[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

korjama ‹korjata 48›

1. kusagilt midagi (ära v. üles) võtma; siit-sealt vähehaaval v. osakaupa midagi koguma. Marju, seeni, lilli korjama. Raasukesi, palukesi korjama. Esimesed kurgid korjati kasvuhoonest juba talvisel pööripäeval. Korjasin korvi pähkleid täis. Korjas maast paar roostetanud naela. Korjab vaost, masina tagant kartuleid. Riknenud porgandid korjatagu tervete hulgast välja. Korjake paberitükid, suitsukonid põrandalt paberikorvi. Kivid korjati põllult hunnikusse. Lõkke tegemiseks korjasime metsa alt kuivi oksi. Perenaine korjas nöörilt pesu (ära). Raamat korjati müügilt (ära). Ta korjas allkirju, liikmemakse. Vanavara, etnograafilist materjali korjama. Mesilane korjab õitelt mett. Kõrtest kubu korjatakse. *..ühe päeva kõhutäie korjavad loomad ka lepiku alt. A. H. Tammsaare. | piltl. Korjab raamatutest tarkust, teadmisi. Korjad sealt endale veel haiguse külge. *Tulid ju kaks päeva, mil puhata võis ja uut jõudu korjata.. E. Aspe. || kogumise eesmärgil kirja panema v. helilindistama. *Meie korjame keelt, murret, igasuguseid jutte ja ütlemisi. Me oleme filoloogid. J. Smuul. || inimesi (kokku) koguma. Buss korjas tee pealt inimesi peale. *Ta korjas hulga talupoegi .. enese ümber, tungis mõisade ning losside kallale.. E. Bornhöhe. || kõnek väljaspool abielu last saama. Mine tea kust väntsaka korjas. *Koju jäänud veel poolõde Rosaalie. Ema tüdrukupõlves korjatud laps. H. Sergo.
2. (säästes, kokku hoides) tagavaraks koguma. Raha, vara korjama. Mul on juba kenakene summa korjatud. Vanaisa oli aastatega suutnud korjata paar tuhat krooni. Töö ja vaevaga korjatud kopikad. Perenaine korjas koort, kuni kauss täis sai. Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa.
3. hrv koristama. *..murumunana ümmargune Liida korjas käsirehaga puhtaks põõsaaluseid, kuhu Erni hobusega ligi ei pääsenud. T. Lehtmets. *Ta istus tugitooli, tõmbus kerra, korjas paksudes villastes sokkides jalad istmiku alla.. M. Traat.
4. van korjuma. *Oru põhja korjas vett ja lumi sulas peagi mustaks ja näotuks lobjakuks. J. Mändmets.

kokku korjama

1. ühte paika, tervikuks korjama. Kivid korjati ühte hunnikusse kokku. Korjake oma asjad, kolud, pambud kokku! Toas oli mitmelt poolt kokkukorjatud mööbel. *Juba korjab hauakaevaja köied kokku ja võtab labida. T. Vint.
2. säästes kokku koguma. Suure vaevaga õnnestus tal autoraha kokku korjata.

oma konte (kokku) korjama vt kont

üles korjama

1. midagi maast üles võtma, üles tõstma. Korjasin üles põrandale kukkunud tikud. Ta korjas rannaliivalt üles iga tühisemagi asja.
2. piltl kedagi (hrl. hädasolijat v. mahajäetut) enda hoole alla võtma. Merehädalised korjas üles mööduv kalalaev. Lamas mitu tundi lahinguväljal, enne kui sanitarid ta üles korjasid.