[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kriis ‹-i 21› ‹s›

1. raske, terav, komplitseeritud olukord, ohtlik, vastuoludest lõhestatud seisund. Poliitiline, ideoloogiline kriis. Rahvuslikus liikumises oli märgata süvenevat kriisi. Selts, valitsus elab üle rasket kriisi. || ummik teaduses v. kunstis. Füüsika, filosoofia kriis. Teater, operett põdes teravat kriisi. Kujutavas kunstis süvenes kriis. Kirjanik elab üle loomingulist kriisi. || psüühiline, hingeline ummik. Hingeline, vaimne kriis. Nooruk elab läbi murdeea kriise. Sa pead ise oma kriisist üle saama.
▷ Liitsõnad: keskea|kriis, närvi|kriis, sise|kriis, valitsuskriis.
2. maj kõrgkonjunktuuris oleva majanduselu järsk häire, lühikese ajaga toimuv kokkuvarisemine, millele sageli järgneb aastaid vältav surutis. Kriis tööstuses, põllumajanduses, finantsmaailmas. Rahaturgude kriis. Kriisi ajal laostus hulk väikesi ja keskmisi ettevõtteid.
▷ Liitsõnad: agraar|kriis, energia|kriis, finants|kriis, kaubandus|kriis, majandus|kriis, tootmis|kriis, turustus|kriis, tööstus|kriis, valuuta|kriis, üld|kriis, ületootmiskriis.
3. med. a. otsustav murrang, pöördepunkt haiguse kulus. Kolmandal haiguspäeval saabus kriis. Kriis oli möödas, algas tervenemine. b. äge haigushoog, atakk; ohtlik seisund. Hüpertooniline kriis.
4. millegi puudus, kitsikus, nappus. Rahaline kriis. Sõjaajal andis tunda toiduainete kriis. Ehitusel on praegu tööjõu osas kriis.
▷ Liitsõnad: korteri|kriis, kütuse|kriis, raha|kriis, toorainekriis.