[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kuivatama ‹37›

1. kuivaks tegema (vedelikku ära pühkides v. immutades). Asus lapiga põrandat kuivatama. Laps aitas emal toidunõusid kuivatada. Kuivatasin tindipleki kirjapressiga. Kuivatas käed põlle külge, käterätikusse, elektrikuivati all. Kuivatas end pärast suplust hoolikalt. Kuivatab rätikuga, käeseljaga laubalt higi, higist laupa. Kuivatab pisarad silmist, silmad pisaratest.
2. kuivada laskma, kuivama panema; kuiv(em)aks muutma. Kuivatas märgi sokke tule paistel, pliidi kohal, truubi ääres. Kuivatab riideid, jalanõusid, nööril pesu. Kuivatas (pestud) juukseid fööni all, fööniga. Veest tulnud koer kuivatas end päikese käes. Ravimtaimi kuivatatakse õhurikkas varjulises kohas. Niidetud hein kuivatatakse kaartes, vaaludes. Toornahad kuivatatakse või soolatakse. Palavus kuivatab kurku. Krõbistab kuivatatud leiba närida. Kuivatatud marjad, õunad, seened, kala. *Kiiresti kuivatas tuul higised näod.. L. Merzin. | piltl. Räägitakse, et äädikas kuivatab verd. *.. kannatused kuivatasid ta [= haige] keha, see muutus kergeks nagu lapsel. M. Lepik (tlk).
3. kõnek kuivendama. Sood kuivatama. *Siis kaevati Vargamäel kraavi, kuivatati maid, et mets läheks kasvama .. A. H. Tammsaare.