[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

veider ‹-dra, -drat 2› ‹adj›
kummaline, imelik, iseäralik, ebaharilik; kummastav, võõrastust tekitav. Veider kübar. Veidrad inimesed. Veidra välimusega mees. Loomaaias on veidraid elukaid. Ta on täna kuidagi veider. Veidrad kombed. Laps magas veidras asendis. Uskumatult veidrad seiklused. Veider nähtus. Veider küll, koer ei haugugi täna. Olukord tundus veidrana. Mis veider jutt see on? Ta käitumine on veider mis veider. Naeris veidrat naeru. Tal on elust omad veidrad arusaamad. Veider mõelda, et me pole nii ammu kohtunud. Nägin veidrat und. Ütles väga veidra asja. Oli veidras tujus. Kõneleb veidrat segakeelt. See on linna üks veidramaid maju. Väljas oli veider ilm. Teda on alati veidraks peetud. Veider erak.