[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kunst ‹-i 21› ‹s›

1. loov inimtegevus, milles aistitaval kujul (värvi, vormi, heli, sõna vm. kaudu) ning esteetiliselt mõjusana vahendatakse teistele oma (üldistatud ja väärtustatud) maailmatunnetust; sel alal loodu teat. ajajärgul, rahval jne.; (kitsamalt:) kujutav kunst. Kunsti olemus, ühiskondlik funktsioon. Rahvuslik, rahvalik, realistlik, abstraktne kunst. Eesti, vene, Madalmaade kunst. Antiigi, keskaja, renessansiaja kunst. Armeenia kunsti näitus. Ma ei saa kunstist aru. Ta on kunstis täiesti kodus. Kujutav kunst 'eelkõige maalikunsti, graafikat ja skulptuuri hõlmav kunstiharu'. Kaunid kunstid 'üldnimetus arhitektuuri, kujutava kunsti, luule, muusika, näite- ja tantsukunsti kohta'. Seitse vaba kunsti 'õppeained antiikaja koolis: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika'. *Linna elanikud harjutavad ennast kunstides: kes musitseerib, kes maalib, kes kirjutab luuletusi.. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: aia|kunst, balleti|kunst, dekoratiiv|kunst, draama|kunst, ehitus|kunst, filmi|kunst, foto|kunst, heli|kunst, juveeli|kunst, kirja|kunst, kivilõike|kunst, klaasi|kunst, kujundus|kunst, kõne|kunst, lava|kunst, luule|kunst, maali|kunst, metalli|kunst, miniatuur|kunst, moe|kunst, monumentaal|kunst, naha|kunst, näite|kunst, pargi|kunst, plakati|kunst, portree|kunst, puulõike|kunst, raamatu|kunst, raid|kunst, sõna|kunst, tantsu|kunst, tarbe|kunst, teatri|kunst, tekstiilikunst; eksperimentaal|kunst, popkunst; rahva|kunst, taidluskunst; antiik|kunst, barokk-|kunst, nüüdis|kunst, rokokookunst.
2. tegevusala selle valdamiseks vajalike võtete ja oskustega; eriline oskus, meisterlikkus. Õlle pruulimise, juustu valmistamise, metalli sulatamise ja töötlemise, lugemise ja kirjutamise, riigi valitsemise kunst. Õppis isalt katuse tegemise kunsti. Ema oli hea kuduja ja õpetas seda kunsti ka tütardele. Tal on suuskade määrimise kunst hästi käes. Valdab suurepäraselt inimestega ümberkäimise kunsti. Hästi künda on suur kunst. Mis kunst see saunaviha tegemine ära ei ole. Libedal teel oli kunst püsti püsida. Seda maja pole kunst üles leida. Temaga hästi läbi saada on omaette keeruline kunst. Teda kaasa tulema meelitada polnud mingi kunst. Valetab, nii et suu suitseb; seda kunsti ta oskab! Ei ole kunst troonile tõusta, kunst on sinna püsima jääda. || võte, nõks, nipp; nõiduse, ebausu, maagiaga seotud toiming. Mis kunstiga sa ta oma nõusse said? Parisnikul oli igasugu kunste, millega hobuse ostjat tüssata. Kõik kunstid on ära proovitud, aga mootor käima ei lähe. Vanarahvas uskus nõidusi ja kunste. Karjalaskepäeval tehti mitmeid kunste, et kari edeneks. Mõnesid kunste peavad kalamehed tänini.
▷ Liitsõnad: arsti|kunst, koka|kunst, rätsepa|kunst, sepa|kunst, sõja|kunst, trükikunst; juhtimis|kunst, ratsutamis|kunst, uisutamis|kunst, vestluskunst; armu|kunst, elukunst; must|kunst, nõia|kunst, salakunst.

kunst|blond
blondeeritud. Kunstblondid juuksed.

kunst|eepos
kirj rahvaeepose vormis kirjandusteos teada olevalt autorilt. Vergiliuse „Aeneis” on kunsteepos.

kunst|ema
põll seade tibude soojendamiseks

kunst|hammas
tehishammas. Laskis endale väljatõmmatud hammaste asemele kunsthambad panna. Tal on suus mitu kunsthammast.

kunsti|ajakiri

kunsti|ajaloolane
Tuntud eesti kunstiajaloolane V. Vaga.

kunsti|ajalooline
Kunstiajalooline uurimus. Kunstiajaloolised faktid, materjalid.

kunsti|ajalugu
kujutava, ehitus- ja tarbekunsti arengulugu; seda uuriv teadusharu. Õppis ülikoolis kunstiajalugu. Kunstiajaloo suurkujud.

kunsti|akadeemia
kõrgem kunsti ja kunstiteaduse õppe- v. uurimisasutus. J. Köler õppis Peterburi kunstiakadeemias.

kunsti|ala
Skulptuur kujunes iseseisvaks kunstialaks.

kunsti|alane
kunsti valdkonda kuuluv, kunstiga seotud, kunsti-. Kunstialane õppeasutus, haridus, eneseväljendus, asjatundlikkus. Kunstialane kirjandus, uurimus, film.

kunsti|album

kunsti|almanahh

kunsti|andeline
kunstiandeid omav. Kunstiandeline nooruk.

kunsti|anne [-ande]
kunstialane andekus. Varakult avaldunud kunstianne.

kunsti|arvustaja
kunstikriitik

kunsti|arvustus
kunstikriitika

kunsti|asutus
Kunstikoolid, -muuseumid jt. kunstiasutused.

kunsti|dekaad
kunsti tutvustav kümmepäevak

kunsti|elamus
Kontsert, etendus, näitus andis tõelise kunstielamuse.

kunsti|elu
Ergas, loid kunstielu. Kunstielu sündmused, suunajad.

kunsti|ese
kujutava v. tarbekunsti teos. Maalid, vaasid, skulptuurid, ehted jt. kunstiesemed. Kunstiesemete kogu, kollektsioon.

kunsti|festival

kunsti|filosoofia
kunsti olemuse, kategooriate ja printsiipide üldine käsitus

kunsti|galerii
alati eksponeeritud (suurem) kunstikogu; seda hooldav ja korraldav asutus. Dresdeni kunstigalerii.

kunsti|haridus
Kunstikool „Pallas” andis kunstiharidust maali, skulptuuri ja graafika alal.

kunsti|harrastus
Pinnaline, süstemaatiline kunstiharrastus. Kunstiharrastus elavnes, soikus.

kunsti|haru
Muusika, teater, arhitektuur jt. kunstiharud. Tegeleb mitme kunstiharuga, viljeleb mitut kunstiharu.

kunsti|hoone
Tallinna Kunstihoones on avatud kujutava kunsti kevadnäitus.

kunsti|huvi
Kunstihuvi äratama, suunama. Ta on suurte kunstihuvidega.

kunsti|huviline
kunstist huvituv v. huvitatu. Kunstihuvilised lapsed, õpilased. Seda näitust ei jäta ükski kunstihuviline külastamata.

kunsti|inimene
elukutseliselt kunstiga tegeleja. Kunstiinimeste arvamused näituse kohta olid erinevad.

kunsti|instituut
kõrgem kunstiõppeasutus

kunsti|jünger
kõnek kunstiõpilane, (algaja) kunstnik v. kunstiharrastaja. Pariisi voolas kokku kunstijüngreid kogu maailmast.

kunsti|kalduvus
Nooruki kunstikalduvused avaldusid juba varakult.

kunsti|kamber
süstematiseerimata kunstiteoste, ajalooliste ja looduslooliste harulduste hoidla (muuseumi eelkäija)

kunsti|kavatsus
teadlik kunstilisuse taotlus

kunsti|kavatsuslik
kunstilisust taotlev, kunstikavatsustega. Kunstikavatsuslik stilisatsioon, liialdus, kordus.

kunsti|keel
kunsti väljendusvahendite süsteem. Ta maalid väljendavad oma ajastu elutunnet jõulises kunstikeeles.

kunsti|keskus
Eesti kunstikeskused on Tallinn ja Tartu. Käidi ennast täiendamas suuremates kunstikeskustes. Avati moodne kunstikeskus uute näitusesaalide ja ateljeedega.

kunsti|kirjandus
kunstialane kirjandus. Kirjastus „Kunst” annab välja reprode mappe, kunstnike monograafiaid, kunstikriitika kogumikke jm. kunstikirjandust.

kunsti|klass
üldhariduskooli eriklass, milles lisaks tavalisele kooliprogrammile õpetatakse kujutava kunsti aluseid

kunsti|kogu ‹s›
kunstiesemete kogu. Isiklik kunstikogu. Eesti Kunstimuuseum on meie keskne kunstikogu.

kunsti|koguja
kunstiteoste koguja

kunsti|kollektsioon
kunstikogu

kunsti|kool [-i]
Tartus töötas kõrgem kunstikool „Pallas”.

kunsti|kriitik
kunstikriitikaga tegeleja

kunsti|kriitika
oma kaasaja kunstiloomingu analüüsimine, tõlgendamine ja hindamine

kunsti|käsitus
arusaam kunstist