[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kratt ‹krati 21› ‹s›

1. folkl vanadest esemetest valmistatud lendav varavedaja, pisuhänd, tulihänd, puuk. Peremees teinud endale krati. Kratt lennanud taeva all, tulejuga taga. Kannavad kui kratid vara kokku.
2. piltl varas, näppaja. Vaata kus kratid, või tasku kallale! Kogu aeg kadus asju, aga keegi ei osanud arvata, kes see kratt on.
▷ Liitsõnad: kassa|kratt, taskukratt.
3. ‹hrl. liitsõna järelosana› piltl hrv (elavaloomulise, paigalpüsimatu, vallatu lapse kohta:) rüblik
▷ Liitsõnad: poisi|kratt, tüdrukukratt.
4. murd krae, turi, natt [1]. Kratist kinni võtma, hoidma. Kargab, hüppab hilinejale kratti kinni. Ta on igavene riiukukk, alatihti teistel kratis kinni. Jõudsin poisil kratist kinni haarata, muidu ta oleks kukkunud.