[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 77 artiklit

arvustus-e 5› ‹s

1. arvustamine, kritiseerimine, kriitika. Heatahtlikust arvustusest on igas töös tulu.
2. (kirjalik) hinnang kirjandus-, kunsti- vm. loomingu kohta. Uudisteose, lavastuse, kontserdi arvustus. Kiitev, ülistav, mahategev, materdav arvustus. Arvustus oli võrdlemisi heatahtlik. Luuletuskogu kohta ilmus mitu arvustust. Kirjutas ajalehtedele arvustusi.
▷ Liitsõnad: filmi|arvustus, kirjandus|arvustus, luule|arvustus, muusika|arvustus, teatriarvustus.
3.sg.kirjandus-, kunsti- vm. loomingu kriitikud ning kriitika. Kuidas arvustus uuele romaanile reageeris? *Ta kujutleb, kuidas arvustus ta teose hõisates vastu võtab .. F. Tuglas.

au|doktor
aunimetus, mille kõrgkool v. teadusasutus annab teaduse, kunsti jm. edendamisel eriti silmapaistvaile isikuile; selle nimetuse saanud isik. Helsingi, Sorbonne'i ülikooli audoktor. Laikmaa valiti 1929. a. Tartu ülikooli audoktoriks.

biennaal-i 21› ‹s
iga kahe aasta järel toimuv rahvusvaheline kaasaja kunsti (ka filmi-, teatrikunsti) ülevaatus. Venezia biennaalid.

cinquecento [tšinkuetše-] ‹6› ‹s
16. sajand Itaalia kunsti- ja kultuuriajaloos

dadaism-i 21› ‹s
kunst kirj kunstniku absoluutset vabadust, kunstiteose spontaansust ja primitiivsust ülistanud kunsti- ja kirjandusvool Lääne-Euroopas ja USA-s (ca 1916–1924)

diletant-tandi 21› ‹s
küllaldase ettevalmistuseta asjaarmastaja; isik, kes pealiskaudselt ja küündimatult tegeleb kunsti v. teadusega. Andekas, andetu diletant. Jäi kirjanduse alal elu lõpuni diletandiks.

disain-i 21› ‹s
kunst teaduse, kunsti ja tehnoloogia sünteesil põhinev igakülgne sihikindel keskkonna kujundamine, kujustus; tootekujunduskunst. Õpib kunstiülikoolis disaini.

ekspressionism-i 21› ‹s
20. saj. algul tekkinud kunsti-, kirjandus- ja muusikavool, mis vastustas realismi ning tähtsustas individualistlikku, pessimistlikku ja ja traagilist elutaju

eri|ala
teaduse, tehnika, kunsti vms. kitsam, suhteliselt kindlamini piiritletud ala; spetsiaalala, spetsialiteet. Spetsialiseeruma ühel, mõnel erialal. Pedagoogiline kool võtab vastu uusi õpilasi lasteaiakasvataja erialale. Kutsekeskkoolis omandatakse eriala ja keskharidus. Töötab oma erialal. On erialalt, eriala poolest metallikunstnik. Rakendab oma teadmisi vastavalt erialale. On oma erialal kodus, tunneb oma eriala hästi. Tema erialaks on vetikad, arhitektuur, klassikalised keeled. Professor on kirjutanud oma erialalt mitu põhjapanevat tööd. *Kui teil eriala ei ole, siis võtame esialgu ... abitööliseks. E. Rannet.
▷ Liitsõnad: kaas|eriala, kaksik|eriala, lisa|eriala, siduseriala; kunsti|eriala, teenindus|eriala, tootmiseriala.

estraadi|kunst
lavakunsti liik, mis hõlmab laval esitatavad peamiselt meelelahutuslikud muusika-, tantsu-, tsirkuse- ja sõnakunstipalad, nn. kunsti väikevormid

foto|kunst
fotograafia kui kujutava kunsti liik (vastandatuna tarbefotograafiale)

galerii14› ‹s

1. pikk kitsas ruum v. kaetud käik. a. (ümbritsev) sammaskäik v. rõdu hoone sise- v. välisküljel. Lahtine galerii hoone lõunaküljel. Basiilika kesklöövi galeriid. Ümber sisehoovi käis lai kahekorruseline galerii. b. pargiarhitektuuris omaette ehitisena rajatud sammaskäik. Halva ilmaga jalutati pargis galeriis. c. hrl. rohke ühepoolse valgustusega (ühendus)ruum hoones. *.. hakkas saalist välja ja läbi piljarditoa ning galerii teetoa poole minema. J. Kross. d. (ühendus)käik. Maju ühendav, majadevaheline galerii. Bastionide maa-alused galeriid. Põhjavesi uuristab maasiseseid galeriisid.
▷ Liitsõnad: külg|galerii, ringgalerii; võlvgalerii.
2. ruum v. ehitis kunsti-, eriti maalikogu jaoks; kunstikogu, -muuseum. Dresdeni galerii. Tretjakovi galerii. Klassikalise kunsti galerii.
▷ Liitsõnad: foto|galerii, kunsti|galerii, maali|galerii, skulptuurigalerii.
3. van kõige ülemine rõdu teatris, tsirkuses v. mujal. Galeriil olid kõige odavamad piletid. Kooliõpilased vaatasid etendusi ikka galeriilt.
4. piltl pikk rida, rodu. Suurmeeste, tüüpide, karakterite galerii. Kirev kõrvaltegelaste galerii.

happening [häp-] ‹-i 21› ‹s
improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Kunstinäitus avati happening'iga.

impressionism-i 21› ‹s
19. saj. lõpupoolel tekkinud kunsti-, kirjandus- ja muusikavool, mis taotles eelkõige kunstniku vahetute muljete, hetkeelamuste ning -meeleolude edasiandmist

kaunis|hing
(eluvõõras) kunsti ja kirjanduse harrastaja; esteeditseja. Temasugusele kaunishingele mõjus hall argipäev lausa masendavalt.

kitš-i 21› ‹s
võimalikult suure tarbijaskonna maitsega kohandatud odav kunst, kunsti jäljendus. *Kavas seisab ajaviitetükk, natuke kitši, natuke tendentsi, aga kassatükk igatahes. V. Adams.

komponeerima42

1. muus helitööd looma. Ta on komponeerinud kaks keelpillikvartetti. Ise lõi sõnad, ise komponeeris neile ka viisi. G. Ernesaksa komponeeritud koorilaulud.
2. hrv kujutava kunsti teost looma. *Sealsamas aga komponeeris [Viiralt] oma „Jutlustaja” ilma igasuguse kavandita otse litokivile. O. Kangilaski.
3. koostama, (komponentidest) kokku panema, kokku seadma. *Nii on tõenäoliselt Kreutzwald „Põhja konna” ise komponeerinud mitmest pärimuslikust motiivist .. A. Annist.

kompositsioon-i 21› ‹s

1. teose ülesehitus. a. kirj sõnakunstiteose koostisosade süsteem, nende seostatus tervikuks. Teose, näidendi kompositsioon. Kompositsioonilt on see romaan lõtv ning laialivalguv. Muinasjutud on sageli küllalt keeruka kompositsiooniga. b. kunst teose ruumiline ja vormiline ülesehitus. Maali, pildi kompositsioon. Vaiba kompositsioon. Huvitava kompositsiooniga monumentaalskulptuur. c. (arhitektuuris:) ehitise konstruktsiooni- ja ruumilahendus; linna tänavastiku, väljakute, hoonete jm. kooskõlaline planeering. Uute hoonete rajamisel tuleb arvestada üldist hoonestuse kompositsiooni. d. muus helitöö vormistruktuuriline ülesehitus. Ooperi, oratooriumi kompositsioon.
2. teos. a. kunst mitmefiguuriline vm. keeruka ülesehitusega kujutava kunsti teos. Kunstnik on loonud maastikumaale, portreid ja kompositsioone. b. valitud tekstikatkenditest ja muusikapaladest vms. koosnev lavastus. Teater esitas kompositsiooni Juhan Liivi loomingust „Kui seda metsa ees ei oleks ... ”. c. helitöö, helind. *Preili Volck andis oma kompositsiooni M. Hermanni koorile ettekandmiseks. J. V. Veski.
▷ Liitsõnad: figuraalkompositsioon; malekompositsioon.
3. muus helitööde loomise õpetus (eriala, õppeaine), kompositsiooniõpetus. Õppis konservatooriumis kompositsiooni.

korüfee15› ‹s

1. teaduse, kunsti, spordi suurkuju. Oma ala, kirjanduse, teaduse, tehnika, näitekunsti korüfee. Lurich ja Aberg olid meie raskejõustiku korüfeed.
2. aj koori juht Vana-Kreeka tragöödias

kunst-i 21› ‹s

1. loov inimtegevus, milles aistitaval kujul (värvi, vormi, heli, sõna vm. kaudu) ning esteetiliselt mõjusana vahendatakse teistele oma (üldistatud ja väärtustatud) maailmatunnetust; sel alal loodu teat. ajajärgul, rahval jne.; (kitsamalt:) kujutav kunst. Kunsti olemus, ühiskondlik funktsioon. Rahvuslik, rahvalik, realistlik, abstraktne kunst. Eesti, vene, Madalmaade kunst. Antiigi, keskaja, renessansiaja kunst. Armeenia kunsti näitus. Ma ei saa kunstist aru. Ta on kunstis täiesti kodus. Kujutav kunst 'eelkõige maalikunsti, graafikat ja skulptuuri hõlmav kunstiharu'. Kaunid kunstid 'üldnimetus arhitektuuri, kujutava kunsti, luule, muusika, näite- ja tantsukunsti kohta'. Seitse vaba kunsti 'õppeained antiikaja koolis: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika'. *Linna elanikud harjutavad ennast kunstides: kes musitseerib, kes maalib, kes kirjutab luuletusi.. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: aia|kunst, balleti|kunst, dekoratiiv|kunst, draama|kunst, ehitus|kunst, filmi|kunst, foto|kunst, heli|kunst, juveeli|kunst, kirja|kunst, kivilõike|kunst, klaasi|kunst, kujundus|kunst, kõne|kunst, lava|kunst, luule|kunst, maali|kunst, metalli|kunst, miniatuur|kunst, moe|kunst, monumentaal|kunst, naha|kunst, näite|kunst, pargi|kunst, plakati|kunst, portree|kunst, puulõike|kunst, raamatu|kunst, raid|kunst, sõna|kunst, tantsu|kunst, tarbe|kunst, teatri|kunst, tekstiilikunst; eksperimentaal|kunst, popkunst; rahva|kunst, taidluskunst; antiik|kunst, barokk-|kunst, nüüdis|kunst, rokokookunst.
2. tegevusala selle valdamiseks vajalike võtete ja oskustega; eriline oskus, meisterlikkus. Õlle pruulimise, juustu valmistamise, metalli sulatamise ja töötlemise, lugemise ja kirjutamise, riigi valitsemise kunst. Õppis isalt katuse tegemise kunsti. Ema oli hea kuduja ja õpetas seda kunsti ka tütardele. Tal on suuskade määrimise kunst hästi käes. Valdab suurepäraselt inimestega ümberkäimise kunsti. Hästi künda on suur kunst. Mis kunst see saunaviha tegemine ära ei ole. Libedal teel oli kunst püsti püsida. Seda maja pole kunst üles leida. Temaga hästi läbi saada on omaette keeruline kunst. Teda kaasa tulema meelitada polnud mingi kunst. Valetab, nii et suu suitseb; seda kunsti ta oskab! Ei ole kunst troonile tõusta, kunst on sinna püsima jääda. || võte, nõks, nipp; nõiduse, ebausu, maagiaga seotud toiming. Mis kunstiga sa ta oma nõusse said? Parisnikul oli igasugu kunste, millega hobuse ostjat tüssata. Kõik kunstid on ära proovitud, aga mootor käima ei lähe. Vanarahvas uskus nõidusi ja kunste. Karjalaskepäeval tehti mitmeid kunste, et kari edeneks. Mõnesid kunste peavad kalamehed tänini.
▷ Liitsõnad: arsti|kunst, koka|kunst, rätsepa|kunst, sepa|kunst, sõja|kunst, trükikunst; juhtimis|kunst, ratsutamis|kunst, uisutamis|kunst, vestluskunst; armu|kunst, elukunst; must|kunst, nõia|kunst, salakunst.

kunsti|akadeemia
kõrgem kunsti ja kunstiteaduse õppe- v. uurimisasutus. J. Köler õppis Peterburi kunstiakadeemias.

kunsti|alane
kunsti valdkonda kuuluv, kunstiga seotud, kunsti-. Kunstialane õppeasutus, haridus, eneseväljendus, asjatundlikkus. Kunstialane kirjandus, uurimus, film.

kunsti|dekaad
kunsti tutvustav kümmepäevak

kunsti|filosoofia
kunsti olemuse, kategooriate ja printsiipide üldine käsitus

kunsti|keel
kunsti väljendusvahendite süsteem. Ta maalid väljendavad oma ajastu elutunnet jõulises kunstikeeles.

kunsti|klass
üldhariduskooli eriklass, milles lisaks tavalisele kooliprogrammile õpetatakse kujutava kunsti aluseid

kunsti|küps
kunsti nõuetele vastav, kunstina täisväärtuslik. Kunstiküps looming, teos. Tema loomingu kunstiküpsemad romaanid, luuletused, klaveripalad, maalid, illustratsioonid. Pianisti, näitleja kunstiküps mäng. Koori, laulja, etleja kunstiküps esinemine. Lavastus ei ole veel kunstiküpseks saanud.

kunsti|lembene
kunsti mõistev ja armastav. Tulevane skulptor kasvas kunstilembeses kodus.

kunstiline-se 5› ‹adj
kunstiga seostuv, kunstisse puutuv, kunsti-; kunstiteosele omane, kunstipärane. Tegelikkuse kunstiline kujutus. Teose kunstiline teostus, kujundus. Kunstiline väljendus, stiil, liialdus, väljamõeldis. Kunstilised võtted. Lavastuse kunstiline tase. Kohatine kunstiline küündimatus. || kunstitegevust juhtiv; kunstilise külje eest vastutav. Koori, ansambli, festivali kunstiline juht. Ajakirja kunstiline toimetaja, toimetus.

kunsti|maitse
arusaamad ja tõekspidamised kunsti kohta. Hea, peen, arenenud, terve, halb, piiratud kunstimaitse. Kunstimaitset arendama, kujundama, kasvatama. Teos vastas publiku, oma aja kunstimaitsele. Lavastajal on kunstimaitset.

kunsti|meel
loomupärane võime kunsti luua v. mõista. Arenenud, loomulik, realistlik kunstimeel. Kullassepatöö nõuab kunstimeelt. Kunstimeelega, kunstimeeleta inimene. Tal on, ei ole kunstimeelt.

kunsti|meisterlikkus
kunstiline kõrgtase; oskus luua kõrgtasemelist kunsti. Suur, tõeline, erakordne, imeteldav kunstimeisterlikkus. Näitleja, laulja, kirjaniku, koori kunstimeisterlikkus. Ta luuletõlked on jäänud kunstimeisterlikkuselt ületamatuks.

kunsti|nädal
nädalane ürituste seeria kunstiloomingu tutvustamiseks ja kunsti propageerimiseks

kunsti|pärane
kunsti nõuetele vastav; kunstiline. Teose kunstipärane vorm, ülesehitus. Kunstipärane vaip, parkett, mööbel, laemaaling. Kunstipärane kiri, raamat, eksliibris. Eri rahvaviiside motiivid on helilooja liitnud uueks kunstipäraseks tervikuks.

kunsti|teadus
kunsti olemust ja arenemist uuriv ning kunstiloomingut kriitiliselt hindav teadusharu

kunsti|tegelane
kunsti alal töötav (väljapaistev) isik. Ta on silmapaistev, tuntud, teenekas kunstitegelane.

kunsti|teooria
kunstiteaduse haru, mis uurib kunsti olemust, selle arengu üldisi seaduspärasusi ja kunstiliikide piire, eripära ning omavahelisi suhteid

kunsti|tunnetus
kunsti tunnetamine. Muutuv, arenev kunstitunnetus.

kunsti|töötaja
kunsti alal töötaja

kunsti|õpetus
kujutava kunsti õpetamine. Skulptor andis asjahuvilistele kunstiõpetust. Koolis on kunstiõpetuse eriklass.

kunsti|õpilane
kujutava kunsti õppija. Noorte kunstiõpilaste tööde näitus.

kunsti|õping
kujutava kunsti alane õping. Alustab, jätkab oma kunstiõpinguid. Lõpetas kunstiõpingud.

kunsti|üliõpilane
kunsti kõrgkoolis õppija

kunstnik-niku, -nikku 30› ‹s

1. (kujutava) kunsti alal loovalt tegutsev isik. Kunstniku ateljee. Kunstnike ühing, klubi, kongress. Andekas, tuntud, silmapaistev, suur kunstnik. Eesti, saksa, vene, itaalia kunstnik. Loov, elukutseline, isetegevuslik kunstnik. Temast saab, tuleb kahtlemata kunstnik. Mart on väga mitmekülgne kunstnik. Tundmatu kunstniku maal 18. sajandist. || kunstikalduvustega, ilumeelega (ja osava käega) inimene. On loomult, hingelaadilt kunstnik. Igas aednikus on pisut kunstnikku. *Ja kunstnik oli ta. Kuidas ta torte kaunistas.. L. Promet.
▷ Liitsõnad: eksliibrise|kunstnik, estraadi|kunstnik, foto|kunstnik, heli|kunstnik, klaasi|kunstnik, klaveri|kunstnik, kujundus|kunstnik, lava|kunstnik, maali|kunstnik, metalli|kunstnik, moe|kunstnik, naha|kunstnik, näite|kunstnik, oreli|kunstnik, plakati|kunstnik, raid|kunstnik, reklaami|kunstnik, sõna|kunstnik, tarbe|kunstnik, tekstiili|kunstnik, tsirkuse|kunstnik, tööstus|kunstnik, vaiba|kunstnik, viiulikunstnik; filmi|kunstnik, teatri|kunstnik, tehase|kunstnik, televisiooni|kunstnik, õuekunstnik; loov|kunstnik, pea|kunstnik, rahva|kunstnik, taidlus|kunstnik, vabakunstnik.
2. piltl milleski väga osav isik, meister millegi peale. Inimestega läbisaamises on ta lausa kunstnik. On kunstnik teiste kulul elama, prassima.
▷ Liitsõnad: elu|kunstnik, must|kunstnik, nõiakunstnik.

käsi|töö

1. töönduslik väiketootmine lihtsate tööriistadega käsitsi. Keskajal tegeles suur osa linnarahvast käsitööga. Alevi elanikud elatusid mitmesugusest käsitööst, eelkõige sepa- ja rätsepatööst. || käsitsi tehtav töö, eriti igasugune meisterdamine ja näputöö (heegeldamine, väljaõmblus vms.); vastav õppeaine koolis. Laste, tütarlaste käsitöö. Naised kudusid õhtuti ja tegid muud käsitööd. Poisid teevad osavate käte ringis mitmesugust käsitööd. *Käsitöö oli mul koolis hea, sai seal küll kleepida ja raamatuid köita. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: kodu|käsitöö, kunst|käsitöö, tellimus|käsitöö, tsunfti|käsitöö, turukäsitöö.
2. käsitsi valmistatud (v. valmistatav) tarbe- v. iluese. Käsitööde näitus. Tütarlaste, õpilaste käsitööd. Kodundusringi liikmete valmistatud käsitööd. *Õpetaja näitab meile poiste käsitöid: korvikesi, pulgakestest imeilusaid toole, pinke, voodeid ja palju muid tillukesi asju. J. Parijõgi. *Talitusist väsinud, istus ta minu lähedusse, alati mingi käsitöö näppude vahel.. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: kunstkäsitöö.
3. piltl hlv tuim, kesisevõitu looming (eriti kunsti ja kirjanduse valdkonnas). Kirjanduslik käsitöö. Stuudio esimesed filmid olid käsitöö tasemel.

käsi|tööline

1. mingi käsitööga kutseliselt tegelev isik (näit. kangur, sepp, tisler, kingsepp, müürsepp). Käsitööliste selts, organisatsioon. Keskajal kuulusid käsitöölised tsunftidesse. Minu käsitöölisest isa teenis elatist kingsepana.
▷ Liitsõnad: kodu|käsitööline, ränd|käsitööline, tsunftikäsitööline.
2. piltl mõtteloid, omapoolse loovuseta töötegija mingil alal (eriti kunsti ja kirjanduse valdkonnas). Ta pole loov kunstnik, vaid üksnes osav käsitööline.

maali|kunst
(üks kujutava kunsti põhiliike:) ruumilist maailma mingil pinnal värvide abil kujutav kunst. Vene, Läti, tänapäeva Eesti maalikunst. Keskaja, 18. sajandi maalikunst.

metseen-i 21› ‹s
rikas teaduse, kunsti ja kirjanduse toetaja. Sai end välismaal täiendada helde metseeni abiga. *Cosimo dei Medici oli suur kunstide ja teaduste metseen .. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: kunstimetseen.

moodmoe, moodi 21› ‹s

1. ajastu üldine maitselaad, mis määrab suuresti rõivastuse (jm. inimese välimuse juurde kuuluva), samuti ka tarbeesemete, ruumide, sisustuse, kirjanduse, kunsti vm. laadi ja ilme; mingite väärtuste suhteliselt lühiajaline tunnustatus. Moega kaasas käima, moodi järgima, moodi taga ajama. Mood näeb ette, nõuab, dikteerib. Mood vaheldub kiiresti. Mõni aasta tagasi olid sellised kleidid, pluusid, kingad moes, nüüd on nad moest läinud, nüüd on hoopis uued moed. Moest läinud esemed. Moest läinud kaabud, lipsud, muster. Käib viimase moe järgi riides. Sellised soengud, selline meik on nüüd moes. Kas praegu on moes tume või hele mööbel? Sellised ehted lähevad võib-olla kunagi uuesti moodi. Habe on jälle moes. Biitmuusika, abstraktne kunst on moes. Suurepärane laulja, aga ta pole enam moes 'populaarne'. Kõik peavad koera, koerad on moes. Millal tuli saunsuvilate ja saunapidude mood? Inimene ei tohi olla moe ori. ||pl.(moodsate rõivamudelite kohta). Uued Pariisi moed. Saksa moed on praktilised. Vanemale inimesele ei sobi ekstravagantsed moed.
▷ Liitsõnad: habeme|mood, juukse|mood, kinga|mood, kleidi|mood, kübara|mood, mantli|mood, meeste|mood, naiste|mood, riide|mood, suur|mood, ülikonnamood; maksi|mood, midi|mood, minimood; kevad|mood, suve|mood, sügis|mood, talvemood.
2. tava, harjumus, komme. Rumal, paha, vastik mood küüsi närida. Tal on veider mood omaette, iseendaga rääkida. Kust ta sellise halva, lolli moe on saanud, õppinud? Üksteise peale kaebamine ei olnud moeks. Nutt, pisarad on naiste mood oma tahtmist läbi viia. Väga ootamatu ettepanek – aga see on juba kord Jaani mood! Tal on selline uhkustamise, praalimise, ilkumise mood. Varem Antsul vandumise moodi ei olnud. Ega ta seda tõsiselt võtnud, rääkis rohkem moe pärast. Mis mood see on, olgu emale vastu toriseda! See pole küll kellegi mood poole päevani sängis lesida! Kassil on mood voodis padja peal magada. Mustlase hobusel öeldakse mitmesugused vigurid ja moed küljes olevat. *.. näe, isegi maaplikad jooksevad rohkem poiste kui poisid nende järele. See nüüd niisuke uus aeg ja uus mood. A. H. Tammsaare.
3. olek, olemus; kuju. Vaikse, argliku, häbeliku, tasase, lahke, leebe moega neiu. Terase, asjaliku, targa, aruka moega poiss. Ausa, uhke moega isand. Naabrid on lepliku moega inimesed. Ta on kinnise loomu ja salaliku moega. Kuidagi väsinud ja haiglase moega. Ära ole nii õnnetu, hädise moega. Sa täna nii mossis moega. *.. ülituttava moega valged majad, mis eemalt püüdsid pilku, polnud lähedalt kuigi meeldivad. V. Saar. *Juba Reinu välispidine mood on isevärki: tilluke mehike, tedretähniline nägu ja nösinina .. Juh. Liiv.
▷ Liitsõnad: keha|mood, pinna|mood, tegumood.
4.hrl. partitiivis, adessiivis v. komitatiivis koos adjektiivse täiendigaviis, komme. Tuntuks võib saada mitut moodi, mitmel moel. Kas sa muud moodi, muul moel ei osanud seda asja ajada? Seda ülesannet saab lahendada kaht(e) moodi. Las jääb kõik vana, endist moodi. Ta püüdis igat moodi 'igati' äri ajada. Astub aeglasel, tähtsal moel. Jutustas seda lugu oma rahulikul, muhedal, asjalikul moel. Püüdsin teda ühel ja teisel, õige mitmel moel mõjustada. Mingil moel, mingi moega ta lõpuks ülikooli lõpetas. Sellest ei pääse mingil moel mööda. Sel moel, selle moega saigi temast kirjanik. Niiviisi, selle moega sa kaugele ei jõua. Ta rääkis sellest niisuguse moega, et kuulajail hakkas kõhe. Kuidas elu läheb? – Keskmist moodi. Sa pead mind aitama. – Mis moel? Nad said haledal moel, haledat moodi 'hullusti' petta. Tal vedas roppu moodi, tal oli roppu moodi 'väga ohtrasti' õnne. *Lõhnasime mõlemad koledal moel nitrolaki järele .. K. Saaber. *Elu on santi moodi [= ääretult] ebaõiglane! V. Lattik. ||määrsõnagakõnek. *Mis kuradi moodi see ometi juhtuda sai? J. Tuulik. *Igav. Pagana moodi igav ... A. Sinkel.
▷ Liitsõnad: ise|moodi, kuidagi|moodi, mis|moodi, miskit|moodi, muud|moodi, naa|moodi, nii|moodi, nõnda|moodi, oma|moodi, seda|moodi, teist|moodi, üht(e)moodi; hiigla|moodi, hullu|moodi, mehemoodi.
5.genitiivis täiendiga, hrl. substantiivi järel postpositsioonilaadselt(väljendab tegelikult mingit sarnasusvõrdlust: kellegi, millegi sarnane v. sarnaselt). Ta on välimuselt isa, loomult ema moodi. Pikk kuuri moodi ehitis. Mingi koera moodi loomake. Mingisugune sineli moodi mantel seljas. Kollakas vaha moodi aine. Poiss kires kuke moodi. Ta ei näe põrmugi professori moodi välja. Lõnguse moodi riides noorukid. Tahaks kord inimese moodi elada. Rukist lõigati siis veel esiisade moodi. Ta istub türklase moodi ristisjalu. Elad koos huntidega, käitu hundi moodi. Öösel sadas lund, nüüd on päris talve moodi. Jüri moodi poiss küll ei ole. See oli kangesti Joeli moodi ärbelda oma rikkusega. *.. preili Luige, üks teie moodi preili kõndis rannas kunstnik Liibusega. P. Vallak.
6. [part] liik, laad. Sõpru on mitut moodi. *Sealt kostis juba selle uut moodi pilli, lõõtsmoonika hääli .. A. Kalmus.

muusa6› ‹s

1. kunsti v. teaduse kaitsejumalanna vanakreeka mütoloogias; tänapäeval kasut. hrl. ka vastava kunsti- v. teadusala, eriti luulekunsti kohta. Oma muusale jäägitult andunud kunstnik, poeet. Ta luulesoon on kuivanud, muusa on ta maha jätnud. Kui kahurid kõnelevad, siis muusad vaikivad (ütlus selle kohta, et sõja ajal ei saa tegelda kunstiga). *Õhtulokaalides sündis nõndanimetatud kümnes muusa – estraadisõna .. V. Adams.
2. piltl loomingulise inspiratsiooni allikas, hrl. meest innustav naine. *Teie olete mu muusa. Kõik oma paremad luuletused olen kirjutanud teie järele igatsedes, Tuuli! L. Promet.

muusika|kunst
muusika kunsti valdkonnana

ooper-i, -it 2› ‹s
muus muusikaline lavateos, mis põhineb teksti, vokaal- ja instrumentaalmuusika ning näite-, tantsu- ja kujutava kunsti sünteesil. Itaalia rahvuslik ooper. Traagiline, koomiline ooper. Puccini ooper „Tosca”. Orkester esitas avamängu ooperile „Ruslan ja Ludmilla”. Kas oled uut ooperit juba näinud, vaatamas käinud? || ooperiteater v. -trupp. Eile õhtul olime, käisime ooperis. Läheme ooperisse. *Nägin kord rändavas ooperis balletti, ja see ei läinud mul kaua meelest. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: laste|ooper, lühi|ooper, muinasjutt|ooper, rock-|ooper, vabaõhuooper; seebiooper.

op|kunst
kunst kujutava kunsti vool, mis joonte ja geomeetriliste kujundite ning värvi- v. valguskontrastide kombinatsioonidega taotleb liikumise v. ruumilisuse muljet

oskus|keel
keel kirjakeele allkeel teadus-, kunsti-, tootmis- jm. alade tarbeks

pastišš-tiši 21› ‹s
kunsti-, kirjandus- v. muusikateos, mis teadlikult ja pilkamata jäljendab mõne teise ajastu, suuna v. autori stiili v. motiive; vastav võte. Näitusel välja pandud pastišid. Luuletaja valdab meisterlikult pastišši. Kunstnik kasutab meelsasti kollaaži ja pastišši.

performance [pöfoomöns] ‹-i 2› ‹s
1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik. Näitus algas performance'iga.

piltpildi 21› ‹s

1. tasapinnale tehtud kujutis mingist esemest, isikust, sündmusest vms. Pilt kujutas madonnat lapsega, talvemaastikku. Pildi nimeks on „Kevade ärkamine”. Gori ühiskonnakriitilised pildid. Pilt raamis. Raamitud, raamimata pilt. Ostsin kunstisalongist ühe pildi. Piltidega raamat, ajakiri. Lõikasime ajakirjadest pilte välja. Piltidega illustreeritud piiblilugu. Ma joonistan sinust pildi. Lasksin endast pildi maalida. Pildiga ümbrikud. Hakkasin kuuma traadiga puuplaadile pilti peale põletama. Väljakäigu seinad olid täis kritseldatud roppe pilte. Ta tütar on ilus nagu pilt. || foto. Mustvalge, värviline pilt. On sul laste pildid kaasas? On sul oma emast noorpõlve pilte? Teise klassi pildil olen mina tagumises reas vasakult kolmas. Lapsed kogusid filminäitlejate pilte. Fotograaf plõksutas pilte. Tegin, võtsin ekskursioonil palju pilte. Olin paarinädalane, kui minust tehti esimene pilt. Ma ei sattunud pildi peale. Avaldusele tuleb lisada kolm pilti. Kingi mulle oma pilt! Kandsin medaljonis väikest pilti. Kleepis pildid albumisse. Lasksin isa pildist teha suurenduse. | piltl. *Juba mineval talvel, mil ta preili Maikoviga tuttavaks saanud, olla neiu pilt ta südamesse jäänud.. E. Vilde. || kõnek (kaardimängus:) isiku kujutisega mängukaart (kuningas, emand v. soldat). *Nojah, mis sul kuraskil viga mängida..! Paistab, et sul peale piltide midagi muud peos ei olegi! A. Jakobson. || kõnek röntgeniülesvõte, röntgenipilt. Lasksin kopsudest pilti teha. Arstid vaatasid luumurru pilti. ||liitsõna järelosanamillegi üldine kuju; näit. kirjapilt
▷ Liitsõnad: jahi|pilt, lahingu|pilt, linnu|pilt, loodus(e)|pilt, maastiku|pilt, olu(stiku)|pilt, ranna|pilt, talvepilt; jumala|pilt, madonna|pilt, püha(ku)pilt; aabitsa|pilt, altari|pilt, kaane|pilt, kalendri|pilt, margipilt; klants|pilt, kleep|pilt, läik|pilt, mosaiik|pilt, vesi|pilt, värvipilt; kunsti|pilt, nalja|pilt, peite|pilt, pila|pilt, pilke|pilt, reklaampilt; grupi|pilt, matka|pilt, matuse|pilt, noorus|pilt, näo|pilt, passi|pilt, perekonna|pilt, proovi|pilt, pulma|pilt, päeva|pilt, reisi|pilt, rinnapilt; aju|pilt, kolju|pilt, röntgenipilt; varipilt; kirja|pilt, noodi|pilt, trükipilt.
2. (nähtav) vaatepilt. Lipuehtes laev on kaunis pilt. Meie ees avanes idülliline pilt: aed täis õitsvaid õunapuid. Lõhutud maja pakkus kurba pilti. Pilt plahvatuskohal oli hirmus. Haavatuid ja surnuid oli palju, pilt oli üsna masendav. See võis tõesti koomiline pilt olla, kui me öösärkides tantsisime. Ikka seesama tuttav pilt mis alati: igavlevad näod, haigutused. Vaatasin tuba hoolega ja püüdsin pildi mällu vajutada. Hotelliaknast avanes tavaline suurlinna pilt: kõrghooned, kiire liiklus. *..ja kogu tee silmitsesid nad [vaguni] aknast avanevaid pilte: maastikke, maju, teesid.. R. Roht. || nägemisel saadav üldmulje, üldpilt millestki v. kellestki. Paistu ümbrus pakub reisimehele meeldivat pilti. Pane end korralikult riidesse, sa ei tohi ju jätta endast kehva pilti. *Kentsakas oli see linnaelu. Esimene pilt linnast on hall, üleni hall, läbini hall. L. Kibuvits. *.. tiheda lumivalge habemega .. on ta jääkarule väga sarnane; keha suurus ja tüsedus võivad pilti aina täiendada. E. Vilde. || teater isikute grupp, kes teatud poosidesse liikumatuks tardununa esitab mingit sündmust, stseeni vm., elav pilt. Õhtu kavas olid ka elavad pildid. Pidime ära arvama, mida elav pilt kujutab. || kõnek televiisori ekraanil olev kujutis. Pilt on ees, aga häält ei ole. Pilt virvendab.
▷ Liitsõnad: elu|pilt, linna|pilt, riietus|pilt, tänava|pilt, vaatepilt; kogu|pilt, tervik|pilt, üldpilt; lennu|pilt, taeva|pilt, tähepilt.
3. mälu- v. kujutluspilt. Mul on meeles pilt sellest, kuidas mu laps tegi esimesi samme. Mäletan hästi seda pilti: kõik seisid püsti ja laulsid. Mu vaimusilma ette tõusevad pildid lapsepõlvesündmustest kodutalus. Tulid meelde, meenusid üksikud pildid laulupeost. Unes nägin pilte tuttavatest paikadest. Lapse kujutlusse tekkis pilt taeval lendavatest inglitest. *Ainult lühidalt kuulis Taavet selle hirmsa sündmuse käiku, tema enese kujutlus lõi aga selge pildi. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: fantaasia|pilt, kujutlus|pilt, meenutus|pilt, mineviku|pilt, mulje|pilt, mõtte|pilt, mälestus|pilt, mälu|pilt, pette|pilt, une(näo)|pilt, vaimu|pilt, viirastuspilt.
4. kõnek film (2. täh.) Kinos jookseb hea pilt. Igav pilt oli, poleks maksnud vaatama minna. „Vahva pilt oli!” arutasid poisid kinost väljatulekul.
▷ Liitsõnad: kino|pilt, udupilt; seiklus|pilt, sõja|pilt, tõsielu|pilt, õuduspilt.
5. piltl sõna, kujutava kunsti, muusika abil loodav kujutus millestki v. kellestki. Luuletaja pildid vabadusvõitlusest on mõjuvad. Romaan maalib lugeja ette üksikasjalikke pilte väljarändamisest ülemöödunud sajandil. Teoses on suurepäraseid pilte hülgepüügist. Jutlustaja maalis põrgust hirmsaid pilte. See mees ainult luiskab, kui ta maalib pilte ilusast tulevikust. Maal annab realistliku pildi tolleaegsest külaelust. H. Elleri sümfooniline pilt „Videvik”. *Siis tuli [kirjanduses] elu halli argipäeva piltide loomise aeg: Väljaotsa saunast Vaeste-Patuste alevini ja kaugemale. E. Nirk. *Homeros, kui ta tõesti oli olemas, ei võinud olla pime: nii palju nägemismeelelist on ta piltides. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: elu|pilt, luule|pilt, meeleolu|pilt, miljööpilt; võltspilt.
6. ettekujutus, ülevaade. Arheoloogiliste leidude põhjal on võimalik saada üsna täpne pilt linnusest. Praegu on raske saada terviklikku pilti muinaseestlaste usundist. Ajaleht andis toimunust üsna tõetruu pildi. Astronoomia annab noortele pildi maailmaruumi ehitusest. Pole selget pilti helkivate ööpilvede jaotusest Maa kohal. Püüdsin endale kirjanduse järgi Maltast mingit pilti luua. Pealtnägijate kirjeldused on nii lünklikud ja segased, et võimatu on sündmustest objektiivset pilti saada. Film ei anna Mozartist õiget pilti. Nüüd on mul olukorrast selge pilt olemas. Aegamööda kujunes mulle selgem pilt sellest, mis siin õieti toimub. || kõnek (millegi selgekssaamise, milleski arusaamisele jõudmise v. selge asjaolu kohta). Naised noogutasid, neile oli pilt selge. Nädala pärast on mul pilt selge: see töö ei istu mulle. Selge pilt, miks vargad sisse pääsesid: uks polnud lukus. Ah või nii olid lood, selge pilt!
▷ Liitsõnad: arengu|pilt, leviku|pilt, vegetatsioonipilt; koond|pilt, vastandpilt; kirjandus|pilt, luule|pilt, maailma|pilt, proosapilt.
7. olukord, seis. Siseveed olid varem kalarikkad, aga nüüd on pilt teistsugune. Pärast eeljookse on pilt enam-vähem selge: võidavad inglased. Ei tea veel, kuidas meie maa asjad arenevad – pilt on segane. Nii kiiresti areneval alal nagu kosmosetehnika muutub pilt iga päevaga. Koolisüsteem pakkus tollal üsna kirjut pilti. Kujuta pilti 'ennäe lugu', või tuli kohe kätega kallale! *Et pulmad saavad popslikud, sellest oli Juhan aegsasti teadlik ega püüdnudki pisiasjadega üldist pilti parandada. M. Metsanurk. || med vet haiguse tunnuste, haigusnähtude kogum. Gripi, kopsupõletiku, tuberkuloosi kliiniline pilt. Südame neuroosi ja veresoonte neuroosi pilt pole teineteisest selgesti eristatavad. Haiguse pilt muutub kiiresti.
▷ Liitsõnad: hoonestus|pilt, koond|pilt, moe|pilt, rahvastiku|pilt, üldpilt; haigus|pilt, kahjustus|pilt, verepilt.
8. kirj teater teatavat sisulist tervikut moodustav lavateose lõik, mida etendatakse dekoratsioone muutmata. Näidend kolmes vaatuses ja kuues pildis. Esimese vaatuse esimene, teine pilt. Imre Madáchi „Inimese tragöödia” koosneb 15 pildist. Pöördlava puhul vahelduvad pildid kiiresti.
▷ Liitsõnad: ava|pilt, lavapilt.

pinakoteek-teegi 21› ‹s
kunst kunsti-, maali-, pildigalerii. Kunstihuvilised käisid Müncheni pinakoteekides.

post|modernism
1970. aastatel tekkinud kirjanduse, kujutava kunsti ja arhitektuuri suund

prerafaeliit-liidi 21› ‹s›, prerafaeliidid pl
kunst inglise kunstnike ja kirjanike rühmitus, kes seadis eeskujuks Raffaeli-eelse itaalia kunsti ilu ja harmoonia

puhaspuhta 19

1.adjmäärdumata, mustuseta, prügita, prahita, saastumata. Puhas auto. Puhtad aknad. Puhas ja must pesu. Puges puhaste linade vahele. Haav tuleb katta puhta sidemega. Pesi särgid puhtaks. Küüri kael, käed puhtaks. Tegi, kasis lapsel suu puhtaks. Pärast sauna on hea puhas tunne. Rapsisin seeliku puhtaks. Liivakast on hoovi puhtamas pooles. Puhtaks pühitud tänav. Puhtaks kraamitud pööning. See on väga puhas linn. Puhta vuugiga 'puhasvuugiga' laotud sein. Puhas ja karge õhk. Puhas vesi. || puhtust hoidev. Kass on puhas loom. Võta üürilisteks puhtad inimesed. || (töö, ameti kohta:) mittemääriv; mittefüüsiline, kvalifitseeritud. Tahab, et lapsed puhtama töö peale saaks. *.. varem oli ta sakslasi pidanud peeneks rahvaks.. Kõik puhtama ameti peal, kes insener, kes meister. P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: ime|puhas, kristall|puhas, läikiv|puhas, peegel|puhas, pisar|puhas, särav|puhas, ülipuhas.
2.adjaus, siiras, süüta, õige. Puhta hingega inimene. Puhtad mõtted, tunded. Suur ja puhas armastus, rõõm. Rääkisin juhtumist puhta südame(tunnistuse)ga. Puhtast südamest 'siiralt, heatahtlikult' öeldud õpetussõnad. Ta on oma nime, au puhtana hoidnud. Ülev ja puhas nukrus. Igatsus puhtama maailma järele. Puhas südamlik naeratus. Puhtad selged silmad. Meie vahekorrad on puhtad. Ta on elanud puhast elu, ta minevik on puhas. See äri pole puhas. Kõik tahavad puhtad poisid olla. *.. on olemas väga puhtaid mehi nagu ausaid naisigi.. A. Aspel (tlk). || seksuaalselt puutumata, süütu. Tahab abielluda puhta naisega.
3.adjveatu, laitmatu, täiuslik, harmooniline. Puhtad näojooned. Kristalli puhas läige. Puhta kõlaga heli, akord, koor, tenor. Laulja köhatab hääle puhtaks. Räägib väga puhast prantsuse keelt. Puhaste ilmekate vormidega mööbel. Korrapärase püramiidi puhas geomeetria. Akrobaadi puhtad hüpped. Viskas puhta korvi. Sai miinuseta, puhta viie. Lapse nahk on puhas ega vaja erihoolt. Puhtad õmblused. See tikkija teeb väga puhast tööd. Küll on hea puhta maitsega vesi. Puhtad riimid 'täisriimid'.
4.adj(mittevajalike) lisanditeta, segamata, kõrvalmõjudest vaba, sajaprotsendiline, absoluutne. Puhas kuld, hapnik, piiritus. Sulamid ja puhtad metallid. Söövad puhast rukkileiba, joovad puhast piima. Puhtast siidist kangas. Ehitusel on kasutatud puhast puitu. Puhas kuusemets. Puhtad 'segamata' värvid. Puhast tõugu täkk. See ei ole puhas laika. Ta ei ole puhas hiidlane. Puhas eksperiment. On jäänud kümme minutit puhast mänguaega. Looma puhas lihakaal. Puhas kunst 'kunst kunsti pärast'. *.. [väljaanded] sisaldavad enamasti puhast noodimaterjali, kommentaarideta ja seadmata. M. Kolk.
▷ Liitsõnad: sordi|puhas, stiili|puhas, žanri|puhas, tõupuhas.
5.adjtäielik, ehtne, päris, selge, pelk. Puhas juhus, et nii läks. Tegi nõnda puhtast viisakusest, kadedusest, lollusest. See on puhas ülekohus, pettus, väljamõeldis. Poiss räägib puhast tõtt. Puhta koeruse pärast tehtud temp. Puhtaks ajaviiteks osutunud romaan. Ütles kõige puhtamas eesti keeles, et.. Kaks päeva oli siin puhas põrgu. Laual on puhas viigiseis. Haigustunnused ilmnevad puhtal kujul harva. See on puhtal kujul 'täiesti' minu idee.
6.adjmillestki vaba, ilma, tühi. Hoov on risust puhas. Jänes sööb õunapuud koorest ja pungadest puhtaks. Puhtaks sulanud aknaruut. Puhtaks raseeritud lõug. Tartu oli punastest puhas. Nad on puhtaks röövitud, korter on puhtaks tehtud. Pilved hajusid ja taevas oli puhas. Pühi silmad pisaraist puhtaks. Tema on patust, süüst puhas. Oleme nüüd võlgadest puhtad. Puhas 'kasutamata' paber. Puhas 'postitempliga kustutamata' postmark. Kirjutas käsikirja (vigadest) puhtaks. | piltl. Plats tuleks loodritest puhtaks teha, lüüa.
7.skõnek sularaha; puhastulu, kasum. Pidin kakssada puhast välja laduma. Loodab selle tehinguga mitu tuhat krooni puhast teha, saada. Palju su äri puhast annab?

püha8
I.adj
1. hrl kirikl (Jumala kui kõigest argisest ja maisest kõrgemal seisva olendi olemisvaldkonna kohta, mis on eriliselt väärtustatav ja austatav). Püha taevane isa! Püha kolmainsus. Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. *Patused oleme me kõik tema [= Jumala] püha palge ees. A. Kalmus.
2. (Jumalaga lähedases ühenduses oleva v. vaga isiku, samuti tema meelelaadi, eluviisi kohta); ka pühakute nime koostisosa. Püha neitsi. Püha jumalaema. Püha Perekond (Neitsi Maarja koos Jeesuse ja Joosepiga, hrl. kujutava kunsti motiivina). Pühad inglid taevas. Püha isa (hrl. paavsti kohta). Pühad isad (piiskoppide, kardinalide ja teiste kõrgemate vaimulike kohta). Püha Sinod. Pühad evangelistid Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Püha Antonius. Püha Jüri. Püha Anna. Püha Birgitta klooster. Kedagi pühaks 'pühakuks' kuulutama. Patust pööranud pühad õed. Kes võib selle püha mehe kohta midagi halba öelda. Ta on ainuke püha inimene selle saare peal. Kirikuõpetaja on väga püha eluviisiga. *.. Hispaanias, mis on vististi kõige püham, kõige usklikum maa Euroopas. A. H. Tammsaare.
3. selline, mis on Jumalale, jumalustele, jumalateenistuseks määratud ja pühendatud v. mille vahendusel Jumal, jumalus end ilmutab ja millele seetõttu osutatakse erilist austust. a. (otseselt jumalateenistusega, kultusega seoses). Püha ristikirik. Ristimine ja laulatus on pühad talitused. Lapsuke sai pühas ristimises nimeks Elsa. Püha sakrament, ristikäik. Altar pühade säilmetega. Püha õhtusöömaaeg 'viimne söömaaeg, mida Jeesus sõi koos jüngritega'. Maailma usundite pühad raamatud (Piibel, Koraan jt.) Püha tekst. Püha Pärimus 'ristiusu kirikus suuliselt edasiantavad usulise tõe aluseks olevad õpetustekstid'. Kõlasid pühad laulud. Püha sõda 'ususõda, eriti muhameedlaste sõda nn. väärusuliste vastu'. Tegi lahkumisel püha ristimärgi. Gangese vees toimetatakse püha pesemist. Pärismaalaste, šamaanide pühad tantsud. b. (koha, hoone, eseme jne. kohta). See siin on püha paik, püha maa. Palestiinat peavad kristlased pühaks maaks. Jeruusalemm on kristlastele, Meka muhameedlastele püha linn. Püha mägi, jõgi, allikas. Püha ohvrihiis. Seda suurt kadakat, pihlakat on peetud pühaks puuks. Ta sängitati pühasse mulda. c. (jumalatele pühitsetud loomade, taimede jms. kohta). Püha ohvriloom. Muinasegiptlaste püha härg Apis. India püha lill lootos. Paljud rahvad on pääsukest pühaks pidanud. Ikooni ees põles püha tuli. d. (aja kohta). Püha jõuluõhtu. Püha öö 'jõuluöö'. Muiste peeti neljapäeva õhtut pühaks, sel ajal ei tohtinud tööd teha. *Vaikne laupäevaõhtu jõuab oma püha rahuga. Jak. Liiv.
4. eriti sügavat austust, lugupidamist vääriv, ülimalt aukartuses austatav; selline, mida ei tohi rikkuda, labastada jne. Kellegi mälestust pühaks pidama. Seadusi, lepinguid, omandussuhteid pühaks pidama. Pühaks peetud kombed, viisakusreeglid. Püha kodumaa. Isamaa püha pind. Tema abielu, abikaasa on talle püha. Sinu soov on mulle püha. Vanemate püha kohus on hoolitseda oma laste eest. Pühad ideaalid, aated. Tegin kindla ja püha otsuse suitsetamine maha jätta. Meid ootavad kõrged ja pühad ülesanded. Töö on tema jaoks midagi pühamast pühamat. Meie vanemaile oli vaevaga saadud leib püha. Talle pole miski püha. *Siin oli nende kõige püham paik. Selle kohaga olid kõige ilusamad mälestused ühendatud. M. Metsanurk. *Suverään peab olema riigi esimene teener, oma isikus püha, aga vastutav oma tegude eest.. J. Kross. || (nõrgenenud tähenduses tunnete, meeleolu kohta:) sügav, ülev, üllas. Sa solvasid mu kõige pühamaid tundeid. Meie sõprus oli püha. Mees läks püha viha täis. Ootamatu solvang täitis ta püha vihaga. „Milline argpüks!” hüüdis tüdruk täis püha põlgu. *Armastus on taeva tuluke ja on ikka püha, ükskõik, kus ta ruumi leiab. A. Saal.
5. esineb rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa püha taevas! Püha jumal, mis nüüd teha! Püha issand, püha jeesus! Sa püha arm, nüüd on kõik läbi! Issa pojuke, püha vaimuke! Sa püha ristike küll, mis sest elust sedasi saab! Püha ristivägi, ta on hulluks läinud! Oh sa püha kurat, nüüd hakkad sina ka veel peale! Sa püha müristus küll! Oh seda püha lihtsameelsust!
II.s
1. rahvapärimuslik, kultuslik v. riiklik tähtpäev, mil ei tehta tööd (ja mida kombekohaselt pühitsetakse). Riiklik, kiriklik püha. Kristlikud pühad. Vanad ristiusueelsed pühad. Pühi pidama. Surnute mälestamise püha. Lihavõtted on suured pühad. 1. mai on tööliste püha. Pühade reede, laupäev. Jõulu esimesel, teisel, keskmisel, viimasel pühal. Paar päeva enne, pärast pühi. Pühadeks sõidame koju. Pühade puhul oli lõunasöök tavalisest pidulikum. Pühade ajal käidi kirikus, mindi sugulastele külla. Pühadeks pannakse lipud välja. Nüüd tulevad pikad 'mitu päeva kestvad' pühad. Vihmase ilmaga tööd ei tehtud, mehed pidasid niisama püha 'logelesid'. Mäletan seda päeva nagu mõnda suurt püha. Häid pühi! Pühad tulevad suurelt, lähevad väikselt. Kui on pühad, siis olgu pühad! Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb.
▷ Liitsõnad: jõulu|püha, kevad|püha, lihavõtte|püha, mai|püha, muna(de)|püha, neli|püha, nääri|püha, oktoobri|püha, paasa|püha, palmipuude|püha, suve|püha, suviste|püha, taevaminemis|püha, talviste|püha, ülestõusmispüha; rahu|püha, rõõmu|püha, võidupüha; jordani|püha, kabeli|püha, kalmistu|püha, lõikus|püha, surnuaia|püha, surnutepüha; kiriku|püha, kroonu|püha, rahvus|püha, riigi|püha, usupüha; kliistri|püha, külma|püha, streigi|püha, tormi|püha, tuisu|püha, vihmapüha; pähklipüha.
2. rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa pühade vägi küll! Pühade päralt, ega nad ometi siia tule? Kõigi pühade juures, kust sa nii ruttu siia said? Sa pühade vahe, kuidas ma küll ehmatasin! *Aga oh sa pühade reede küll, kuidas mu süda püksisäärest saapasse vajus.. A. Jakobson.
3. van pühapäev. *Püha peale jaani laulatatakse.. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: nädalapüha.
4. van pühak. Vandus kõigi pühade nimel, et räägib tõtt. *.. vahest aitab jumal ja abistavad pühad ning ei lasegi vaenlasi lähedale. K. A. Hindrey.

quattrocento [kvatrotše-] ‹6› ‹s
kunst 15. sajand itaalia kunsti- ja kultuuriajaloos

rahva|kunstnik
nõuk aunimetus teatri, muusika, filmi ja kujutava kunsti alal töötajaile. NSV Liidu, Eesti NSV rahvakunstnik.

renessanss-sansi 21› ‹s
keskaja lõpul Lääne-Euroopa vaimuelu kujundanud ilmalik humanistlik antiikkultuuri väärtustav elukäsitus; sellel põhinevad ühiskonnaelu nähtused (eriti kunsti, teaduse jms. alal). Renessanssi on nimetatud uuestisünniajastuks. Itaalia renessanss. Leonardo da Vinci on suurimaid renessansi kunstnikke. || piltl uuestisünd. Küla kultuurielu renessanss. *Maa kõrval hakkas linn valjult häält tõstma. Tartu ja Tallinna renessanss andis ennenägematu tõuke ühiskondlikule arenemisele. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: hilis|renessanss, kõrg|renessanss, vararenessanss.

ringi|juht [-juhi]
(näit. kunsti-, näiteringil)

salong-i 21› ‹s

1. elegantselt sisustatud ruum võõraste vastuvõtuks. Külalised sisenesid stiilsesse salongi. Kirjanik oli sage külaline mõjukate daamide salongides. Ta liikus salongides ja oskas käituda kõrgemas seltskonnas.
2. eeskätt kirjandus-, kunsti- v. poliitikahuviliste inimeste seltskondlik ring. Kujunes omamoodi kirjanduslik salong. *Kui poliitiline salong jäi kaugeks ideaaliks, siis rahuldus ta kunstilise salongiga. J. Semper.
3. (mugav) sõitjateruum laevas, lennukis, autos, vahel ka üldine meeskonnaruum. Laeval oli kolm avarat salongi. Lennuki salong. Laevaohvitseride salong. Pomm plahvatas auto salongis. *Kõik vabavahi mehed kutsuti [jõuluõhtul] salongi kokku. Olin seal esimest korda. A. Hint.
4. esinduslik teenindusettevõte. Salongis õmmeldud ülikond, riietus.
▷ Liitsõnad: foto|salong, iludus|salong, juuksuri|salong, kosmeetika|salong, moe|salong, muusika|salong, mööblisalong; rannasalong.
5. kunstisalong
▷ Liitsõnad: müügisalong.

skulptuur-i 21› ‹s
kunst raidkunst ja plastika kujutava kunsti liigina; kolmemõõtmeline kunstiteos, kuju. Õpib kunstiakadeemias skulptuuri erialal. Näitusel eksponeeriti maalikunsti, graafikat ja skulptuuri. Graniidist, marmorist raiutud skulptuur. A. Starkopfi skulptuurid. Antiiksed, klassikalised, moodsad skulptuurid. Skulptuuriga purskkaev.
▷ Liitsõnad: dekoratiiv|skulptuur, monumentaal|skulptuur, vabaskulptuur; figuraal|skulptuur, looma|skulptuur, portreeskulptuur; aia|skulptuur, fontääni|skulptuur, kalmistu|skulptuur, pargi|skulptuur, pisiskulptuur; graniit|skulptuur, kips|skulptuur, kivi|skulptuur, marmor|skulptuur, metall|skulptuur, pronks|skulptuur, puuskulptuur; antiik|skulptuur, barokkskulptuur.

sürrealism-i 21› ‹s
20. saj. kunsti- ja kirjandusvool, milles on olulisel kohal ebareaalsus mingeid nägemusi v. unenägusid meenutavate kujutluspiltidega. Prantsuse sürrealism. Autori loomingus, teoseis on sürrealismi sugemeid. Picasso on viljelnud ka sürrealismi.

žanr-i 21 või -i, -it 2› ‹s
kunsti põhiliigis eristuv kindlate struktuuri- ja vormitunnustega alaliik. Ilukirjanduse, rahvaluule, maalikunsti, kammermuusika, raadioajakirjanduse, filmikunsti žanrid. Populaarne, levinud, juhtiv žanr publitsistikas. Romaan, jutustus, novell, laast, reisikirjeldus on proosakirjanduse žanrid. Vokaalmuusika žanrid on laul, romanss, kantaat ja oratoorium. Kunstnik loob mitmes žanris. Kvintett on omas žanris 'žanrina' üks põnevamaid. Žanritest on kunstnik harrastanud eriti natüürmorti. Ühe žanri sugemed kanduvad teise, tekivad uued žanrid. Žüriil tekkis raskusi teose žanri määratlemisega. Žanridelt rikas kunstiliik. Ajakirjandus jaotub samuti žanridesse.
▷ Liitsõnad: filmi|žanr, kirjandus|žanr, kunsti|žanr, muusika|žanr, raadio|žanr, teležanr; dokumentaal|žanr, draama|žanr, komöödia|žanr, laulu|žanr, luule|žanr, memuaari|žanr, novelli|žanr, opereti|žanr, portree|žanr, proosa|žanr, revüü|žanr, romaani|žanr, ulme|žanr, vestežanr; liit|žanr, lühi|žanr, põhi|žanr, segažanr.

teos-e 4› ‹s
loova töö v. tegevuse tulemus (hrl. kirjanduse, kunsti, teaduse valdkonnas), (kunstikavatsuslikult) tehtu v. loodu. a. (raamatu kohta; kirjandusteos vms.). Mahukas, kapitaalne, soliidne teos. Ilukirjanduslik, teaduslik teos. Entsüklopeediline, autobiograafiline, isamaaline, ajalooline teos. Kaheköiteline, võõrkeelne teos. Teos maaelust. Usulise sisuga, keskaega käsitlev teos. Kodumaa loodust tutvustav teos. Teose autor, ilmumisandmed, trükiarv. Käsikirjaline teos. Võistlusele esitati paarkümmend teost. Sel aastal on ilmunud mitmeid huvitavaid teoseid. Kirjanik töötab uue teose kallal, teeb teose põhjalikult ümber. Seda teost on raske hankida. Need teosed pakuvad laiematki huvi. Eeskätt on teos määratud õpetajatele. Teost saatis tohutu menu. Platoni, Oskar Lutsu teosed. Kirjanikul on kavas välja anda oma valitud teosed. Anton Hansen Tammsaare „Kogutud teosed”. b. kunsti- v. heliteos vms. Sümfooniline, dodekafooniline teos. Chopini, Mozarti, Beethoveni teosed. Näitusele valiti põhiliselt noorte graafikute teoseid. Uue kunsti näitusel võib näha ka mitut skandaalse kuulsusega teost. E. Viiralti teos „Absindijoojad”. c. (muudel juhtudel). *Noormees näitas torti neiule ja nad vaatasid seda väikest silmapaistmatut teost vaikides. A. Valton.
▷ Liitsõnad: arhitektuuri|teos, draama|teos, graafika|teos, instrumentaal|teos, kammer|teos, klassika|teos, klaveri|teos, koori|teos, luule|teos, maali|teos, memuaar|teos, muusika|teos, orkestri|teos, proosa|teos, rahvaluule|teos, skulptuur|teos, sõnakunsti|teos, teatme|teos, vokaal|teos, värssteos; ekraani|teos, lava|teos, linateos; esik|teos, kapitaal|teos, kogu|teos, lemmik|teos, meistri|teos, muster|teos, originaal|teos, pea|teos, põhi|teos, pühendus|teos, suur|teos, tipp|teos, trüki|teos, tõlke|teos, täht|teos, uudis|teos, väärt|teos, ülevaateteos.

trans|avangardism
kunst 1970. aastate lõpus kujunenud suund peam. itaalia ja saksa maalikunstis, milles pöördutakse tagasi figuraalse kujutamise juurde ning lähtutakse klassikalise kunsti pärandist

triennaal-i 21› ‹s
iga kolme aasta järel toimuv kunsti ülevaatenäitus
▷ Liitsõnad: graafikatriennaal.

uus|asjalikkus
kunst kirj 20. saj. algul tekkinud kunsti- ja kirjandussuund, mida iseloomustab kaine, kiretu ja asjalik kujutuslaad. Uusasjalikkuse mõju Adamson-Ericu loomingus.

vaimu|toit
piltl (kirjanduse, kunsti jm. kohta, mis rahuldab inimese vaimseid vajadusi). Raamatute, ajalehtede pakutav vaimutoit. Leidis vaimutoitu muusikast. Inimene vajab lisaks ihutoidule ka vaimutoitu.

voolu|looline
kirjandus-, kunsti- vm. voolu(de)ga seotud. Uusaja kirjanduse voolulooline käsitlus. Kreutzwaldi loomingu voolulooline kuuluvus.

õppe|aine
õppeasutuses õpetatav teadus-, tehnika-, kunsti- v. ametiala sisu. Kohustuslik, fakultatiivne õppeaine. Keemia sai iseseisvaks õppeaineks 1930. aastate lõpus.
▷ Liitsõnad: lemmikõppeaine.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur