[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

anafoor ‹-i 21› ‹s›
kirj sõna v. sõnarühma tunderõhuline kordamine lausete v. värsside algul, näit.:. Millal, hella eidekene, / millal maksan memme vaeva!

ehholaalia ‹1› ‹s›
med kuuldud sõnade v. fraaside tahtmatu kordamine, kajakõne

enese|kordamine ‹-se 5› ‹s›
isiku enda poolt varem öeldu v. tehtu kordamine. Kunstnik ei suutnud vältida enesekordamist.

imitatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. jäljendamine, järeleaimamine, imiteerimine; jäljendatu, järeletehtu. Linnulaulu imitatsioon. Linakitkumise imitatsioon rahvatantsus. Karusnaha, kalliskivi, kristalli, portselani imitatsioon. Halb, odav, hea, õnnestunud imitatsioon.
2. muus sama meloodia v. meloodiaosa kordamine helitöö eri häältes. Range, vaba imitatsioon.

kordus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
kordamine v. kordumine; millegi korduv esinemus. Tarbetu kordus. Kordusi on püütud vältida. *Tunnetasin tegevuse kordust ja mõistsin, et kõik päevad on minu jaoks ainult kordus.. T. Vint. || kirj episoodide, väljendite, üksiksõnade v. häälikute täpne v. muutustega kordamine poeetilisel eesmärgil. Gradatsiooniline kordus. Rahvalauludele on iseloomulikud kordused.
▷ Liitsõnad: hääliku|kordus, mõtte|kordus, sõna|kordus, tüve|kordus, värsikordus.

kordus|laul
folkl lüroeepiline rahvalaul, milles kindlakskujunenud kompositsioonivõttena esineb teksti teatava osa täpne kordamine

rekapitulatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. öeldu kokkuvõtlik kordamine
2. biol eellaste tunnuste kordumine järglastel

retsidiiv ‹-i 21› ‹s›

1. jur sama laadi süüteo kordamine pärast karistuse kandmist, korduv kuritegu || millegi ebasoovitava v. taunitava kordumise ilming. Aeg-ajalt löövad kriitikas välja dogmatismi retsidiivid.
2. med haiguse kordus, taaspuhkemine pärast näilist paranemist. Ekseemi retsidiivid on sagedased. Retsidiiv võib vallanduda mõne haigust soodustava teguri toimel.

sekvents ‹-i 21› ‹s›

1. muus ühehäälne laul keskaegses kirikumuusikas
2. muus motiivi kordamine heliredeli eri astmeil
3. filmi ülesehitus- v. väljendusüksus. *Üheks silmatorkavamaks sekventsiks [filmis] kujunes tigude suudlus: kaks Burgundia tigu kohtuvad, teevad tutvust, ja siis järgneb hämmastav stseen.. F. de Sivers.

stereotüüpia ‹1› ‹s›

1. trük stereotüüpimine
2. med jätkuv sama kõne, asendi v. liigutuste seeria kordamine. Liigutuste, hoiaku stereotüüpia.

sõna|kordus
sõnade kordamine lauses v. pikemas tekstis. Kohati esineb kirjutises tarbetut sõnakordust. Rahvaluules ja kirjanduses võidakse sõnakordust kasutada stiilivõttena.

tautoloogia ‹1› ‹s›

1. sama v. lähedase tähendusega sõnade (tarbetu) kordamine (näit. rikas miljonär), pleonasm
2. loog loogikaviga, mis seisneb väite tõestamises ja mõiste defineerimises sellesama väite või mõiste varal, idem per idem