[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kummatigi ‹adv›

1. ometi, siiski. Epideemiale suudeti kummatigi piir panna. Tuleb kummatigi valvel olla, kuigi otsest ohtu ei paista. *.. ei saadud teda kummatigi kätte, sest tema oli väle jalgade poolest.. F. Tuglas (tlk). *Kõrvad huugavad. Aga kummatigi tabavad nad üsna varsti ühe väga hirmsa hääle.. J. Peegel.
2. ammuks siis, saati siis. *Vana Paul ütles, et tema ei paneks sihukesse kuuri loomahinge ka mitte, kummatigi inimesi. V. Ilus.
3. lisaks kõigele, pealegi. *Andres ei vastanud: see kõik tüütas teda juba ammugi! Kummatigi oli tal küllalt tegemist oma isiklikkudegi mõtetega. A. Jakobson.