keeruka ülesehitusega kujutava kunsti teos. Kunstnik on loonud maastikumaale, portreid ja kompositsioone. b. valitud tekstikatkenditest ja muusikapaladest vms. koosnev lavastus. Teater esitas kompositsiooni Juhan Liivi loomingust „Kui seda metsa ees ei oleks ... ”. c. helitöö, helind. *Preili Volck andis oma kompositsiooni M. Hermanni koorile ettekandmiseks. J. V. Veski.
▷ Liitsõnad: figuraalkompositsioon; malekompositsioon.
3. muus helitööde loomise õpetus (eriala, õppeaine), kompositsiooniõpetus. Õppis konservatooriumis kompositsiooni.

korüfee ‹15› ‹s›

1. teaduse, kunsti, spordi suurkuju. Oma ala, kirjanduse, teaduse, tehnika, näitekunsti korüfee. Lurich ja Aberg olid meie raskejõustiku korüfeed.
2. aj koori juht Vana-Kreeka tragöödias

kunst ‹-i 21› ‹s›

1. loov inimtegevus, milles aistitaval kujul (värvi, vormi, heli, sõna vm. kaudu) ning esteetiliselt mõjusana vahendatakse teistele oma (üldistatud ja väärtustatud) maailmatunnetust; sel alal loodu teat. ajajärgul, rahval jne.; (kitsamalt:) kujutav kunst. Kunsti olemus, ühiskondlik funktsioon. Rahvuslik, rahvalik, realistlik, abstraktne kunst. Eesti, vene, Madalmaade kunst. Antiigi, keskaja, renessansiaja kunst. Armeenia kunsti näitus. Ma ei saa kunstist aru. Ta on kunstis täiesti kodus. Kujutav kunst 'eelkõige maalikunsti, graafikat ja skulptuuri hõlmav kunstiharu'. Kaunid kunstid 'üldnimetus arhitektuuri, kujutava kunsti, luule, muusika, näite- ja tantsukunsti kohta'. Seitse vaba kunsti 'õppeained antiikaja koolis: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika'. *Linna elanikud harjutavad ennast kunstides: kes musitseerib, kes maalib, kes kirjutab luuletusi.. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: aia|kunst, balleti|kunst, dekoratiiv|kunst, draama|kunst, ehitus|kunst, filmi|kunst, foto|kunst, heli|kunst, juveeli|kunst, kirja|kunst, kivilõike|kunst, klaasi|kunst, kujundus|kunst, kõne|kunst, lava|kunst, luule|kunst, maali|kunst, metalli|kunst, miniatuur|kunst, moe|kunst, monumentaal|kunst, naha|kunst, näite|kunst, pargi|kunst, plakati|kunst, portree|kunst, puulõike|kunst, raamatu|kunst, raid|kunst, sõna|kunst, tantsu|kunst, tarbe|kunst, teatri|kunst, tekstiilikunst; eksperimentaal|kunst, popkunst; rahva|kunst, taidluskunst; antiik|kunst, barokk-|kunst, nüüdis|kunst, rokokookunst.
2. tegevusala selle valdamiseks vajalike võtete ja oskustega; eriline oskus, meisterlikkus. Õlle pruulimise, juustu valmistamise, metalli sulatamise ja töötlemise, lugemise ja kirjutamise, riigi valitsemise kunst. Õppis isalt katuse tegemise kunsti. Ema oli hea kuduja ja õpetas seda kunsti ka tütardele. Tal on suuskade määrimise kunst hästi käes. Valdab suurepäraselt inimestega ümberkäimise kunsti. Hästi künda on suur kunst. Mis kunst see saunaviha tegemine ära ei ole. Libedal teel oli kunst püsti püsida. Seda maja pole kunst üles leida. Temaga hästi läbi saada on omaette keeruline kunst. Teda kaasa tulema meelitada polnud mingi kunst. Valetab, nii et suu suitseb; seda kunsti ta oskab! Ei ole kunst troonile tõusta, kunst on sinna püsima jääda. || võte, nõks, nipp; nõiduse, ebausu, maagiaga seotud toiming. Mis kunstiga sa ta oma nõusse said? Parisnikul oli igasugu kunste, millega hobuse ostjat tüssata. Kõik kunstid on ära proovitud, aga mootor käima ei lähe. Vanarahvas uskus nõidusi ja kunste. Karjalaskepäeval tehti mitmeid kunste, et kari edeneks. Mõnesid kunste peavad kalamehed tänini.
▷ Liitsõnad: arsti|kunst, koka|kunst, rätsepa|kunst, sepa|kunst, sõja|kunst, trükikunst; juhtimis|kunst, ratsutamis|kunst, uisutamis|kunst, vestluskunst; armu|kunst, elukunst; must|kunst, nõia|kunst, salakunst.

kunsti|akadeemia
kõrgem kunsti ja kunstiteaduse õppe- v. uurimisasutus. J. Köler õppis Peterburi kunstiakadeemias.

kunsti|alane
kunsti valdkonda kuuluv, kunstiga seotud, kunsti-. Kunstialane õppeasutus, haridus, eneseväljendus, asjatundlikkus. Kunstialane kirjandus, uurimus, film.

kunsti|dekaad
kunsti tutvustav kümmepäevak

kunsti|filosoofia
kunsti olemuse, kategooriate ja printsiipide üldine käsitus

kunsti|keel
kunsti väljendusvahendite süsteem. Ta maalid väljendavad oma ajastu elutunnet jõulises kunstikeeles.

kunsti|klass
üldhariduskooli eriklass, milles lisaks tavalisele kooliprogrammile õpetatakse kujutava kunsti aluseid

kunsti|küps
kunsti nõuetele vastav, kunstina täisväärtuslik. Kunstiküps looming, teos. Tema loomingu kunstiküpsemad romaanid, luuletused, klaveripalad, maalid, illustratsioonid. Pianisti, näitleja kunstiküps mäng. Koori, laulja, etleja kunstiküps esinemine. Lavastus ei ole veel kunstiküpseks saanud.

kunsti|lembene
kunsti mõistev ja armastav. Tulevane skulptor kasvas kunstilembeses kodus.

kunstiline ‹-se 5› ‹adj›
kunstiga seostuv, kunstisse puutuv, kunsti-; kunstiteosele omane, kunstipärane. Tegelikkuse kunstiline kujutus. Teose kunstiline teostus, kujundus. Kunstiline väljendus, stiil, liialdus, väljamõeldis. Kunstilised võtted. Lavastuse kunstiline tase. Kohatine kunstiline küündimatus. || kunstitegevust juhtiv; kunstilise külje eest vastutav. Koori, ansambli, festivali kunstiline juht. Ajakirja kunstiline toimetaja, toimetus.

kunsti|maitse
arusaamad ja tõekspidamised kunsti kohta. Hea, peen, arenenud, terve, halb, piiratud kunstimaitse. Kunstimaitset arendama, kujundama, kasvatama. Teos vastas publiku, oma aja kunstimaitsele. Lavastajal on kunstimaitset.

kunsti|meel
loomupärane võime kunsti luua v. mõista. Arenenud, loomulik, realistlik kunstimeel. Kullassepatöö nõuab kunstimeelt. Kunstimeelega, kunstimeeleta inimene. Tal on, ei ole kunstimeelt.

kunsti|meisterlikkus
kunstiline kõrgtase; oskus luua kõrgtasemelist kunsti. Suur, tõeline, erakordne, imeteldav kunstimeisterlikkus. Näitleja, laulja, kirjaniku, koori kunstimeisterlikkus. Ta luuletõlked on jäänud kunstimeisterlikkuselt ületamatuks.

kunsti|nädal
nädalane ürituste seeria kunstiloomingu tutvustamiseks ja kunsti propageerimiseks

kunsti|pärane
kunsti nõuetele vastav; kunstiline. Teose kunstipärane vorm, ülesehitus. Kunstipärane vaip, parkett, mööbel, laemaaling. Kunstipärane kiri, raamat, eksliibris. Eri rahvaviiside motiivid on helilooja liitnud uueks kunstipäraseks tervikuks.

kunsti|teadus
kunsti olemust ja arenemist uuriv ning kunstiloomingut kriitiliselt hindav teadusharu

kunsti|tegelane
kunsti alal töötav (väljapaistev) isik. Ta on silmapaistev, tuntud, teenekas kunstitegelane.

kunsti|teooria
kunstiteaduse haru, mis uurib kunsti olemust, selle arengu üldisi seaduspärasusi ja kunstiliikide piire, eripära ning omavahelisi suhteid

kunsti|tunnetus
kunsti tunnetamine. Muutuv, arenev kunstitunnetus.

kunsti|töötaja
kunsti alal töötaja

kunsti|õpetus
kujutava kunsti õpetamine. Skulptor andis asjahuvilistele kunstiõpetust. Koolis on kunstiõpetuse eriklass.

kunsti|õpilane
kujutava kunsti õppija. Noorte kunstiõpilaste tööde näitus.

kunsti|õping
kujutava kunsti alane õping. Alustab, jätkab oma kunstiõpinguid. Lõpetas kunstiõpingud.

kunsti|üliõpilane
kunsti kõrgkoolis õppija

kunstnik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›

1. (kujutava) kunsti alal loovalt tegutsev isik. Kunstniku ateljee. Kunstnike ühing, klubi, kongress. Andekas, tuntud, silmapaistev, suur kunstnik. Eesti, saksa, vene, itaalia kunstnik. Loov, elukutseline, isetegevuslik kunstnik. Temast saab, tuleb kahtlemata kunstnik. Mart on väga mitmekülgne kunstnik. Tundmatu kunstniku maal 18. sajandist. || kunstikalduvustega, ilumeelega (ja osava käega) inimene. On loomult, hingelaadilt kunstnik. Igas aednikus on pisut kunstnikku. *Ja kunstnik oli ta. Kuidas ta torte kaunistas.. L. Promet.
▷ Liitsõnad: eksliibrise|kunstnik, estraadi|kunstnik, foto|kunstnik, heli|kunstnik, klaasi|kunstnik, klaveri|kunstnik, kujundus|kunstnik, lava|kunstnik, maali|kunstnik, metalli|kunstnik, moe|kunstnik, naha|kunstnik, näite|kunstnik, oreli|kunstnik, plakati|kunstnik, raid|kunstnik, reklaami|kunstnik, sõna|kunstnik, tarbe|kunstnik, tekstiili|kunstnik, tsirkuse|kunstnik, tööstus|kunstnik, vaiba|kunstnik, viiulikunstnik; filmi|kunstnik, teatri|kunstnik, tehase|kunstnik, televisiooni|kunstnik, õuekunstnik; loov|kunstnik, pea|kunstnik, rahva|kunstnik, taidlus|kunstnik, vabakunstnik.
2. piltl milleski väga osav isik, meister millegi peale. Inimestega läbisaamises on ta lausa kunstnik. On kunstnik teiste kulul elama, prassima.
▷ Liitsõnad: elu|kunstnik, must|kunstnik, nõiakunstnik.

käsi|töö

1. töönduslik väiketootmine lihtsate tööriistadega käsitsi. Keskajal tegeles suur osa linnarahvast käsitööga. Alevi elanikud elatusid mitmesugusest käsitööst, eelkõige sepa- ja rätsepatööst. || käsitsi tehtav töö, eriti igasugune meisterdamine ja näputöö (heegeldamine, väljaõmblus vms.); vastav õppeaine koolis. Laste, tütarlaste käsitöö. Naised kudusid õhtuti ja tegid muud käsitööd. Poisid teevad osavate käte ringis mitmesugust käsitööd. *Käsitöö oli mul koolis hea, sai seal küll kleepida ja raamatuid köita. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: kodu|käsitöö, kunst|käsitöö, tellimus|käsitöö, tsunfti|käsitöö, turukäsitöö.
2. käsitsi valmistatud (v. valmistatav) tarbe- v. iluese. Käsitööde näitus. Tütarlaste, õpilaste käsitööd. Kodundusringi liikmete valmistatud käsitööd. *Õpetaja näitab meile poiste käsitöid: korvikesi, pulgakestest imeilusaid toole, pinke, voodeid ja palju muid tillukesi asju. J. Parijõgi. *Talitusist väsinud, istus ta minu lähedusse, alati mingi käsitöö näppude vahel.. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: kunstkäsitöö.
3. piltl hlv tuim, kesisevõitu looming (eriti kunsti ja kirjanduse valdkonnas). Kirjanduslik käsitöö. Stuudio esimesed filmid olid käsitöö tasemel.

käsi|tööline

1. mingi käsitööga kutseliselt tegelev isik (näit. kangur, sepp, tisler, kingsepp, müürsepp). Käsitööliste selts, organisatsioon. Keskajal kuulusid käsitöölised tsunftidesse. Minu käsitöölisest isa teenis elatist kingsepana.
▷ Liitsõnad: kodu|käsitööline, ränd|käsitööline, tsunftikäsitööline.
2. piltl mõtteloid, omapoolse loovuseta töötegija mingil alal (eriti kunsti ja kirjanduse valdkonnas). Ta pole loov kunstnik, vaid üksnes osav käsitööline.

maali|kunst
(üks kujutava kunsti põhiliike:) ruumilist maailma mingil pinnal värvide abil kujutav kunst. Vene, Läti, tänapäeva Eesti maalikunst. Keskaja, 18. sajandi maalikunst.

metseen ‹-i 21› ‹s›
rikas teaduse, kunsti ja kirjanduse toetaja. Sai end välismaal täiendada helde metseeni abiga. *Cosimo dei Medici oli suur kunstide ja teaduste metseen .. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: kunstimetseen.

mood ‹moe, moodi 21› ‹s›

1. ajastu üldine maitselaad, mis määrab suuresti rõivastuse (jm. inimese välimuse juurde kuuluva), samuti ka tarbeesemete, ruumide, sisustuse, kirjanduse, kunsti vm. laadi ja ilme; mingite väärtuste suhteliselt lühiajaline tunnustatus. Moega kaasas käima, moodi järgima, moodi taga ajama. Mood näeb ette, nõuab, dikteerib. Mood vaheldub kiiresti. Mõni aasta tagasi olid sellised kleidid, pluusid, kingad moes, nüüd on nad moest läinud, nüüd on hoopis uued moed. Moest läinud esemed. Moest läinud kaabud, lipsud, muster. Käib viimase moe järgi riides. Sellised soengud, selline meik on nüüd moes. Kas praegu on moes tume või hele mööbel? Sellised ehted lähevad võib-olla kunagi uuesti moodi. Habe on jälle moes. Biitmuusika, abstraktne kunst on moes. Suurepärane laulja, aga ta pole enam moes 'populaarne'. Kõik peavad koera, koerad on moes. Millal tuli saunsuvilate ja saunapidude mood? Inimene ei tohi olla moe ori. || ‹pl.› (moodsate rõivamudelite kohta). Uued Pariisi moed. Saksa moed on praktilised. Vanemale inimesele ei sobi ekstravagantsed moed.
▷ Liitsõnad: habeme|mood, juukse|mood, kinga|mood, kleidi|mood, kübara|mood, mantli|mood, meeste|mood, naiste|mood, riide|mood, suur|mood, ülikonnamood; maksi|mood, midi|mood, minimood; kevad|mood, suve|mood, sügis|mood, talvemood.
2. tava, harjumus, komme. Rumal, paha, vastik mood küüsi närida. Tal on veider mood omaette, iseendaga rääkida. Kust ta sellise halva, lolli moe on saanud, õppinud? Üksteise peale kaebamine ei olnud moeks. Nutt, pisarad on naiste mood oma tahtmist läbi viia. Väga ootamatu ettepanek – aga see on juba kord Jaani mood! Tal on selline uhkustamise, praalimise, ilkumise mood. Varem Antsul vandumise moodi ei olnud. Ega ta seda tõsiselt võtnud, rääkis rohkem moe pärast. Mis mood see on, olgu emale vastu toriseda! See pole küll kellegi mood poole päevani sängis lesida! Kassil on mood voodis padja peal magada. Mustlase hobusel öeldakse mitmesugused vigurid ja moed küljes olevat. *.. näe, isegi maaplikad jooksevad rohkem poiste kui poisid nende järele. See nüüd niisuke uus aeg ja uus mood. A. H. Tammsaare.
3. olek, olemus; kuju. Vaikse, argliku, häbeliku, tasase, lahke, leebe moega neiu. Terase, asjaliku, targa, aruka moega poiss. Ausa, uhke moega isand. Naabrid on lepliku moega inimesed. Ta on kinnise loomu ja salaliku moega. Kuidagi väsinud ja haiglase moega. Ära ole nii õnnetu, hädise moega. Sa täna nii mossis moega. *.. ülituttava moega valged majad, mis eemalt püüdsid pilku, polnud lähedalt kuigi meeldivad. V. Saar. *Juba Reinu välispidine mood on isevärki: tilluke mehike, tedretähniline nägu ja nösinina .. Juh. Liiv.
▷ Liitsõnad: keha|mood, pinna|mood, tegumood.
4. ‹hrl. partitiivis, adessiivis v. komitatiivis koos adjektiivse täiendiga› viis, komme. Tuntuks võib saada mitut moodi, mitmel moel. Kas sa muud moodi, muul moel ei osanud seda asja ajada? Seda ülesannet saab lahendada kaht(e) moodi. Las jääb kõik vana, endist moodi. Ta püüdis igat moodi 'igati' äri ajada. Astub aeglasel, tähtsal moel. Jutustas seda lugu oma rahulikul, muhedal, asjalikul moel. Püüdsin teda ühel ja teisel, õige mitmel moel mõjustada. Mingil moel, mingi moega ta lõpuks ülikooli lõpetas. Sellest ei pääse mingil moel mööda. Sel moel, selle moega saigi temast kirjanik. Niiviisi, selle moega sa kaugele ei jõua. Ta rääkis sellest niisuguse moega, et kuulajail hakkas kõhe. Kuidas elu läheb? – Keskmist moodi. Sa pead mind aitama. – Mis moel? Nad said haledal moel, haledat moodi 'hullusti' petta. Tal vedas roppu moodi, tal oli roppu moodi 'väga ohtrasti' õnne. *Lõhnasime mõlemad koledal moel nitrolaki järele .. K. Saaber. *Elu on santi moodi [= ääretult] ebaõiglane! V. Lattik. || ‹määrsõnaga› kõnek. *Mis kuradi moodi see ometi juhtuda sai? J. Tuulik. *Igav. Pagana moodi igav ... A. Sinkel.
▷ Liitsõnad: ise|moodi, kuidagi|moodi, mis|moodi, miskit|moodi, muud|moodi, naa|moodi, nii|moodi, nõnda|moodi, oma|moodi, seda|moodi, teist|moodi, üht(e)moodi; hiigla|moodi, hullu|moodi, mehemoodi.
5. ‹genitiivis täiendiga, hrl. substantiivi järel postpositsioonilaadselt› (väljendab tegelikult mingit sarnasusvõrdlust: kellegi, millegi sarnane v. sarnaselt). Ta on välimuselt isa, loomult ema moodi. Pikk kuuri moodi ehitis. Mingi koera moodi loomake. Mingisugune sineli moodi mantel seljas. Kollakas vaha moodi aine. Poiss kires kuke moodi. Ta ei näe põrmugi professori moodi välja. Lõnguse moodi riides noorukid. Tahaks kord inimese moodi elada. Rukist lõigati siis veel esiisade moodi. Ta istub türklase moodi ristisjalu. Elad koos huntidega, käitu hundi moodi. Öösel sadas lund, nüüd on päris talve moodi. Jüri moodi poiss küll ei ole. See oli kangesti Joeli moodi ärbelda oma rikkusega. *.. preili Luige, üks teie moodi preili kõndis rannas kunstnik Liibusega. P. Vallak.
6. [part] liik, laad. Sõpru on mitut moodi. *Sealt kostis juba selle uut moodi pilli, lõõtsmoonika hääli .. A. Kalmus.

muusa ‹6› ‹s›

1. kunsti v. teaduse kaitsejumalanna vanakreeka mütoloogias; tänapäeval kasut. hrl. ka vastava kunsti- v. teadusala, eriti luulekunsti kohta. Oma muusale jäägitult andunud kunstnik, poeet. Ta luulesoon on kuivanud, muusa on ta maha jätnud. Kui kahurid kõnelevad, siis muusad vaikivad (ütlus selle kohta, et sõja ajal ei saa tegelda kunstiga). *Õhtulokaalides sündis nõndanimetatud kümnes muusa – estraadisõna .. V. Adams.
2. piltl loomingulise inspiratsiooni allikas, hrl. meest innustav naine. *Teie olete mu muusa. Kõik oma paremad luuletused olen kirjutanud teie järele igatsedes, Tuuli! L. Promet.