[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

korts ‹-u 21› ‹s›
naha, riide vms. lõtvumise, kurdumise, kirtsu tõmbumise tulemusena tekkinud joon, kurd, vaoke v. volt. Suured, teravad kortsud otsmikul, laubal. Korts kulmude vahel, suunurgas. Silmade alla, suu ümber ilmusid esimesed peened kortsud. Laup oli sügavates kortsudes. Vanakese nägu oli kortse täis. Põllel, sallil on kortsud sees. Silub käega laudlinast kortse välja. Parem korts kannas kui vill varbas. *..lõua all rasvavoldid, näos vananemise ja kibeduse kortsud. H. Nõu.
▷ Liitsõnad: mure|korts, naeru|korts, triikimis|korts, vanaduskorts.