[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

koridor ‹-i, -i 10› ‹s›

1. tubade rea ees v. kahe rea vahel olev pikk kitsas ruum, kust lähevad uksed tubadesse. Kooli, haigla, ühiselamu, hotelli koridorid. Hämar, külm, kitsas, pikk koridor. Minu tuba asus koridori lõpus. Ta seisatas korraks tühjas koridoris. Meie toad on sama koridori peal 'samast koridorist minna'.
2. piltl pikk kitsas maariba, väin, õhuruum vms. millegi vahel. Versailles' rahulepingu põhjal jäi Poolale pääs mereni vaid nn. Poola koridori kaudu. Maantee kulgeb mööda metsadevahelist koridori. *Ööpimeduses aga läbis „Gruusia” [= laev] pika, vaid mõne kilomeetri laiuse Dardanellide koridori. P. Soosaar.
▷ Liitsõnad: õhukoridor.