[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

atašee ‹15› ‹s›
pol madalaima ametiastme diplomaat; mingi ala spetsialist välissaatkonna koosseisus
▷ Liitsõnad: ajakirjandus|atašee, kaubandus|atašee, kultuuri|atašee, lennuväe|atašee, mereväe|atašee, pressi|atašee, sõjaväeatašee.

in corpore [in korpore]
täies koosseisus. *Hiljem.. jõudsin veendumusele: kui kogu näitlejaskond in corpore oleks üles ütelnud, ei oleks uus juhatus saanud teatrit sellise katastroofini viia. M. Möldre.

komplekt ‹-i 21› ‹s›

1. terviklik kogumik ühtekuuluvaid, ühes ning samas laadis kujundatud esemeid. Elutoamööbli, lauanõude, tööriistade komplekt. Spordirõivastuse komplekt. Komplekt puhkpille. *Õieti pidanuks ostma komplekti uusi purjesid .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: elutoa|komplekt, magamistoa|komplekt, mööbli|komplekt, pesu|komplekt, riietus|komplekt, söögitoa|komplekt, tootekomplekt; põhi|komplekt, täis|komplekt, varukomplekt.
2. täielik arv koosseisus ettenähtud isikuid
▷ Liitsõnad: klassikomplekt.

kuni
I. ‹konj›
1. aega märkiv sidesõna, mis näitab, missuguse ajani toimub pealauses väljendatud tegevus v. olukord. a. alustab ajalauset. Magasin, kuni mind äratati. Oota siin, kuni ma tulen. Tee seda, kuni pole hilja! Võitles unega, kuni jäigi tukkuma. Rüübati, kuni pudel sai tühjaks. Läksime edasi, kuni jõudsime suurele teele välja. Laps nuttis seni, kuni väsis. Ta mangus seni, kuni ma järele andsin. Kuni päike paistis, oli soe. Nad vaidlesid niikaua, kuni kaubale said. Käisin talle senikaua peale, kuni ta nõusse jäi. Seni linnuke lendab, kuni ta pesa leiab. b. alustab sihitislauset. Ta ootas, kuni teised järele jõudsid. *Ei ole laeva, tee maal tööd ja oota, kuni õige aluse alla saad. H. Sergo.
2. (harvemini:) aega märkiv sidesõna, alustab ajalauset, mis näitab, mis ajal toimub pealauses väljendatud tegevus v. olukord; sün. sel ajal kui, sellal kui. Kuni kaks varblast kaklesid, näppas kolmas tera endale. *Kuni nad pakkisid, haihtus udu.. V. Raud (tlk). *Kuni niiviisi seisan ja vahin, sõidab minust mööda noor ratsanik, arvata 13-aastane poiss. A. Kaal.
3. ühendav sidesõna, seob sõnu v. sõnaühendeid, mis märgivad millegi ulatuvuse äärmisi piire. a. ühenduses arvsõnadega. Kala võis kaaluda kümme kuni viisteist kilo. Sõidan kaheks kuni kolmeks nädalaks Hiiumaale. Mul läheb aega veel viis kuni kümme minutit. Kümne kuni kaheteistkümne päeva pärast kirjutatakse ta haiglast välja. Reis võib kesta kaks ja pool kuni kolm nädalat. b. ühenduses omadussõnadega. Kuue- kuni kaheksa-aastased lapsed. Tuli piirduda viie- kuni kuuetunnise uneajaga. Seene kübar on kollakas- kuni kahvatupruun. Vesi järves on kollakaspruun kuni rohekaskollane. *Leheserva allosas asetsevad hõredalt tömbid hambad või on serv lainelis-loogeline kuni saagjas. H.-E. Rebassoo.
II. ‹prep› [term] rõhutab noomeniga märgitud piiri, milleni miski toimub v. esineb (võib ka ära jääda, ilma et lause tähendus muutuks) a. (koha, ruumilise ulatuse puhul). Jalutasime kuni metsani. Saadan sind kuni järgmise tänavanurgani. Korva luht ulatub Iigastest kuni Sangasteni. Käed olid kuni küünarnukkideni sidemeis. Sügav arm põsel ulatus kuni kõrvani. b. (aja puhul). Töötasin sellel kohal kuni 1965. aastani. See õunasort säilib kuni järgmise kevadeni. Pidutseti kuni keskööni, kuni varavalgeni. Ma ei unusta seda kuni surmatunnini. Jaanipäevast kuni mihklipäevani. See komme on säilinud kuni tänapäevani. c. (hulga, määra v. seisundi puhul). Kotka tiibade siruulatus küünib kuni 2 meetrini. Süüdlasi trahviti 500 kuni 1000 kroonini. Sõime leiva kuni viimase raasuni ära. Kõik oli kuni pisiasjadeni läbi mõeldud. Võttis riided kuni särgini seljast. Linnust kaitsti kuni viimse meheni. Tantsiti kuni nõrkemiseni.
III. ‹adv› hulga-, mõõdu- v. määramääruse koosseisus rõhutab mingi nähtuse, olukorra küündivuse piiri. Saal mahutab kuni 500 inimest. See võib maksta kuni 150 krooni. Kartoteegis oli keeleainest kuni kümnest kihelkonnast, kuni kahekümnelt autorilt. Ma võin jääda siia kuni nädalaks. Mäed on kuni kilomeeter kõrged. Vesi oli kuni poolde säärde. Heinamaa ulatus sooservast kuni põllu äärde välja. Nähtus ulatub tagasi kuni esiajaloolisse aega.

kuuluma1 ‹37›

1. [allat] kellegi oma, päralt, valduses olema. Maa kuulub riigile. Teravmäed kuuluvad Norrale. See maja kuulus rikkale kaupmehele. Vabrik kuulub aktsiaseltsile. Mõisnikele kuulusid suured maavaldused. Need jäljed ei kuulunud ühelegi tuntud loomale. Tüdruku süda kuulub teisele 'tüdruk armastab teist'. Tema kõik õhtud kuuluvad 'on pühendatud, määratud' perekonnale. Meie võistkonnale kuulus teine koht. Teosele kuulub kindel koht meie kirjandusloos. Sulle kuulub algataja au. Tema poolehoid kuulub noortele. *Armastasin sind. Tahtsin, et sa kuuluksid mulle ihu ja hingega. P. Krusten. || kellegagi armastusvahekorras olema. Tüdruk ei ole kuulunud veel ühelegi mehele.
2. liikmena v. koostisosana millegi koosseisus olema; kellegi, millegi hulka, mingi liigitusrühma alla käima. Ta ei kuulunud ühtegi parteisse, organisatsiooni. Ta kuulub Eesti Kirjanike Liitu 1965. a-st peale. Noormees kuulus hulk aastaid Eesti korvpallikoondisse. 16. saj. lõpul ja 17. saj. algul kuulus Eesti Poola koosseisu. Komisjoni kuulub kolm liiget. Poiss kuulub arvatavasti mingisse kampa. Suguvõsa kuulus linnakodanike jõukamasse kihti. Ta kuulub meie ujujate paremikku, ettevõtte paremate töötajate hulka. Haug kuulub röövkalade hulka. Tulp kuulub liilialiste sugukonda. Kivimi koostisse kuulub mitu mineraali. See romaan kuulub kirjaniku silmapaistvamate saavutuste hulka. Riho ei kuulu lobisejate kilda. || teat. maa-ala, territooriumi v. ajajärguga seotud olema. Euroopa kuulub põhiliselt parasvöötmesse. Lihula kuulub Lääne maakonda. Talu kuulus Valtu mõisa alla. Rüütlilüürika kuulub keskaega. A. H. Tammsaare loomingu põhiosa kuulub aastaisse 1920 – 1940. See kalme kuulub 11. või 12. sajandisse. || millegi tegevus-, mõjupiirkonnas v. valdkonnas olema. Selle piirkonna elanikud kuuluvad Tõnismäe polikliiniku alla. Selle maja elanikud kuuluvad valimisringkonda nr. 3. See ei kuulu minu kompetentsi. Isa oli juba vanem ega kuulunud mobilisatsiooni alla. Selline ütlus kuulus hea tooni juurde. *Sõnelusi ikka tuli ette, aga see kuulus elu juurde. M. Seping.
3. [allat] hrl. koos teise verbi teonimega osutab, mida tuleb, on vaja, on ette nähtud teha. Asi kuulub otsustamisele järgmisel koosolekul. Kohtuotsus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Kahju kuulub hüvitamisele. Kõik isikud kuuluvad arstlikule läbivaatusele.
4. kuhugi ette nähtud olema; sobivas paigas olema. Tumeda ülikonna juurde kuulus tingimata valge triiksärk. *Raidnaine kuulunuks näitusesaali, lossiparki või muuseumi – ilu ei tohi vaka all hoida. A. Beekman.

olema ‹olla, olen, (ta) on, olin, ollakse; ‹eitavas kõnes ka vormid:› pole, polnud, poleks, polnuks, polevat, polnuvat, poldaks, poldud, poldavat 39›

1. väljendab subjekti (olendi, eseme, sündmuse, nähtuse, seisundi, olukorra vm.) üldist, antud hetkel v. minevikus eksisteerimise fakti: eksisteerima, olemas olema. a. (üldse, tegelikkuses). Olla või mitte olla? Ma mõtlen, järelikult ma olen. Oli kord üks kuningas. Siis oli kõigest puudus. Ei ole head ilma halvata. On sündmusi, mis ei unune. On inimesi, kes tahavad teiste tööst elada. Juhtus olema halb ilm. On nähtusi, mille olemust tänini ei tunta. Vanaduse vastu ei ole rohtu. Olema hakkama, olemas olema, olemast lakkama. See tegu oleks võinud olemata olla. Vanaisa ei ole enam 'suri, on surnud'. On ainult üks pääsemisvõimalus. Ei ole muud nõu kui ise selgusele jõuda. Pole muud kui istuda ja oodata. Toit on valmis, pole muud kui sööma istuda. On oht haigestuda leetritesse. Raskusi on, aga neist saame üle. On põhjust arvata, et.. Kas sellest on abi, kasu, tulu? Temas on näitlejat. Seda on näha, kuulda, tunda. Sellest oli ajalehes lugeda. Süüa tuleb muretseda, ükskõik, kas raha on või pole. b. (mingis kohas, kuskil). Metsa all on veel lund. Tänaval oli palju rahvast. Toas polnud kedagi. Köögis oli kärbseid musttuhat. Väljas on sügis, porine, pakane, kõva tuul. Peol oli olnud tore. Kas laual võid on? Temast polnud seal jälgegi. Kotis oli ainult kroon raha. Majas ei ole veevärki. Õhus on äikest. c. (mingil ajal, millalgi). Praegu on talv, veebruar, aasta 1986, 20. sajand, õhtu, tööaeg. Täna on soe, vihmane, tuuline ilm. Homme koolitööd ei ole. Praegu on juba aeg minna. Rongi väljumiseni on veel kümme minutit. Kunagi oli selle metsa asemel küla. Lambal oli 'sündis' eile utetall. d. (kellegi v. millegi valduses, omanduses, käsutuses). Mehel on uus ülikond, suured majad, loks auto. Mitu last neil on? Kas teil juhtub tikku olema? Meil ei ole midagi süüa. Mul ei ole kohta, kus elada. Neil ei ole kinos käimiseks aega. Kas sul on mahti see töö ära teha? Tal on ju võimalus lepingust loobuda. Tal on mantel seljas, saapad jalas, põll ees, piip hambus, kohver käes. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, funktsioonina, seisundina, protsessina, tegevusena jne.). Tal on käharad juuksed, ilusad silmad, paras kasv, parajalt pikkust. Kirvel on puust vars. Tal on talenti, eeldusi, võimeid, jaksu, jõudu, visadust (midagi teha). Mul pole isu, tahtmist, lusti, soovi kinno minna. Tal oli hirm, häbi, kõhe tunne. Mul polnud asjast aimugi. Mis sul viga, häda on? Mul on peavalu, paha olla. Mul pole midagi selle vastu. Juulal oli armastus Mihkli vastu. Meil polnud pileti muretsemisega mingit vaeva, tüli, raskust. Tema kurbusel, rõõmul polnud piiri. Tal ei ole endasse usku. Poisil polnud kaaslastega õiget klappi. Isal on palju tööd ja tegemist. Kõigil oli kiire, temast kahju. Mul pole sellega mingit asja, tegemist. Tal ei olnud kuskil püsi, asu, rahu. Kas teil on midagi öelda? Teil on õigus. Sul ei ole põhjust, alust, tarvidust seda teha. Tal on kombeks, moeks, viisiks kutsumata külla tulla. Tal on midagi südamel, plaanis, kavas, mõttes. Tüdrukul oli nutt varuks, nutt kurgus, hirm nahas. Asjal on oma mõte sees. Tal oli hale, kurb, halb, lõbus, piinlik, soe, külm, valus. Tal on hea olla. Sinuga on raske vaielda. Pole sul vastu joriseda midagi. Mul on ootamisest villand, isu täis, isu otsas, kõrini. f. (kellelegi v. millekski mõelduna v. määratuna). See kingitus on ema jaoks, too teine sulle. Raamat on Mardile. See tee on jalgratastele, jalakäijatele. Need lõngad on heegeldamiseks, heegeldustööks. Mul on su abi vaja, tarvis. Sulle oleks vitsa, malka vaja. „Mida teile võiks olla?” küsis müüja. Kas mulle kirja ei olnud? Võõrastel(e) on sissepääs keelatud.
2. väljendab subjekti eksisteerimisprotsessi: asetsema, asuma, paiknema, viibima; elama; funktsioneerima, käituma. a. (mingis kohas). Ta on maal, linnas, Siberis, koolis, kodus, kodunt ära, apteegis, aias, toas. Laev on merel, sadamas. Sadam on veel kaugel. Vaas on laual, riiulil. Maja on tee ääres, orus, jõe kaldal, teistest eemal. Ta oli juba väravast väljas. Olemegi päral, kohal. Kus ta on? Sisukord on raamatu lõpus. Viga on temas endas. Koer oli rebase kannul. Hobused on trepis. Olin sugulaste pool, haiglas, ööd võõrastemajas. Õlu on all, vaht on peal. | piltl. Ta nimi on pidevalt kõigi suus. Luuletus on peas. Pühad, lõikusaeg on ukse ees. Südames oli rõõm, kurbus, valu. Nutt, pisarad ei olnud kaugel. Ta oli oma sõiduvees. Oleme omadega enam-vähem mäel. Asi on selles, et.. Seal see asi nüüd on! b. (mingil ajal). Olen varsti tagasi. Olin ammu enne teisi kohal. Olime möödunud pühapäeval maal. c. (mingis tegevuses, milleski osalemas). Olen kalal, jahil, õngel, noodal, tulusel, marjul, seenil. Vend on õitsil, veskil, karjas, õunavargil. Olime pulmas, matustel, külas. Oleme kohvil, lõunal. Olen tööl, reisil, praktikal. Olen praegu dieedil, ravil. Kes on roolis, aerudel? Poiss on õngede kallal ametis, tegevuses õngede korrastamisega. Ta on tegev mitmes ühingus. Olime ootel, valvel. Olin just kinno minemas, koju tulemas. Auto on remondis, paranduses. See sõna on juba mõnikümmend aastat käibel, tarvitusel, kasutusel. Mis siin teoksil on? Vili on jahvatusel, töö on tegemisel. Olen juba varahommikust peale liikvel. Mullikas oli terve talve nuumal. d. (mingil viisil, vahel viisi näitamata). Kuidas olla – minna või mitte minna? Nii peenes seltskonnas ei oska kuidagi olla. Tema oskab ülemuste ees olla. Ole viisakalt, vagusi, vait! Keegi ei ole jõude. Las ma olen natuke aega rahus. Lase kass olla, ära kiusa teda. Kuidas sa elad ja oled ka? Kuidas asjad, lood on? Vaata, nii on lood. Asi, lugu, asjalugu on niisugune, et.. Oli, kuidas oli, aga kuidagi ikka oli. Võib ju olla, et.. Kõik on nii, nagu peab. Kuidas teil seal kodus on? Ole nii nagu omas kodus. e. (mingis (ajutises) olukorras, seisundis v. suhtes). Mees oli purjus, joobnud, jokkis, vintis, täis. Olin ärevuses, mures, mõttes, pabinas, närvis, elevil, lusti täis, pinevil, kahevahel, marus, norus, turris, hirmul, halvas tujus, tujust ära, ähmi täis. Lapsed on kodus üksi, omapäi, omaette. Ettepanekuga oleme päri, nõus. Kas te olete minu poolt või vastu? Oled juba nii vara ärkvel, üleval, jalul. Nad on teineteisega tülis, pahuksis, riius, sõjajalal. Ta on hädas, jännis, pigis, kehval järjel, kõigile võlgu. Poiss oli kui tulistel sütel. Olen oma toidul, omas leivas. Olime jooksust päris läbi, otsas, võhmal. Nüüd oleme sinuga tasa. Aparaat on korrast ära, nässus, rikkis, mokas. See asi on nüüd korras, juttis, joones, kombes. Majapidamine on tal laokil, räämas, ui-ai. Särk on poriga koos. Koeral on saba rõngas, sorgus. Uks on lahti, kinni, lukus, irvakil. Puud on raagus, pungas, õites, hiirekõrvul. Akna klaasid on katki. Käsi on paistes, krampis. Teed on umbes. Taevas on pilves. Meri on jääs. Ma pole praegu vormis. Kas kaubad on koos? Prillid on alles, kaotsis. Raha on läbi, otsas. Tema aeg on ümber. Raskem osa teest on möödas. Vihm on üle. Õhtu on käes. Mis siin lahti on? 'mis on juhtunud v. mis toimub'. Kell oli 6, kui Sohvi tuli. f. (mingis asendis v. suunas). Ta on püsti, pikali, põlvili, kummargil, kägaras, siruli, laatsakil. Klaasid on kummuli kuivamas. Lipuvarras oli otse, veidike viltu, kaldu. Majad on vastastikku. Aknad on lõunasse, põhja, õue poole, tänavale. Istujad olid näoga, seljaga üksteise poole. Vaadake, et rivis oleks kõigi varbad ühel joonel! Täisnurkse kolmnurga kaatetid on teineteise suhtes risti. g. (kellegagi v. millegagi koos; kellestki v. millestki eraldi). Ära karda, ma olen sinuga. Ta soovis minu seltsis olla. Praegu oleme veel koos, varsti enam mitte. Olin temaga ühel kursusel, ühes klassis. Poisid on kogu aeg ninapidi koos. Õu ja aed on eraldi, aed on õuest eraldi. Rõõm ja kurbus on alati käsikäes. Kes on sinuga kaasas? Kas kohv on koorega või ilma? Too mees on enne Marit juba kümne teisega olnud (armuvahekorra kohta). Miina on 'kurameerib' nüüd Mihkliga.
3. iseseisva tähenduseta v. väga üldise tähendusega olles iseloomustab koos predikatiivi v. adverbiaaliga subjekti omadust, olemust, tunnust, kuuluvust (kuhugi v. kellelegi) jms.. a. klassifitseerib, identifitseerib v. defineerib subjekti. Ta on kunstnik, õpetaja, treial. Varblane on lind. Sääsk on putukas. Meie oleme inimesed. Igaüks on oma õnne sepp. Tallinn on Läänemere tähtsamaid sadamaid. Ukraina pealinn on Kiiev. See tütarlaps on minu venna pruut. Mis ta nimi on? Tema nimi on Raimo Saar. Ta on üks Järvidest, üks Järvisid. „Hund” on saksa keeles koer. Einstein on relatiivsusteooria rajaja. Mikroskoop on suurendusseade. Koer oli ta alatine kaaslane. Kes te olete? See on minu poeg Arno. Kes teist on Jaan? Jaan olen mina. Mina olen Jaan. Kaks korda kolm on kuus. Kahe ja kolme korrutis on kuus. Ta on 36-aastane. Üks sentimeeter on kümme millimeetrit. Mütsi hind on 50 krooni. „Nissan” on levinumaid autosid. Äri on äri. Sõda on sõda, mis parata. Kaks meest on ikka kaks meest. b. iseloomustab subjekti laadi. Vesi on soe. Ämber oli raske. Kui hea on olla noor! Ta nägu on kahvatu, tedretähti täis. Kingad on pruunid, pruuni värvi, kõrge kontsaga, ninast kitsad, mulle parajad. Poiss oli väikest kasvu, valget verd, lokkis juustega. Ta on andekas, hea peaga, keeltes tugev. Mees on aeglane, rahuliku loomuga. Ta on just niisugune, nagu mees peab olema. Ta on kahtlane tüüp, isevärki mees, üle küla poiss, igal pool esimene. Ole ikka mees! Igaüks peab olema iseenese üle peremees. Ta on kasvatusküsimustes täielik võhik. See ülesanne on kerge, keeruline, raskesti täidetav, mulle jõudu mööda, erilise tähtsusega. Sinu jutt ei ole eriti loogiline, usutav, kuulamist väärt. Ei ole ilus vanematele inimestele vastu vaielda. Tema süda on süüst puhas. Selle asja pärast ole üsna mureta. Tuba oli akendeta. Oli see nüüd tark tegu? Näidendist ei olnud suuremat asja, näidend ei olnud suurem asi. Oleks rumalus loobuda sellest võimalusest. Nüüd on hea nõu kallis. Käsk on vanem kui meie. Pikuke see suvi siis ära ei ole! Lobisemine pole kunagi kasuks. Keegi on kellelegi koormaks, nuhtluseks, ristiks kaelas, risuks ees. Poiss on tööl juba päris asja eest, täie mehe eest. Tahan olla samasugune kui teised. Kleit on põlvini, allapoole või ülespoole põlvi. Poeg oli isale õlast saadik, õlani. Tema tervis polnud kiita, laita. Kohver oli kerge kanda. Sa oled nagu karu. Olen väsinud kui koer. Maja oli nagu maja kunagi, nagu maja ikka. Tüdruk on ema nägu, täiesti emasse. Nende sarnasus on lausa rabav. Oskar on jõu poolest Aadust üle. Olen näljane nagu hunt. Kas see pilet on veel kehtiv? Olin ta käitumisest liigutatud, rabatud, ärritatud, pahv. Olgu ta tuhandest terve! (tänuvormel). Oma on ikka oma. c. osutab subjekti (kellegi) omanduses v. käsutuses olekut, kuuluvust kellelegi v. millelegi, millegi olemasolu kellelgi. Idee oli sinu, tegutse! Sinul, sinu käes on vägi ja võim. Mul on niisugune tunne, arvamus. Rätik on õe jagu. Nokk on tal nagu kure oma. Tulevik on noorte päralt. Terve korter oli minu käsutuses. Küpsised olid laste jaoks. d. osutab subjekti päritolu. Kust kandist sa (pärit) oled? Ta on (pärit) Tartust, Saaremaalt, töölisperekonnast. Kust niisugune jutt pärit on? See tsitaat on „Iliasest”. Arhitektuurimälestis, raamat, skulptuur on 16. sajandist. Apelsinid on Marokost, õunad Ukrainast. Kiri on ema käest, emalt. Kas ta on Mardi tütreid? See mõte oli sinult. Kas sa oled kuu pealt, et seda ei tea? Ma olen ajalehe juurest, aiandist. e. osutab subjekti ainet, materjali. Sõrmus on kullast. Kirjutuslaud on tamme(puu)st. Kringel oli pärmitaignast. Sild on raudbetoonist. Sinu süda on lausa kivist. Anna meile ka, ega meiegi suud sarvest ei ole!
4. abiverb verbi liitaegade koosseisus. a. isikulise tegumoe täisminevikus. Olen, oled, on, oleme, olete, on kaotanud. Ei ole, pole kaotanud. Oleksin, oleksid, oleks, oleksime, oleksite, nad oleksid kaotanud. Ei oleks, poleks kaotanud. Olgu kaotanud! Ärgu olgu kaotanud! Olevat kaotanud. Ei olevat, polevat kaotanud. b. umbisikulise tegumoe täisminevikus. On kaotatud. Ei ole, pole kaotatud. Oleks kaotatud. Ei oleks, poleks kaotatud. Olgu kaotatud! Ärgu olgu kaotatud. Olevat kaotatud. Ei olevat, polevat kaotatud. c. isikulise tegumoe enneminevikus. Olin, olid, oli, olime, olite, nad olid kaotanud. Ei olnud, polnud kaotanud. Olnud kaotanud. d. umbisikulise tegumoe enneminevikus. Oli kaotatud. Ei olnud, polnud kaotatud. Olnud kaotatud.
5. esineb mõningates püsiühendites, mis väljendavad:. a. möönmist, nõusolekut, (ka eitavat) kinnitust. Olgu kuidas on (, aga teha see töö tuleb). Olgu mis on (– ma lähen). Sa tuled ju ka, eks ole? Eks ta ole (, või ta vale). Mis sa teed või oled! Olgu muud mis on (, aga joodik ta ei ole). Olgu, olen nõus. Olgu pealegi. Olgu siis nii! Ja olgu olla (kõik tipp-topp korras)! Ei ole [kedagi v. midagi] ollagi. Tüdruk on kena, pole midagi öelda. Nad ilmselt liialdasid, olgu siis tahtlikult või tahtmatult. Sinust on ta ikkagi ette, olgu küll, et sa muidu üsna tore poiss oled. b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist. Las olla (pealegi), kulub sulle endalegi ära. Ole (mul) nüüd asja, juttu! Ole sind oma lobaga! Seal see (asi nüüd) on! Mis jooksmine see olgu! Mis jutt see olgu! Mis mood see on (teiste asjades sorida, kaebamas käia)! See pahandus oleks võinud olemata olla. c. suhtlusvormelites palvet ning tänu vm. soovimist. Ole armas, aita natuke. Ole hea, võta millist tahad. Tõstke ette, olge kena! Ole, olge terve (söötmast, aitamast)! Ole meheks (aitamast, et appi tulid)! Ole, olge (tuhandest) tänatud! – Ei ole tänu väärt.

padi ‹11› ‹s›
hrv (sõnapaari pudi ja padi koosseisus). *Vilistlaste nooled ja amaleegi piigid läksid pudiks ja padiks sinu kangelaste raudriiete vastu. O. Luts.

rinde|väeosa
rinde (1.d. täh.) koosseisus olev väeosa; väeosa lahinguallüksus. *Öösel tuli läbi meie positsioonide veel mitu gruppi puruksjahvatatud rindeväeosade riismeid. J. Peegel.

sanitaar|pataljon
sõj iseseisev meditsiiniteenistuse üksus väekoondiste koosseisus

silm ‹-a pl. gen -ade e. silme pl. illat -adesse e. silmisse e. silmi 22› ‹s›

1. inimese ja enamiku loomade paariline nägemiselund (sageli ka üksnes selle välise osa, kuju, asetuse kohta). Vasak, parem silm. Inimese, koera, kala, linnu, ussi, kärbse silmad. Kassi, hundi hiilgavad silmad. Vasika suured niisked silmad. Hallid, sinised, pruunid, rohelised, mustad silmad (vikerkesta värvi järgi). Maksahaige kollased silmad (silmavalge värvi järgi). Suured, väikesed, ümmargused, mandlikujulised, ilusad silmad. Silma sisenurk, ülemine laug. Silmade nägemisvõime, valgustundlikkus. Kauge-, lühinägelikud silmad. Mu üks silm näeb normaalselt, aga teine on pime. Hämaras silm ei seleta, mis siin kirjas on. Ere valgus hakkab silmadele, pimestab silmi, võtab silmad pimedaks. Silmist pime rauk. Auku vajunud, aukus, koopa(i)s, punnis, pungis, kõõrdi(s) silmad. Pilus silmad. Tal on marjad silmas, marjas silmad 'silmamarjad, trahhoom'. Kotid, kortsud, sinised rõngad silmade all. Paistes, vesised, (ära)nutetud, punased silmad. Silmi paotama, avama, sulgema. Tegi, lõi silmad lahti. Paneb silmad kinni. Silmi kissitama, pilutama, vidutama, jõllitama, pungitama. Ajas silmad pilukile, vidukile, jõlli, pungi. Tõmbas silmad kissi, silmad on kissis. Pikutavad lahtisi, avali silmi diivanil. Pilgutab kiiresti silmi. Pilgutab vennale silma (näit. märguandeks). Vaatab toimuvat suurte silmadega, suuri(l) silmi(l), laial silmal 'jahmunult, üllatunult'. Vahtis enda ette, silmad õudusest pärani. Vaatab tulijale otsa, silmad rõngas, pulkas peas. Vaatas rongiaknast välja, silmad (peas) kui tõllarattad, taldrikud. Silmad sõõris, uudistab laps ninasarvikut. Silmad on haiged. Silmad kipitavad, valutavad. Ravim tuleb silma tilgutada. Seep, suits läheb silma. Silmad jooksid vett. Pisarad purskavad silmist. Lapsel on pisarad silmis. Tüdruk seisab, silmad pisarais, vees. See jutt kisub, võtab, teeb silma(d) märjaks, niiskeks. Teade võttis vanainimesel pisarad silma, silmad veele. Silm kisub veele. Vesi tuleb silma, silmast välja. Silmad nõrguvad, tulevad, tõusevad, seisavad vett täis. Silmad löövad märjaks, tilguvad. Vaatab kalkvel silmi(l). Silmad nagu räästad. Kuivatab pisarad silmist, silmad pisaraist. Pühib silmi, silmad kuivaks. Kes see siin silmi vesistab? 'nutab'. Lõkerdavad, et silmad märjad. Silmad lähevad verd täis 'silmavalged lähevad punaseks'. Sidusin silma kinni. Pistis, lõi tüli käigus teisel silma välja. Surnu silmad vajutati kinni. Vanaisa sai vaskrahad silmadele 'on surnud'. Keevitaja kaitseb silmi prillidega. Tüdruk vaatab, käsi varjuks silmade ees, silmil 'silmade kohal'. Müts tõmmati silmadele, silmini pähe. Pea on silmini kinni seotud. Komberdab otsekui seotud silmi. Silmi 'lauge, ripsmeid' värvima, jumestama. Hõõrub uniseid silmi, une silmist. Uni tikub silma, tuleb silmi(le). Ei saanud terve öö und silma(le), ei pannud silmagi kinni 'ei suigatanudki'. Mure viis viimse uneraasu silmist. Laps vahib võõrale julgesti silma, silma sisse. Nii häbi, et ei julge silma vaadata. Vaatas tüdrukule liiga sügavasti silma 'armus tüdrukusse'. Suudan tõele, raskustele silma vaadata 'tõde, raskusi taluda'. Mees on sõja-aastail surmale küll ja küll silma vaadanud 'on surmale väga lähedal olnud'. Olin silmad välja jätnud, silmad jäid õue 'heleda valguse käest tulles ei näinud hästi'. Mitte ei näe nii pimedas lugeda, võta või silm näppu. Nii pime, et ei näe sõrme silma pista. Tuul oli kogu tee silma sisse 'otse vastu'. Tuiskas suud ja silmad täis (suure tuisu kohta). Poiss luiskas, sõimas suud ja silmad täis 'luiskas, sõimas nagu jaksas, kõvasti'. Ta valetab suisa silmi 'näkku, avalikult'. Kas sul pole silmi peas? 'kas sa ei näe, ei märka'. Kus su silmad olid? Mul on omal silmad peas 'näen ja taipan ise'. Ma ei usu oma silmi! 'ei suuda seda, mida näen, uskuda'. Mida nende vanad silmad kõik nägema pidid! Olen üksainus silm ja kõrv 'vaatan ja kuulan väga hoolega'. Tal polnud naiste jaoks silmi 'ta ei huvitunud naistest'. Nägi, veendus oma(enda) silmaga 'ise', et kodu on paljaks varastatud. Jätsin ilma silma nägemata 'vahetult nägemata' jumalaga. Laps kosub lausa silma nähes 'nähtavalt'. See on silmaga näha 'ilmselge', et ta terve pole. Surm, pääsemine oli silmaga näha 'väga lähedal, käegakatsutav'. Siitkandi koolmeister on agar talurahva silmi selgitama 'talurahvale teadmisi jagama'. Silmad keerlevad, pöörlevad peas (silmamunade, ka pilgu nähtava liikumise kohta). Pööritasin imestusest, pahameelest silmi. Kellele sa oma silmi pööritad? (pilkudega koketeerimise kohta). Silmad lähevad pahempidi pähe 'on nii, et ainult silmavalged paistavad'. Silmad hüppavad pealuust välja 'on näit. imestusest väga pungis'. Kutsikail tulevad silmad pähe 'kutsikate silmad lähevad lahti ja nad saavad nägijaiks'. Silm on väike, aga näeb kõik ilma. Hirmul on suured silmad. || silmanägemine; nägemisvõime, -teravus. Head, teravad, töntsid, viletsad silmad. Loe sina, sul selgem silm. Tal on täpne silm. Raske haigus võttis silmad, ta silmad kustusid. Vanaisa on silmist ilma. Silm ei võta 'ei näe' enam. Kui silm ei peta, on tulijaid kaks. Vanal varese, noorel nugise silmad. *Peagi röövis saabuv ööpimedus meilt ka silmad. H. Sergo. || (inimese kohta, kes midagi näeb või jälgib). Aed ehitati nii kõrge, et võõras silm sellest üle ei ulataks nägema. Riigipiire kaitsevad valvsad silmad. Röövlitel olid silmad-kõrvad valvamas. Tema oli see silm ja kõrv, kelle kaudu kõike teati. *Ta teatas neile, et sõidab talveks ära, aga jätab siia oma silma. A. Kurtna (tlk). || (nägemismuljega seoses). Metsarohelus rõõmustab silma, on silmale rõõmuks, pakub silmale palju. See vaatepilt riivab, kriibib silma. || silmaümbrus; silmnägu. Silmad lähevad mustaks, on määrdunud. Kriimuks nutetud silmad. Silmi loputama, (puhtaks) pesema. Motorist viskab kiiresti vett silma(de) peale. Võttis räti ja kuivatas silmad ära. Atsil löödi silm siniseks. Naine kisub sul silmad lõhki. Su ütlemine sobis siia nagu rusikas silma 'silmaauku'. Pistab monokli paremasse silma. Seisab, kiiker silmas.
▷ Liitsõnad: hirve|silm, fassett|silm, ihu|silm, inim|silm, jõll|silm, kassi|silm, kriim|silm, kõõr(d)|silm, lapse|silm, liha|silm, liit|silm, linnu|silm, mandli|silm, mongoli|silm, nööp|silm, pilu|silm, pulli|silm, pung(is)|silm, punn|silm, sea|silm, sini|silm, sõstra|silm, täpp|silm, vasika|silm, vidu|silm, öökulli|silm, ükssilm; seadusesilm.
2. silmavaade, pilk, vaatamisviis. Tõstsin silmad raamatult (üles). Silmi lakke, üles, maha lööma. Seisab, silmad laes, maas. Seesolijad viskasid silmad ukse poole, tulija peale. Heitis aeg-ajalt volksti silma peeglisse. Laskis silmad toas ringi, ümber käia. Käis silmadega üle ruumi. Silm langes lauale. Libistab, laseb silmadega üle lehe. Tõin ajakirja, tahaks silma(d) sisse pista. Heitsin, lõin, viskasin artiklile silma(d) peale ja ehmusin. Silmad libisevad, jooksevad üle kirjaridade. Neelab silmadega, silmad neelavad raamatu ridu. Kiskusin silmad paberilt lahti. Maalilt oli raske silmi (ära) pöörata. Silmad jäid temasse, tema külge kinni. Kuulajad ripuvad silmadega kõnemehe huultel. Silmad ripuvad rääkija suu küljes. Laps otsib silmadega ema, sihib silmadega kommikotti. Valvur puurib silmadega pimedusse, akent. Arsti kogenud silm märkas tõbe kohe. Ta silmad käivad mu kannul. Silm riivab möödujat, puhkab lilledel. Kõikjal meri, nii kaugele kui silm ulatab, ulatub, võtab. Ei tea, kuhu häbi pärast silmi panna, peita. Ei julge poja pärast enam oma silmi kellelegi näidata. Annab sõbrale silmadega märku. Teritasin silma, et paremini näha. Silmade keel, mäng. Silmad naeravad, säravad, löövad välku, välguvad, pilluvad sädemeid, põlevad nagu palavikus (peas). Silmi välgutama, volksutama (näit. provotseerivalt, demonstratiivselt siia-sinna vaatamise kohta). Silmis süttis kaval tuluke, välgatas rõõm, silmad kustusid. Silmad krillis (peas) (hrl. purjusolekust tingitud uduse pilgu kohta). Sõbralikud, hellad, tõsised, nukrad, säravad, selged silmad. Tähelepanelikud, terased, klaasistunud, tühjad silmad. Ta silmist paistab tarkus. Silmis tuhat küsimust. Püüdsin ta soove silmist lugeda 'sõnatult taibata'. Nägi tütre silmist, et asjad on halvad. Kõigil on silmad ootust, ärevust täis. Valvsail silmil, jahmunud, säravi, põlevi silmi jälgitakse toimuvat. Laskurid harjutavad, proovivad silma 'harjutavad, proovivad laskmist'. Vanemad ei vaata poja pruudi peale hea silmaga 'pruut ei meeldi neile'. Vaatas naabri koera poole viltu silmaga 'umbusklikult'. Vaatan nüüd elule hoopis teiste silmadega 'teistmoodi'. Luges teksti korrektori silmaga 'tähelepanelikult, teraselt nagu korrektor'. Püüa oma kodu näha, vaadata kunstniku silmaga. Silm on hinge peegel.
▷ Liitsõnad: kala|silm, kulli|silm, nirgi|silm, nugis|silm, särasilm; kunstniku|silm, lavastajasilm.
3. esineb mitmesuguste püsiühendite, ütluste, väljendite koosseisus v. eritähendusliku sõnavormina (vt. ka fraseoloogiaosa). a. (väljendites, mis osutavad vaataja asjatundlikkusele v. tähelepanelikkusele). Tal on moe asjus silma. Sel õmblejal on hea silm. Majapidamises läheb vaja nooriku kätt ja silma. Heal kasvatajal jätkub silma kõigi laste jaoks. *Mareti.. silma maja korraldada kiitis isegi vana Peter. R. Sirge. *Talvelgi on omad nüansid, kui on silma. M. Traat. b. (kellegi v. millegi märkamisega ühenduses). Talle ei puutunud midagi kahtlast silma. Marile jäi silma, et õde on väga kahvatu. Peeter jäi talle juba esimesel kursusel silma. Ega mu võtmed pole sulle silma juhtunud? Kevadeti lööb, kargab praht rohkem silma. c. (silmamõõdu kohta). Kaugust tuli mõõta, hinnata silmaga. Rätsep lõikas riiet silma järgi 'silmamõõduga'. Silm on sirkel ja nina vinkel (töö kohta, mida tehakse mõõduvahendit kasutamata). d. (nägemishäirete ilmingute kohta). Arvud hakkasid silme ees tantsima. Silmade ees, silmis virvendab. Maailm pöörleb silme ees ringi. Vihastas, sai põrutada, nii et silme ees läks mustaks. Lõin pea nii kõvasti ära, et silmist lõi, lendas sädemeid. Valu võtab silmade eest mustaks. *Indrekul lõi silmade ees kõik mustaks, pilkases pimeduses sähvisid ainult mingisugused kiudpeened palavad välgud. A. H. Tammsaare. e. väljendab kujutlustes, meeles, vaimusilmas olevat. Ema kuju seisab ikka mu silmade ees. Võigas pilt tükib silma. Seda pilti ei saa silmist pühkida. Peab Issandat alati silme ees. Tal on selge siht silme ees. Laskis kogu päeva silma eest läbi. Läbielatu möödub mu silmade ees. Manas silmade ette salapärase daami. Maalib maaelu võlud silme ette. Ta silmade ette tuli isakodu. Romaanikangelane kerkib silme ette. || [kellegi] silmis (kellegi) meelest, arusaamist mööda, (kellegi) jaoks. Ta muutus mu silmis aina kaunimaks, targemaks, paremaks. Sõjast tulnud meeste silmis polnud millelgi väärtust. Avalikkuse silmis on sel ajakirjal suur autoriteet. f. silmist vaateväljast, nägemisulatusest, lähedusest. Olime rannal, kuni paat silmist kadus. Kao, kasi mu silmist! Mis silmist, see südamest.
▷ Liitsõnad: vaimusilm.
4. miski kujult v. pinnalt silma (1. täh.) meenutav v. selline osa millestki. a. silmus (hrl. silmkoe elemendina), aas. Kudumi, trikoo, võrgu, püüniste silmad. Pahempidi, parempidi kootud silm(ad). Kuduja loeb silmi. Noppis vardalt mahatulnud silmad tagasi. Silmi (üles) looma, kahandama, kokku võtma. Üks silm jäi vahele. Sukad esimest korda jalas ja juba silmad jooksevad. Sukal läks, jooksis silm maha. Silmi üles võtma. Silmade tihedus, suurus. Suurte, väikeste, tihedate silmadega noot. Tikkis tanule silmad. *Katrin istus nurgas võrguhargi taga ja sopsis uiga kalasile ühe silma teise kõrvale. H. Sergo. b. kirve (vm. sellelaadse tööriista) tömp osa, kand; selles olev varreauk. Lõi, tagus suure kirve silmaga kiilu puusse. Silmaga, ilma silmata kivikirves. Kirka, kõpla, haamri silm. *Kallemeel laskus põlvili jääle ja koputas tapri silmaga otse kala lagipähe. A. Kalmus. c. auk saapa- v. kingapealses paela läbi tõmbamiseks; nööpauk; eelmiste (metallist) ääris. Silmadega kingad, saapad. Pael ei lähe silmast läbi. Metallist silmad. Silmaga nööpauk. d. avaus, ava milleski. Õmblusnõela, õngekonksu silm. Niit tuleb silmast läbi ajada. Lühikese, pika silmaga nõelad. Terad voolavad silmast 'kivisilmast' veskikivide vahele. Tihedate silmadega sõel. e. pudrusilm. Pudrul on või silmas. Perenaine paneb silma ka pudrusse, pudrule sisse. Pani pudrule tükikese võid silmaks. *Putrude kõrvale anti ka piima, kui seda oli, vahel pandi sulatatud rasvagi silma. M. Metsanurk. f. värviline klaasikilluke v. kivi ehte kaunistusena. Veinpunaste silmadega preesid. g. punkt (täpina täringul, mängu ehk võistluse kokkuliidetava arvestusühikuna). Mitu silma on ühel täringul? Sai kolme viske kogusummaks 12 silma. Kaardimängijad loevad silmi. Äss annab üksteist silma. Mängisime mutti kolm senti silm. Võitja laskis 50 võimalikust silmast välja 49. Suurim korvikütt oli Mati kahekümne silmaga. h. kartulimugula uinuv pung; iduauk, milles see asetseb; silmastamisel kasutatav pung. Kartuli silmas peitub kolm või enam silma. Silmastaja lõikab pookoksalt silma. Silm läks hästi kasvama. i. madalate ja laidude vahelised sügavamad kohad meres; madal rannaäärne jäänukjärv. Laev ei saanud kitsast Püssirahu silmast läbi sõita. Saaparahu silmas on sügav vesi. *Leetel kasvab tedrehein, kohati tükeldavad seda kitsad madalad veeväljad – silmad. J. Smuul. *.. silm on väike järveloik, mille meri taganemisel randa maha jätab.. A. Hint. j. tuulevaikne piirkond tsükloni keskosas k. piltl. Päikese kuldne silm. Järvede sinised silmad. Kastetilk särab lille silmas. Valgusfoori punane, raadio roheline, piibu tuline silm. Kaamera silm. Majakas pilgutab silma. Autod välgutasid kurvidel silmi. Kurbade silmadega mersu. Kustunud silmadega majad. Ärklitoa silmad on pimedad. Läikivad silmad paabulinnu sabasulgedel. Praemuna kollane silm. Märklaua must silm. l. ‹liitsõna järelosana› esineb taimede ja loomade (rahvapärastes) nimetustes, näit. pääsusilm
▷ Liitsõnad: akna|silm, auto|silm, härja|silm, järve|silm, kartuli|silm, kassi|silm, kinga|silm, kinnis|silm, kirve|silm, kivi|silm, klaas|silm, konna|silm, lauka|silm, liia(s)|silm, liig|silm, linnu|silm, lätte|silm, lüüsi|silm, majaka|silm, mõrra|silm, niie|silm, nooda|silm, nõela|silm, paisu|silm, pikk|silm, pudru|silm, põlve|silm, püvi|silm, rasva|silm, soo|silm, suka|silm, tule|silm, tähe|silm, ukse|silm, vee|silm, veski|silm, või|silm, võrgu|silm, õhk|silm, õiesilm; häni|silm, härja|silm, kiilas|silm, kriim|silm, oja|silm, paabu|silm, lõo|silm, pääsusilm.
vrd silmini

sinder ‹-dri, -drit 2› ‹s›
(leebe kirumissõna, täh. ligikaudu:) põrguline, paganas, mait, kurask, sunnik vms.. a. (kergelt pahandavalt, halvakspanevalt, tunnustavalt v. üllatunult kellegi v. millegi kohta). Üks sinder karjus öö läbi, ei lasknud magada. Valetad, sinder. Mis sa, sinder, venid! Nad sindrid ei karda ka kedagi. Vaata tüdrukut, kus on ikka jalad sindril. Kokal alati toit soojas, millal ta sinder puhkab? Magu, sinder, streigib. Püss, sinder, läks ise lahti. b. (üldisemalt, hrl. kirumisvormelite, hüüatuste koosseisus). Sa sinder, kus siin on vähke! Oh sa, ah sa, ai sa sinder! Sa sinine sinder! Sa sindrima sinder, milline pidu! Sinder küll, nüüd on lips läbi. *„Sinder,” vannub Pommer. „Kelle temp see on?” M. Traat. c. sindri sindrima (2. täh.) Kuhu see sindri sulane jääb? *Sindri parmud! Ei anna inimesele hingeasu. V. Saar.

sinine ‹-se 4›

1. ‹adj› rukkilille, linaõie, pilvitu taeva värvi. Sinine värv, värvus. Sinised lilled, marjad. Lasuriit ja safiir on sinised kalliskivid. Ilusad sinised silmad. Sinine tint. Indigoga siniseks värvitud riie. Taevakarva sinine seelik. Sinine pesu. Sinised porikärbsed. Kartul läks keetmisel siniseks. Politseiautol vilgub sinine tuli. Sinised plekid, vorbid kehal. Mehe silm 'silmaalune' on siniseks löödud. Silmaalused sinised kui pajapõhjad. Sinised rõngad, varjud, viirud silme all. Siniseks muljutud pöidlaküüs. Poisike oli näost sinine. Külmast sinised käed, huuled. Tuba on sinist vingu, tossu täis. Masin ajab sinist suitsu välja. Suitsetas toa siniseks. Täna on meri sinine. Öö sinine valgus. Sinisemast sinises õhus lõõritavad lõokesed. Looduses on palju siniseid toone. Sinised 'sinavad' kaugused, mäed, rannad. Sinised südamerikked 'südamerikked, millega kaasneb naha sinakus'. Sinine silmakivi 'vaskvitriol'. Sinine paber, rahatäht (hrl. Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi kümnekroonise kohta). | piltl (ka piltlikes väljendites). Vihastas nii, et läks (näost) siniseks. Vihastas end siniseks. Oli kadedusest sinine. Tormas minema, nii et sinine jutt järel 'väga kiiresti, hooga'. Sinine veri 'aadlipäritolu, siniveri'. Ta soontes voolab sinist verd. Sinine süsi tuul energiaallikana. | (taimenimetustes). Sinine käoking, kopsurohi, emajuur, kuslapuu, elulõng, mesiohakas. || (millegi muinasjutulise, kättesaamatu kohta). Sinine lind 'sinilind'. Nooruse sinised unelmad. Sinised unistused.
▷ Liitsõnad: akvamariin|sinine, asuur|sinine, elektri|sinine, ere|sinine, erk|sinine, hallikas|sinine, hall|sinine, hele|sinine, indigo|sinine, jää|sinine, kahja|sinine, kahkjas|sinine, kahvatu|sinine, kannikese|sinine, kirgas|sinine, koobalt|sinine, krell|sinine, külm|sinine, lasuur|sinine, lavendel|sinine, lillakas|sinine, linaõis|sinine, mahe|sinine, mere|sinine, meri|sinine, metüleen|sinine, mustjas|sinine, must|sinine, piimjas|sinine, pimestav|sinine, pleek|sinine, ploomi|sinine, portselan|sinine, poti|sinine, puhas|sinine, punakas|sinine, purpur|sinine, puu|sinine, põua|sinine, rohekas|sinine, roosakas|sinine, rukkilille|sinine, safiir|sinine, sinilille|sinine, sini(-)|sinine, sire|sinine, särav|sinine, sügav|sinine, taeva|sinine, taevas|sinine, teras|sinine, tindi|sinine, tint|sinine, tuhm|sinine, tume|sinine, türkiis|sinine, ultramariin|sinine, valkjas|sinine, vesi|sinine, viiuli|sinine, õrn|sinine, öösinine.
2. ‹adj› kõnek suur, tõeline, ehtne. Tundsin sinist viha. Teda valdas sinine hirm. *Ja sellest päevast saadik oligi Koosna peremehel metsavahi Mardi vastu suur ja sinine vimm. O. Luts. || (mõnede kirumisvormelite jm. väljendite koosseisus, sageli kõlalise sobivuse alusel). Sa sinine saatan, sinine sitikas! Oh sa sinine sinder. Sa sinine silmamuna! Sa sinine õnnetus. *.. muidu järsku kosilane õues, temal pole sinist aimugi.. L. Kahas.
3. ‹s› see, mis (v. kes) on sinine. a. sinine värvus, värv v. värvaine. Heledam, tumedam sinine. Sinine mõjub rahustavalt. Sinisega värvitud lõng. Berliini e. Preisi sinine 'tumesinine pigment, millest valmistatakse mitmesuguseid siniseid värve'. Pariisi sinine 'teat. sinine pigment'. b. sinine riietus. Rõivastub sageli sinisesse. c. van sinine rahatäht, hrl. kümnekroonine Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi ajal. *Raha mis raha, sinine nagu iga teine sinine. R. Janno. *Sina kustuta vana kümnekroonine võlg, teised aga pangu igaüks omalt poolt sinine lauale.. E. Kippel.

soov ‹-i 21› ‹s›
tahtmine midagi teha, saada, saavutada; igatsus, ihalus, unistus, lootus. Tal on suur soov õppida. Ilus ilm tekitab soovi ujuma minna. Ta ilmutas soovi mind kaasa võtta. Avaldasin soovi ühingusse astuda. Poisil polnud mingit soovi kinno minna. On sul soove või pretensioone? Soove rahuldama, täitma. Tulin ta soovile vastu. Surus soovi alla. Ta lahkub töölt omal soovil. Olen siin vanemate soovil. Soovi korral saab piletid ette tellida. Kelner päris me soovide järele. Mul on kaks soovi: klaas mineraalvett ja kalasalat. Põlesin soovist kõik ära rääkida. Hinges oli soov armuda. Püüab soove silmist lugeda. Olen haaratud soovist kaasa lüüa. Temaski tõusis see soov. Maia tahtis palju lapsi saada ja see soov täitus. Kannan endas kaaslase leidmise soovi. Ta silmist paistis kirglik soov. Ta on oma soovide ori. See on mu südame soov. Siiras, vaga, sisim, salajane soov. Soov läks, ei läinud täide. Taadi viimaseks 'surmaeelseks' sooviks oli, et.. *Ta uinub täissöönuna ja täiest kõhust tuimana.. soovideta, igatsusteta, unistusteta. L. Kibuvits. || heasoovlik pöördumine, mis sisaldab lootust millegi meeldiva täitumisele; (ka nende pöördumiste, näit. õnnitluste, tervituste koosseisus olevana). Olümpiale mineja kuhjati üle kümnete heade soovidega. Parimad soovid uueks aastaks! Kõige paremate soovidega, Maret (kirja lõpetuseks).
▷ Liitsõnad: eri|soov, jõulu|soov, kohtumis|soov, lahkumis|soov, palga|soov, sala|soov, südame|soov, õnne|soov, õppimissoov.

soovima ‹42›

1. midagi tahtma, soovi omama v. avaldama. Võistlustest võivad osa võtta kõik, kes seda soovivad. Kes soovib sõna? Soovisin teada, millal rong väljub. Ta soovib juubeli ajal suuremat tähelepanu vältida. Isa ei soovinudki inimestega kokku puutuda. Keda te soovite? Kas sa soovid veel suppi? Mida perenaine soovib? Soovin kolme vaba päeva. Sooviti, et küsimused esitataks kirjalikult. Hakkame minema, kui sa seda soovid. Võtke seda, kuidas (ise) soovite. Mine ära! – Kuidas soovite! Ta oskused jätavad (paremat) soovida 'on puudulikud, ebapiisavad'. Distsipliin, varustus, figuur jätab soovida pole piisavalt hea. Soovida oleks neiu laulu kohta seda, et ta oma häält paremini valitseks. || igatsema, lootma, ihaldama. Kuidas ma sooviksin sind taas kohata! Ma soovin, et sa oleksid rahul. Ta soovib sulle ainult head. Keegi ei soovinud neile halba. Eks sa mine, kui nii väga soovid. Ostis lapsele kõik, mis see soovis. Naine soovib kangesti last. Soovida võib paljugi. Ma ei soovi enam midagi. Soovib vanu aegu tagasi. Paremat elu pole soovidagi. Käin seal, kus süda soovib. Vali välja, mis süda soovib. Lugesin niipalju, kui süda soovis. Soovin ta surma. Kui täht langeb, peab midagi soovima. Ei oskagi muud, rohkem soovida, kui et sa terveks saaksid. Juku oli oodatud, loodetud ja soovitud poeg. Lõpuks sain soovitud raamatu. Uuringud ei andnud soovitud tulemusi. Ta polnud seltskonnas soovitud. Soovimata külalised.
2. häid soove ütlema (sageli kindlakskujunenud väljenditega ühenduses v. nende koosseisus). Soovin õnne! Soovime edu! Tulija ütles tere ja soovis jõudu. Soovisin vennale head õhtut, head päeva, head teed, head paranemist. Mees soovib head jätku, jätku leivale. Õed soovisid teineteisele head ööd. Soovisin talle kaunist suve, õnnelikku reisi, kõike head. Kalameestele sooviti kombekohaselt: „Kivi kotti!”.

sopp ‹sopa 22› ‹s›

1. pori, muda. Teed olid soppa täis. Vantsisime läbi paksu sopa. Vääratas ja oligi sopas pikali. Vankrirattad on rummuni sopa sees. Püksid, saapad üleni sopaga koos. Porisel ajal on kõrtsipõrand sopaga kaetud. Tõmbas lapiga trepilt sopa kokku. Kuld paistab sopa seest isegi välja. *Jordani vesi on külm ja rohke sopa pärast kollane kui kohv piimaga. E. Bornhöhe. || räpp, mustus. Upud siin kodus sopa sisse ära. Heitsime keset soppa ja kaost diivanile magama.
2. piltl (kasut. millegi räpase, madala, alatu kohta; sageli püsiväljendite koosseisus). Iga soppa, mis sülg suhu toob, ei saa välja öelda. Lehes on teinekord niisugust soppa, et.. See raamat on sopp! Mis sest sopast enam puudutada. Ta hinges, hingel on palju vangla-aastate soppa. Mis selle sopa me nimelt maha peseb? Mulle keerutati, loobiti soppa kaela. Mille eest teda niimoodi sopaga üle valati?

tagasi
I. ‹adv›
1. enda taga olevas suunas; liikumise vastassuunas; ant. edasi. Astu samm tagasi. Poiss vaatas tagasi. Ei pääse kõrvale ega tagasi, vaid ainult edasi. Suusad libisevad, annavad jäisel lumel tagasi. Pööras end sadulas tagasi. Kallutas pea tagasi. Tõmbas kassi sabast tagasi. Põrkas, tõmbus, kargas ukselt tagasi. Pilved peegeldavad kiiri tagasi. Kiirgus peegeldub lumelt tagasi. Nii kõva puu, et kirves põrkab tagasi. Laskis, keris lindi tagasi. Keerasin raamatus paar lehte tagasi. Kella tuleb tagasi keerata. Väed on tagasi tõmbunud, tõmmanud (taganemist märkivate ühendverbide koosseisus). | (käsklusena). Tagasi, poisid! Rühm, tagasi! || lähtekohta, endisesse paika; lähtekohas, endises paigas. Pilet Tartust Tallinna ja tagasi. Sõit Riiga ja tagasi. Sinna ja tagasi, selleks kulub paar tundi. Tagasi mindi suure sõjasaagiga. Ta ei leidnud metsas teed tagasi. Auto pööras tuldud teed, poolelt teelt tagasi. Hüüa lapsed tagasi! Poisid jooksid korraks koju, kuid olid varsti tagasi. Isa on arsti juurest tagasi. | (koos lähte- v. endist kohta märkiva sõnaga). Loomad aeti lauta tagasi. Pääsukesed vihisesid pessa tagasi. Põllult leitud pealuu maeti sinna tagasi. Juhtis auto garaaži tagasi. Asetas raamatu riiulile tagasi. Sügisel koliti linna tagasi. Kipub, kiirustab koju tagasi. Pane asjad oma kohale tagasi! Tuul kandis lehed teele tagasi. Laskis kalad vette tagasi. Pani oma raha taskusse tagasi. Jõudis jutuga jälle samasse kohta tagasi. || ära, minema. Abipaluja saadeti, aeti, tõrjuti ukselt tagasi.
2. näitab millegi üleminekut v. -andmist endisele valdajale v. omanikule. Anna mu raamat tagasi. Võttis auto venna käest tagasi. Maksis võla nädala jooksul tagasi. Kuidas sa laenu tagasi tasud? Tagasi pole tarvis. Vanaisa ihkab talumaid tagasi. Nad ostsid oma koha tagasi. Küll ma kord selle sõrmuse tagasi küsin. Lunastas oma kella tagasi. Võitis maailmarekordi tagasi. Must võidab lipu tagasi. Sõber, kui laenad, vaenlane, kui tagasi tahad. | (peale kasvu-, tootmis- vm. tsükli läbimist). Peremees ei saanud põllult seemetki tagasi. Üks turismiärisse mahutatud kroon andvat kolm tagasi.
3. osutab endisesse seisundisse, olukorda, endisele positsioonile jõudmisele, endises seisundis, olukorras, endisel positsioonil olemisele. Tervis, tõbi on tagasi tulnud. Operatsioon andis nägemise tagasi. Mälu hakkab tasapisi tagasi tulema. Sain tasakaalu tagasi. Vajusin tagasi unne. Silmad vajusid kinni tagasi. Temperatuur on kolmekümnele kraadile tagasi tõusnud. Astusin tagasi argipäeva. Ta on usu juurde tagasi pöördunud. Vanainimene muutub lapseks tagasi. Kohtunik valiti tagasi. Võeti tööle tagasi. Pääsesin kursustele tagasi. | osutab millegi poolelijäänu jätkamisele. Me tuleme selle küsimuse juurde veel tagasi. Tulen nüüd tagasi oma arutluskäigu juurde.
4. ajas kaugemal(e) mineviku suunas, möödunud aega v. ajal. Rahvalaulud ulatuvad väga kaugele tagasi. Arheoloogid jälgivad ajalugu tagasi kuni jääajani. Heidame nüüd pilgu tagasi. Paul Keresele tagasi mõeldes. Niipalju kui ma tagasi mäletan .. Elule tagasi vaatama. Ajas tagasi astuma. *Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. A. Kitzberg. || (tulenemisega ühenduses). Käändelõpp -ga läheb tagasi sõnale kaas. Selle loo saab piiblilegendile tagasi viia.
5. osutab millegi nõrgenemisele, raugemisele, vähenemisele. Torm hakkab tagasi andma. Tuul on veidi tagasi jäänud. Külm tõmbus tagasi. Tõbi, paistetus annab tagasi. Hirm andis pisut tagasi. See rohi võtab külmetuse tagasi. || märgib viletsamaks muutumist, allakäiku. Kriis paiskas riigi majanduse tagasi. Üliõpilassport, kõnekultuur on tagasi läinud. Tammume oma töös paigal või nihkume isegi tagasi.
6. ‹ühendverbi osana› esineb loobumist, keeldumist, soostumatust märkivates ühendverbides. Tõotust ei saa tagasi võtta. Võta oma sõnad tagasi! Võttis oma kaebuse tagasi. Süüdistus on tagasi võetud. Minister astus oma kohalt tagasi. Keiser oli troonilt tagasi astunud. Prints lükkas krooni tagasi. Kosjad lükati tagasi. Ettepanek, nõudmised, töö on tagasi lükatud. Tõrjus etteheited, lähenemiskatsed tagasi.
7. ‹ühendverbi osana› esineb kellegi v. millegi ohjeldamist, pidurdamist, tõkestamist, takistamist märkivates ühendverbides. a. (kellegi v. millegi liikuva kohta). Peapael hoiab juukseid tagasi. Hoidis ust tagasi, et see kinni ei vajuks. Tüdruk hoiab ema kleidisabast tagasi. Pidas mind käsivarrest tagasi. b. (inimese füsioloogia v. psüühikaga seotud nähtustega ühenduses). Surus köha, haigutuse tagasi. Hoiab nuttu, pisaraid, naeru tagasi. Ei suutnud end tagasi hoida. Tõrjub kurbi mõtteid tagasi. Tõmba ennast vähe tagasi. c. (võitluses). Rünnak tõrjuti tagasi. Tormijooks on tagasi löödud.
8. (reaktsioonina, vastusena mingile tegevusele:) vastu. Löögi peale äigas poiss lööjale tagasi. Ta ei viruta kunagi tagasi. Küll ma sulle tagasi teen! Nii terava keelega plika, et ei saa kuidagi tagasi pistmata jätta. Mõõdab vennale täie mõõduga tagasi.
9. ‹ühendverbi osana› esineb millegi ees arakslöömist, äraehmatamist märkivates ühendverbides. Kohkusin reetmise ees(t) tagasi. Ta ei põrganud võltsingutestki tagasi. Pruut põrkas tagasi, sest mehel polnud kodu ega sissetulekut.
10. ‹ühendverbi osana› väljendab kärpimist, lühemaks, tasaseks, ära. Praegu on sobiv aeg vääte tagasi lõigata. Igihaljaste taimede koltunud osad lõigatakse tagasi. Näpistab suve jooksul mitu korda kasve tagasi.
11. kahekorra, maha. Käänab varrukasuud tagasi. Krae tuleb tagasi pöörata. Hargi üks haru on konksutaoliselt tagasi painutatud.
12. esineb koos sõnaga edasi vrd edasi-tagasi Olen seda asja mõelnud edasi ja tagasi.
13. ‹muude tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustavate ühendverbide osana› näit. tagasi ajama, tagasi kutsuma, tagasi tõmbuma
II. ‹postp› [nom part] teat. ajavahemik mineviku suunas. See juhtus aasta tagasi. Ta sündis viiskümmend aastat tagasi. Mõni aeg tagasi veel elati siin külas. Pidin juba tund tagasi lambi süütama. Kaua aega tagasi. Aastat viisteist tagasi. Aastaid tagasi. Palju, mitu aega tagasi. Napp nädal tagasi.

tee1 ‹15› ‹s›

1. käimiseks ja sõitmiseks kasutatav (ning selleks ettevalmistatud) pinnaseriba; liiklemiseks ehitatud rajatis. Suur, lai, sirge, looklev, kitsas, väike tee. Hea, halb, vilets, auklik tee. Lumine, porine, põhjatu, libe, umbes, tolmune tee. Asfalteeritud, mustkattega, üldkasutatav tee. Palkidest ehitatud tee. Eesti, Tallinna teed. Sangaste–Laatre tee. Jalakäijate tee. Mitme sõidurajaga tee. Tee laius, pikkus, kalle. Teede ristumiskoht. Teed tegema, parandama, sillutama, kastma. Kevadeti teed lagunevad. Tee tolmab. Tee on umbe, täis tuisanud. Käis teid lahti rookimas. Kahel, kummalgi pool teed laiuvad viljaväljad. Tee teeb käänaku, tõuseb mäkke, viib läbi metsa. Teed on autosid täis, inimestest tühjad. Teedel liigub palju matkamehi. Tulija põikab teelt kõrvale. Jättis mu kesk, keset teed seisma. Ootab tee servas, ääres. Jänes jookseb üle tee. Teed palistasid tuhanded uudishimulikud. Seda teed sõitis ta esimest korda. Mis teed nad peaksid tulema? Väsinud jalad ei taha enam teed pidada. Park on teid täis. See tee ei vii kuhugi. Teedeta kõrb. Loomad tallasid söögikohani sügava tee. Maja juurde viis sissesõidetud tee. Selle maja juurde polegi teed. Siit läheb otsem tee. *Saarel ei ole suure maa mõttes teid. On ainult puudevahelised liivased rajad, ilma teemärkide ja valgusfoorideta. U. Toomi. | (tänavanime osana). Õismäe, Ehitajate tee. | (raudtee kohta). Jaamas on kaheksa teed. Rong seisab teisel teel. Tramm jäi rikke tõttu teele. | (veeteede kohta). Jõed olid muistsetel aegadel tähtsad teed. Valge mere tee oli laevatatav ainult 3–4 kuud aastas.
▷ Liitsõnad: aia|tee, asula|tee, auto|tee, heinaveo|tee, hobuse|tee, hoovõtu|tee, jalg|tee, jalgratta|tee, jalutus|tee, jooksu|tee, juurdepääsu|tee, jää|tee, kaevu|tee, kalda|tee, karavani|tee, karja|tee, karjääri|tee, kauba|tee, kelgu|tee, kõnni|tee, käigu|tee, käima|tee, küla(vahe)|tee, liiklus|tee, liikumis|tee, linna|tee, lume|tee, maan|tee, maandumis|tee, maismaa|tee, metsa(vahe)|tee, moto|tee, mägi|tee, mülgas|tee, nõlvaku|tee, palgiveo|tee, pargi|tee, posti|tee, puies|tee, puuveo|tee, põllu(vahe)|tee, ralli|tee, ree|tee, saani|tee, sauna|tee, sissesõidu|tee, sala|tee, soo|tee, stardi|tee, stepi|tee, suusa|tee, suve|tee, sõidu|tee, tali|tee, talu|tee, talve|tee, traktori|tee, transiit|tee, transpordi|tee, uisu|tee, vankri|tee, vee|tee, veo|tee, voori|tee, välja|tee, väljaveo|tee, õue|tee, ühendus|tee, ülesõidutee; haru|tee, kallak|tee, kesk|tee, kiir|tee, kõrval|tee, magistraal|tee, otse|tee, pea|tee, põhi|tee, ring|tee, rist|tee, siksak|tee, sild|tee, sise|tee, suur|tee, trepp|tee, umbtee; asfalt|tee, betoon|tee, bituumen|tee, halg|tee, killustik|tee, kilp|tee, kivi|tee, kruusa|tee, laud|tee, liiva|tee, munakivi|tee, pakk|tee, palk|tee, plaat|tee, tsementtee; era|tee, riigi|tee, vallatee; köis|tee, mono(relss)|tee, raud|tee, ripp|tee, rongi|tee, rull|tee, roobas|tee, rööbas|tee, tagavara|tee, teras|tee, trammitee; kald|tee, liug(e)|tee, lohistus|tee, veeretee; laeva(sõidu)|tee, lennu|tee, mere|tee, vee|tee, õhutee.
2. liikumissuund, kellegi v. millegi liikumistee, marsruut, liikumisjoon. Tunneb tähtede järgi teed. Tuli teed küsida. Keegi juhatas, näitas neile teed. Viit juhatab teed. Lühim tee poodi läheb otse üle põllu. Meie teele jäi mitu tanklat. Ööbiti lageda taeva all, sest teel polnud ühtegi maja. Meil on vist üks tee. Jätsime hüvasti ja läksime kumbki oma teed. Varas lahkus sama teed, kust oli tulnud. Tuli näitas meremeestele teed. Kapten tunneb teid püügikohtade juurde hästi. Sirge on kõige lühem tee kahe punkti vahel. Päikese elliptiline tee. | (saetee kohta). *Tema [= sae] tee, mis algas puu teisest servast ja ulatus juba üle südamiku, oli liiga kitsaks vajunud. R. Vaidlo. || liikumist võimaldav ruum, läbi-, väljapääs. Teeb, rajab rahvamurrus endale (kätega, küünarnukkidega) teed. Teed tuli murda läbi tihedate põõsaste. Tee ukse juurde oli suletud, vaba. Kõik annavad külalisele teed. Põgenikul lõigati tee ära. Seisis mul risti teel ees. Tee lahti, vabaks! Gaasid otsivad teed ülespoole. Vetele oli kraavi pääsemiseks vaja tee ette teha.
▷ Liitsõnad: rände|tee, voolutee; saetee.
3. teekond, kuhugi liikumine. Ees ootab pikk, raske, vaevaline tee. Teele asuma, minema. Ennast teele seadma, valmistama, asutama. Saadikud saadeti, läkitati teele. Ema paneb tee peale toidukraami kaasa. Pärast lühikest peatust jätkatakse teed. Hea tüki teed sõitsime rongiga. Tee viis läbi mitme maa. Lahkujale soovitakse head teed. Matkarühm on alles teel. Kõik on teest väsinud. Nad vaidlesid kogu tee. Teel haiglasse kannatanu suri. Poolel teel hakkas ujuja väsima. Teelt tulles olid kõigil kõhud tühjad. See tee tuleb varsti ette võtta. Ütles mõned sõnad teele kaasa. Tõmbas käe poolelt teelt tagasi. Pall läks korvi poole teele. Panin, saatsin kirja teele. || (pikkuselt v. ajalt määratud vahemaa kohta). Sinna on mõnikümmend kilomeetrit teed. Klooster asus päevase hobusesõidu tee kaugusel. Nad on paari tunni tee kaugusel. *.. siit läbi padrikute mäele / jääb tubli söögivahe tee. B. Alver. || van kasut. möödunud aja märkimisel. *Ükskord – sest on aastat kuus teed – elasin ma tüki aega Oluvere kiriku ligidal .. F. R. Kreutzwald. *Nüüd on kakskümmend kaks aastat teed, et sinna paika oma kõige kallima sõbra olen matnud. O. W. Masing.
▷ Liitsõnad: jahi|tee, kerja|tee, kiriku|tee, kodu|tee, kooli|tee, kosja|tee, kroonu|tee, manala|tee, matka|tee, mineku|tee, pidurdus|tee, pulma|tee, päeva|tee, reisi|tee, rännu|tee, taandumis|tee, tagala|tee, tagasitee.
4. piltl kasut. kõige üldisemalt kulgemise, kujunemise, suuna märkimisel; ka sellesisuliste (püsi)väljendite koosseisus. a. kellegi elutee v. -käigu, arengu, teenistuskäigu, tegude vms. kohta. Kunstniku loominguline, muusikaline tee. Võitleja okkaline tee. Poeg jätkab isa teed. Laste tee saab vanemate omast kergem. Vanakese tee lõppes rahulikult. Lendur räägib oma tee algusest. Nende teed lähevad, viivad lahku. Tüdrukute teed kulgesid kõrvuti. Ta teed valgustab usk. On läbi käinud raske tee. Tee on olnud käänuline. Käis oma teed üksinda. Ta alles otsib oma teed. Käib, läheb, sammub elus hoopis teist teed kui vend. Õde läks oma teed. Joomamehe tee läheb, viib mäest alla. Ta teele astus, jäi üks naine ette. Mu teele sattus tõeline sõber. On jäänud poolele teele, poolel teel peatuma. Kool saatis teele esimese lennu. Vanaema oli, seisis noorte teel (ristiks, risuks) ees. Koristas vastase oma teelt. Veeretab teistele kive teele. Ta teele veeretati suuri raskusi. Vajab kaaslast, kes suudaks teda sirgelt teel hoida. Oli käinud pika tee jungast kaptenini. Meistri tee võidule. Lavastust tehes käidi läbi pikk tee. Issanda teed on imelikud. b. teatava tegevus-, käitumisjoone, arengusuuna vms. kohta; kuhugi juurdepääsu kohta. Mees valis kompromissitu võitluse tee. Kuritegevuse teele sattunud nooruk. Esimesed sammud tarkuse teel. Sa kõnnid põrgu teel. Uuenduste teele asunud riik. Tee ülikooli oli suletud, avatud. Noortel on kõik teed lahti, valla. Ajakiri on leidnud tee lugejate südameisse. Murrab endale rinnaga teed. Rajas endale tee hariduse juurde. c. esineb püsiväljendite koosseisus, mis märgivad hrl. moraali- ja eetikanormide vastu eksimist (vt. ka fraseoloogiaosa). Õigelt teelt kõrvale kalduma, astuma, minema. Käib keelatud teed. Mõni libiseb kergesti halvale teele. Viin on ta kurjale teele saatnud. On läinud, sattunud kõverale teele. d. muud. Serviis läks kõige kaduva teed 'purunes, hävis'. Tööasjad läksid isevoolu teed 'olid unarusse jäetud, tegija kontrolli alt väljas'. Seda teed peame me kõik käima (suremise kohta). Algas ta viimne tee (matuste, matusetalituse kohta). Kedagi viimsele teele saatma 'kellegi matusetalitusel osalema'. Naeris selle idee kõige otsemat teed 'otse, avalikult' välja. Otsemat teed 'kohe, jalamaid' magama! Kõik teed viivad Rooma (selle kohta, et eri meetodeid kasutades on tulemus ikka sama). Millelegi, kellelegi rohelist teed andma (vaba läbipääsu, eelisolukorra kohta). Käis enne tähtsat kohtumist meile teed silumas, tasandamas, tegemas (millekski ettevalmistava tegevuse kohta). Võit sillutas teed medalile.
▷ Liitsõnad: arenemis|tee, arengu|tee, eksi|tee, elu|tee, kannatus|tee, kujunemis|tee, langemis|tee, patu|tee, surma|tee, taeva|tee, tuleviku|tee, tõusu|tee, ummik|tee, vaeva|tee, õnnetee; ameti|tee, haridus|tee, kasvatus|tee, kirjaniku|tee, kunsti|tee, kunstniku|tee, laulja|tee, lava|tee, loome|tee, loomingu|tee, luuletaja|tee, luule|tee, madruse|tee, maletaja|tee, meremehe|tee, muusiku|tee, näitleja|tee, pedagoogi|tee, põgeniku|tee, spordi|tee, sportlase|tee, sõduri|tee, sõjamehe|tee, teadlase|tee, teatri|tee, töömehe|tee, uurija|tee, ülikoolitee; lahingu|tee, põgenemis|tee, rinde|tee, sõja|tee, tapluse|tee, vabastus|tee, vastupanu|tee, võidu|tee, võitlustee.
5. abinõu, vahend, meetod; moodus, viis, võimalus. Sõnavara rikastamise teed. Aidsi nakatumise teed. Näitas, juhatas sõbrale teed, kuidas kasumisse jõuda. See on otsene, kaudne, ainuõige, kindel tee lahenduseni. Tulemuseni jõuti erinevaid teid pidi. Juhatatud tee tundus liiga vaevanõudev. Ükski tee ei viinud sihile. Kõik teed prooviti ära. Otsiti uusi teid. Õiget teed ei leitudki. Leidis viimaks tee, kuidas naiseni jõuda. Selleks on teisigi teid. Teist, muud, kolmandat teed ei ole. Neil ei jäänud teist teed (üle). Ma ei näe pääsemiseks mingit, ainsatki teed. Veel üht teed võiks katsuda. || teel abil, vahendusel, kaudu; kombel, moel. Juhtunust teatati kirja, telefoni teel. Kahjutasu nõuti sisse kohtu teel. Kooperatiiv moodustati kahe ühisuse ühendamise teel. Maja müüakse enampakkumise teel. Sai pettuse teel diplomi. Mahla saadakse pressimise teel. Harib ennast iseõppimise teel. See taim paljuneb isekülvi, vegetatiivsel teel. Sel teel ei saavuta ta midagi. Hankis infot mõnel teisel, muul, otsesel, kaudsel, mitteametlikul teel. On raha kogunud ausal teel. Ka kodusel teel saab alkohoolseid jooke valmistada. *Iga palukese eest, ükskõik mis teel ta selle ka hankis, tuli tal lausa verist vaeva näha. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: kasutus|tee, lahendus|tee, leviku|tee, lähenemis|tee, pääse|tee, väljapääsutee.
6. rada (5. täh.); miski teed (1. täh.) meenutav. Küüni juurde viib heinapeprede tee. Ei viitsitud jalgu pühkida ja nüüd on poritükkidest tee taga. Loojuv päike heidab üle veevälja punaka tee.
7. ‹hrl. pl., liitsõna järelosana› elundite kohta, mida kaudu miski liigub
▷ Liitsõnad: hingamis|teed, kuse|teed, lümfi|teed, sapi|teed, sünnitusteed; juhtetee.

tervik ‹-u 2› ‹s›

1. üksikosadest moodustuv kogum, mida käsitatakse ühtsena. Lahutamatu, jagamatu, orgaaniline, harmooniline tervik. Mõtteline, sisuline tervik. Osi tervikuks ühendama, liitma. Organism kujutab endast tervikut. Iga mesilase tegevus on allutatud mesilaspere kui terviku vajadustele. Loodus on suur tervik. Mets kui ökoloogiline tervik. Linn kui arhitektuuriline tervik. Iga rahvas on omaette etniline tervik. Kunstiteose sisu ja vorm moodustasid ilusa terviku. Heas lavastuses liitub kõik – lavakujundus, muusika, näitlejate mäng – mõjusaks tervikuks. Üksiktantsud tuleb siduda kompositsiooniliseks tervikuks. Meri, maa ja taevas on sulanud kokku üheks tervikuks. Reisil saadud muljed kogunesid mõnusaks tervikuks. *Mõtted ei koondunud kuidagi tervikuks, vaid pudenesid laiali .. J. Semper. || tervikuna täies ulatuses, terves koosseisus, kõik koos. Vara müüdi tervikuna. Park võeti tervikuna looduskaitse alla. *Feodaalses külas pidi külakond tervikuna hoolt kandma oma töövõimetute ja kodutute liikmete eest. Ü. Tedre.
2. mäend kaevandamata jäetud kaevandusvälja osa. Strekiäärsed, kambritevahelised tervikud. Veo- ja tuulutusstreki vahele jäetakse 6–10 meetri laiune tervik. Kambrites toestavad lage tervikud.
▷ Liitsõnad: barjäär|tervik, kaitse|tervik, tulptervik.

tont ‹tondi 21› ‹s›

1. ebamäärane üleloomulik olend, kuri vaim, koll, viirastus vms. Tont kiusab, ehmatab, hirmutab inimesi. Rattarummust tulnud järsku must tont välja. Räägitakse, et tondid kollitavad teekäijaid. Rehepapp teadis tontidest palju õuduslugusid. Mässib endale voodilina ümber ja läheb teistele tonti tegema. Ei ma karda hunti ega tonti! Ta ei usu tonte. Nii arg, et näeb tonti päise päeva ajalgi. Suure hirmuga pidas mees iga varju tondiks. Metsast hiilivad välja mustad kogud nagu tondid. *Üle näo habemes, hall, mustavate silmakoobastega, tundus ta tondi sarnane. V. Saar. || piltl (millegi hirmutava v. häiriva kohta). Võlavangla ähvardav tont. Rahutuse tont ajab mehe igal hommikul tööd otsima. Perekonnaõnne kohal irvitas abielulahutuse tont. Mootor ei taha kuidagi vedu võtta, tee või tonti 'ükskõik mida'. *.. kel keha on terve, sel terve on vaim / ja elust ei tee ta tonte! H. Runnel.
▷ Liitsõnad: metsa|tont, rehe|tont, vanatont; nälja|tont, sõjatont; herne|tont, tahmatont.
2. ‹hrl. nom.› tagasihoidlik kirumissõna, kasut. negatiivse (harvemini positiivse) emotsiooni väljendamiseks: kurivaim, sunnik, sindrinahk, mait vms.. a. (üldiselt, hrl. kirumisvormelite, hüüatuste koosseisus). Oh tont, kui kitsas! Oh sa tont, küll on mõnus! Ah sa tont – jälle unustasin! Oi tont, selle peaks ära õppima! „Tohoo tonti!” hüüatas Ott pahaselt. Mis te norite, tont võtaks! Võtaks tont seda juubelijama! Võtku tont neid kõiki! Tont võtku, vaat see oli alles elu! Käi kus tont oma kodinatega! b. (pahandavalt, halvakspanevalt v. üllatunult kellegi v. millegi kohta). Mis sa luiskad, vana tont! Esimees, tont, käskis mul siia tulla. Mis ta tont uhkustab! Tont neid teab, mis võtavad veel teha! Naistest ei saa tontki aru. Sõdurile ei kirjutanud enam ükski tont. Maa sees leidub ikka veel vanu lõhkekehasid, ega neid tonte tea usaldada. *.. mis sa niisuguse tondiga [= naisega] teed, kes igas asjas oma jonni ajab ... O. Truu. c. tunderõhuliselt sõnade kes, mis, kus, kuhu, kust järel. Kes tont mul käskis teda uskuda! Mis tont ta seda ust nõnda lukustama peaks? Mine vaata, mis tont neil seal juhtus. Mis tondi lugu see küll täna on? Kus tont ta nii kaua on! Juba mitu korda on ta tahtnud jätta kõik kus tont. Kuhu tont ta õige kadus? Kust tonti sa järsku välja ilmusid? *Mille tondi pärast ma praegu oma raha salaja pidin lugema? K. A. Hindrey.

transpordi|amet
transpordiprobleemidega tegelev asutus (näit. linnavalitsuse koosseisus). Tallinna transpordiamet.

tõmbama ‹tõmmata 48›

1. (käega v. kätega) enda poole, endale lähemale v. mingis suunas liikuma panema (ka seda teha üritama) v. liikumas hoidma; vedama. Kumbki tõmbas köit enda poole. Tõmmake kahekesi, kui üksi ei jõua. Tõmbas tooli lauale lähemale. Kui piim keema hakkab, siis tõmba pott pliidi servale. Laps tõmbas endale vaasi koos laudlinaga kaela. Uks tõmmati pärani. Tõmbasin kardina eest, kõrvale. Saagi tuleb tõmmata ühtlaselt. Mees tõmbas ohjadest, ohje ja hobune jäi seisma. Tõmbas lõngavihi läbi peo. Kellamees tõmbab kellanööri. Lipp tõmmati vardasse, masti 'heisati lipunöörist tõmmates'. Üks tõmbas, teine tõukas. Keegi tõmbas mind käisest, kuuehõlmast. Noormees tõmbas tüdruku kaissu, oma rinnale, enda kõrvale istuma. Toots tõmbas Teele tantsima. Tõmbasin teki üle pea, lõuani. Mees tõmbas lipsu, kuue sirgu. Tõmbasin mantlihõlmad koomale. Kutsar tõmbas ohjad pingule. Mehed tõmbasid sõrme 'vedasid sõrmkooku'. Hobused tõmbavad kõigest väest, aga koorem ei liigu paigast. Hobune tõmbas heinakoorma kaldteed mööda lauda peale. Tõmmake paat kaldale! Kaldale tõmmatud roostes laev. Laps tõmbab kelku mäkke. Kuidas lükkad, nõnda läheb, kuidas tõmbad, nõnda tuleb. *Kui Liide poegiva lehma juurde jõuab, on Salmel pool vasikat juba väljas, aga teist poolt tõmba või traktoriga. V. Lattik. || (seoses mehhanismide käimapaneku v. töötamisega). Tõmmake mootor käima! Autot juhtida on lihtne: tõmba aga kangi ja keera rooli. Tõmbas püssi, kuke vinna. Vinna tõmmatud päästik. || ‹hrl. da-infinitiivis vastavate ühendite koosseisus› piltl märgib kellegi käsutada ja kamandada olemist. Mina, vana narr, olen sul ainult lükata ja tõmmata! Tema kui kõige noorem on kõigi tõugata ja tõmmata. *Sest tema on popsitütar, mitte mõni hellitatud rikka peremehe vesivõsuke, kel teenijaid ja ümmardajaid käega tõmmata ja jalaga lükata. A. H. Tammsaare. || ohjadest sikutades hobusõidukit (kuhugi) juhtima v. suunama. Tõmmake hobused õue. Tõmbas hobuse tee äärde. Tõmbas ohjadest vasakule. Hobune tõmmati jooksma. || (abstraktsemalt:) käsuga vms. tagasi liikuma panema. Rinne tõmmati Emajõe alla. || kuskilt välja, esile võtma v. kiskuma; haarama. Tõmbas taskust rahakoti, suitsupaki, noa. Tõmbas mõõga tupest. Mõni tõmbab täis, teine tühja loosi. Tõmbasin kaardipakist ärtu emanda. Tõmbas peast paar halli juuksekarva. Tõmbas teisel mütsi peast. Tõmmake vemblad pihku! Poiss tõmbas teise käest palli ära. || rebima, käristama (millegi küljest, katki). Tõmbas kaselt tohtu. Tõmbas tüki sitsiriiet ja sidus sellega haava kinni. Tõmbas sõlme läinud kingapaela katki. Tõmbasin paberi pikuti pooleks, kaheks. Tõmbas kirja puruks ja viskas tükid tulle. Tõmbasin lepalehe ribadeks. || (tehnoloogilises protsessis:) venitama, kiskuma. Juuksenõelu valmistatakse külmalt tõmmatud terastraadist. Tõmmatud terasvardad. Klaasisulatisest on kerge tõmmata klaasniite.
2. (mitmesuguse käelise tegevuse kohta:) (rütmiliselt) tõmmates (1. täh.) midagi tegema vrd tõmbama (17. täh.). a. (sõudmise kohta). Paadimees tõmbab ühtlaselt, jõuliselt aerudega. Haarasime aerud ja hakkasime tugevasti tõmbama. Tõmbasin sõuda, nii et tullid raksusid. Tõmbame laiule, otse üle järve! *Tütar sõudis juba nagu vana kalur .. Tõmbas parasjagu pikalt ja küllalt sügavalt. L. Kibuvits. b. (sepalõõtsa liigutamise kohta). Sepikojas tõmmatakse mühinal lõõtsa. Lõõtsa tõmmati vibust, mille üks ots oli kinnitatud lõõtsa kere alumise kaane külge. c. (pillimängimise kohta). Ta oli meister lõõtspilli, harmoonikat tõmbama. Tõmmati lõõtsmoonikut, lauldi vanu romansse. Tõmba lõõtsa, pillimees! Isa tõmbas tal kannelt ja mängis viiulit. Poisid, tõmmake üks lugu! Pillimees tõmbas polka valla. || (putukahelide, linnuhäälte kohta). Ümberringi tõmbasid ritsikad. Rukkirääk tõmbas oma lugu. d. (kalapüüdmise kohta). Mehed tõmbavad järvel noota. Järv on nootadega peaaegu tühjaks tõmmatud. Mindi järve peale kala tõmbama. Meil on latikaid tõmmatud sääsevastsetega. Poisikesena tõmbasin Kivisilla all viidikaid.
3. (laiali) laotama, sirgu v. pingule venitama. Võrgud, noodad tõmmati ritvadele kuivama. Rahvariide põlle alläär on tõmmatud papist alusele. Süsta puust võrestikule tõmmati hülgenahad. Šamaanitrummi kerele on tõmmatud põdranahk. *Voodi on kahe poolega, laiaks tõmmatav, hästi ruumikas. M. Pihla. || ka piltl millegagi katma. Tõmbasime seinale kruntvärvi. Tõmbasin 'määrisin' leivale võid. Kraatrid tõmbasid lahele suitsukatte. Pakane tõmbas järvedele jää. *Öine külm oli tõmmanud veele õhukese jääkirmetise .. A. Kivikas. || (kedagi) mingile alusele pikali ja sirgu sundima. Nõiad tõmmati piinamiseks rattale. Tõrksad talupojad tõmmati peksupingile. Tõmbasime koera lõikuslauale. *Vaata, et [mõisahärra] laseb redelile tõmmata ja keretäie kätte anda! J. Kross. || (midagi) pinguli vedades ühest punktist teise suunama ja otspunktidest kinnitama; (teed, kraavi vms.) rajama. Nöör tõmmati ühest postist teiseni. Üle hoovi oli tõmmatud pesunöör. Okastraat oli tõmmatud puust puusse. Koera kett liikus kahe kase vahele tõmmatud traati mööda. Kontrabassile tõmmati uued keeled. Läbi metsa tõmmati sirge maantee. Taigasse tõmmatakse raudteeliin. Läbi raba tõmmati suur kuivenduskraav. Kõrbesse tõmmati kanal.
4. (käega) mingit pinda mööda libistama, siluvat, puhastavat, korrastavat vms. liigutust tegema. Tõmbas käega üle lauba, keelega üle huulte, käisega üle higise näo. Tõmbas suu käelabaga puhtaks. Tõmbas käeseljaga mööda ninaalust. Laps tõmbas paar korda harjaga üle hammaste. Tõmbas peoga üle laua, toolipõhja. Selline heli tekib siis, kui tõmmata pulgaga kiiresti üle kammi piide. Viiuldaja tõmbas paar korda poognaga üle keelte. Tõmbas kammiga läbi juuste, juuksed siledaks. Peenrad tõmmati rehaga siledaks. Laest tuleks ämblikuvõrgud ära tõmmata. Tõmbas luuaga üle põranda. Tõmbas saapatallad vastu porimatti puhtaks. *„Ma olen sellest sinu pikast sättimisest, mõtlemisest ja jorutamisest, näed, siiani!” Ta tõmbas näpuga üle kõrisõlme. H. Väli. || (käega) joonte v. märkide tegemiseks mingile pinnale vedavat liigutust tegema. Tõmbas juustesse lahu. Tõmbas paberile jooni. Tõmba ühendusjoon punktide A ja B vahele. Kunstniku käsi tõmbab hoogsalt kontuure. Tõmba rist nende nime taha, kes on juba maksnud. Tal on vaod sirged nagu joonlauaga tõmmatud. | piltl. Tõmbab paralleele mineviku ja oleviku vahel. Nende nähtuste vahel pole kerge piiri tõmmata. Ülemus tõmbas enda ja alluvate vahele selge joone, piiri. Kahe lavastuse vahel tõmmati võrdlusjooni. Meeste ja naiste vahele ei saa nii teravat vahet tõmmata. || tiku süütamiseks selle pead vastu toosi süüteseguga kaetud külge kraapsama. Tõmbas tikust, tikuga tuld. Puud on valmis, tõmba tikk põlema ja torka tuli külge. Keegi tõmbas tikku. Tõmbas tuld ja pani küünla põlema. Tõmbasin suitsule tuld.
5. (kutsuva käeliigutuse kohta:) viipama. Näkk tõmmanud käega ja kutsunud lapsi. „Siiapoole, siiapoole,” hüüdis ta ukse vahelt käega tõmmates. Tüdruk jooksis, kui peremees vaid sõrmega tõmbas.
6. virutama, lööma. Tõmbasin talle rusikaga vastu kukalt. Tõmbas teisele vastu vahtimist, mööda hambaid, mööda kõrvu, üle selja. Tõmba talle, kuradile! „Tõmba talle üks ära!” ässitas teine kõrvalt. Vaat kui tõmban sulle paar tulist! Poisil tarvis kere heledaks tõmmata. Tõmbas koerale kepiga. Tõmbas hobusele piitsaga nähvaka, siraka. *Said pilgata või koguni peksagi – kannata ära või tõmba vastu, muidu ei ole sa täismees. J. Vahtra.
7. (väljendites, mis märgivad ülespoomist). Röövel tõmmati oksa, võlla. Peremees oli enda lõõga tõmmanud. *.. poiss tahab end penni külge rippuma tõmmata. V. Saar. *Minu ettepanek on niisuke, et ühe tõmbame hakatuseks varna, teisele kingime elu ... E. Maasik.
8. (riietusesemete jms. kohta:) (selga, kätte, jalga, pähe) panema v. (seljast, käest, jalast, peast) võtma. Tõmbas särgi, pluusi, kleidi, kuue, mantli selga. Tõmbasin selga puhta pesu. Tõmba midagi soojemat selga! Mehele tõmmati hullusärk selga. Tõmbas kindad kätte, käest. Tõmbas püksid, sukad, sokid, kingad, saapad jalga. Jalga olid tal tõmmatud vanad kotad. Tõmba mul kummikud jalast! Tõmbas märjad püksid jalast. Kleidi peale tõmbasin jaki. Tõmbasime rõivad seljast ja jooksime vette. Tõmbas mütsi, soni pähe. Luurajad tõmbasid gaasimaski pähe. Talle tõmmati selja tagant kott pähe. Hobusele tõmmati päitsed pähe.
9. (märgib asendi v. olukorra muutmist, millegi viimist mingisse asendisse v. seisundisse). a. (seoses keha v. selle osadega, näoilmega; muutjaks elusolend v. miski elutu); kiskuma. End kõverasse, kööku, kössi, kägarasse, konksu tõmbama. Laps tõmbas end teki all kerra. Tõmba end koomale, ma ei mahu mööda! Mees tõmbas oma suure kere ettepoole vimma. Tõmbasin end sirgu, pingule. Tõmbasin end pingile siruli, pikali. Mees tõmbas selja kühmu, pea õlgade vahele. Tõmbas käed rusikasse, sõrmed konksu. Tõmbas rusikad vinna ja tormas vastasele kallale. Tõmbasin põlved konksu, jalad istumise alla. Ära tassi seda rasket kotti, tõmbad veel selja ära 'teed seljale häda'. Tõmbas näo naerule, mossi, krimpsu. Tõmbas kulmu(d) kipra, kortsu. Tõmbasin silmad umbusklikult pilukile, kissi, vidukile. Tüdruk tõmbas suu mossi, prunti. Laps tõmbas suu viltu ja hakkas nutma. Kass tõmbab küüru selga. Koer tõmbas hambad irevile, saba jalge vahele. Hobune tõmbab kõrvad lingu, ligi pead. Hobune, luik tõmbas kaela kenusse. Mullikas tõmbas saba selga ja pistis jooksu. Varblane tõmbas suled turri. Rääkimine tõmbas keele kuivaks. Viin tõmbab seest soojaks. Värske õhk tõmbas pea klaariks. Hirm tõmbas mu kõhu külmaks. Külm vesi tõmbas varbad kangeks. *Igal juhul tõmbas elekter mu käe äkki ümber lambivarre krampi. M. Unt. | ‹impers.› *Olen vana merimees. Selja tõmbab kühma, sõrmed konksudena kõveraks, jalad kangeks ja tuimaks. J. Parijõgi. b. (seoses millegi muuga). Esimesed öökülmad tõmbasid maa tahedaks. Pakane tõmbas porised teerajad kõvaks. Tuul ja päike on tee kuivaks tõmmanud.
10. (märgib olukorra, seisundi muutumist:) tõmbuma. Kevadine heinamaa oli juba kuivaks tõmmanud. Vana foto on kollakaks tõmmanud. Vorstid on ahjus ilusasti krõbedaks tõmmanud. Kastanimunad tõmbavad seistes tuhmiks. Mu põsed tõmbasid punaseks, kuumaks. Märg pesu on külma käes kangeks tõmmanud. Taevas on selgemaks tõmmanud. Ilm tõmbab külmale. | ‹impers.› Tõmbab pimedaks. Hommikul, kui valgeks tõmbas, tegin kohe minekut.
11. (sissehingamise, nina v. suu kaudu millegi sisseimemise kohta). a. (õhu, koos õhuga ka millegi muu sissehingamise kohta). Tõmbasin kopsud värsket õhku täis. Tõmbas kopsudesse niisket mereõhku. Haige tõmbas sügavalt hinge. Tõmbas veel korraks hinge ja oligi surnud. Hingeldav poiss pidi paar korda hinge tõmbama, enne kui sai rääkima hakata. Tõmbasin hinge – kas nüüd või mitte iialgi! Naine tõmbas kergendatult, kergemalt hinge 'tundis kergendust', sest oht oli möödas. Olin tolmu ninna tõmmanud. Triipu tõmbama kõnek narkootikumi pulbrina nina kaudu manustama. Laps tõmbas endale nööbi hingekurku. b. (intensiivse haistmise kohta). Tõmbasin ninaga: oli tunda kõrbehaisu. Tõmbas ninaga õhku: talle tundus, et keegi oli seal suitsetanud. Tõmbasin ninna praelõhna. Koer tõmbas ninna võõrast lõhna. c. (suitsetamise kohta). Suitsu tõmbama. Tõmban ainult Marlborot. Mehed tõmbasid paberossi, pinutagust, pläru, plotskit. Ta tõmbab piipu. Hädaga tõmmati sammalt. Tõmbasin sügava mahvi. Tõmban juba kümnendat aastat. Kas sinu poeg juba tõmbab? Mina ei tõmba 'olen mittesuitsetaja'. Poisid kisuvad nurga taga suitsu tõmmata. d. (ninna kogunenud eritiste sissepoole kiskumise kohta). Tüdruk tõmbas ninaga ja pühkis silmi. Tõmbas ninaga, nagu kipuks talle nutt peale. *Neiu kopsis jalgu vastamisi, nägu külmast sinine, ja tõmbas ninaga ühtepuhku sissepoole. L. Promet.
12. (materjalide, esemete vms. kohta:) (vedelikku, suitsu, õhku) endasse imema v. enda kaudu liikuma panema. a. imama. Lõuend tõmbas värvi endasse. *Märg suhkur ei seisa! See on nagu lambitaht: tõmbab ise niiskust edasi. A. Mälk. b. vett vms. edasi, ära juhtima. Kraav tõmbab põldudelt liigvee ära. Ummistunud kanalisatsioon tõmbas halvasti. c. (suitsu väljajuhtimise, küttekollete toimimise kohta). Truubid ei tahtnud tõmmata. Pärast remonti tõmbasid lõõrid hästi. Korsten ei tõmmanud ja köök vajus suitsu täis. Ahi tõmbas halvasti, ajas suitsu sisse. Uus pliit tõmbas üle ootuste hästi. Kamin tõmbas ühtlaselt.
13. ‹ka impers.› (tõmbetuule, tuuletõmbuse kohta). Pane uks kinni, tuul tõmbab. Värava alt tõmbas tuul. Siin tõmbab, kuskil on vist uks lahti. Tuul tõmbas korstnalõõris. Orus on vaikne, aga mäe otsas tõmbab kõvasti. Lagedal jääksid majad tuulte tõmmata. *.. aga tuult ei tulnud, et oleks õhu lahedaks tõmmanud. O. Kruus.
14. (vastastikuse jõu toimel) enda poole liikuma panema, endaga kokku puutuma panema. Magnet tõmbab rauda (külge). Hõõrumisel merevaik elektriseerub ja tõmbab kergeid esemeid külge. Maa tõmbab kõiki esemeid enda poole. Kuu just nagu tõmbaks ja tõukaks vett. || huviäratavalt, ligimeelitavalt, kutsuvalt, ahvatlevalt mõjuma. Poissi tõmbab tehnika. Tüdrukut tõmbab joonistamine. Mind teater ei tõmba. Kauged mered ja maad tõmbasid teda juba lapsepõlves. Kaunis raamat kohe tõmbab lugema. Kuulus film tõmbas rahvast kinno. Loole tuleb panna selline pealkiri, mis tõmbab. Kui pakend tõmbab, ostetakse kaupa paremini. Linn tõmbab noori vastupandamatu jõuga. Rohkem kui trenn tõmbavad teda kõrtsid ja tantsupeod. Kas sind naised enam ei tõmba? Veri tõmbas neid teineteise poole. | ‹impers.› Mind tõmbab loodusesse, mere äärde. Teised läksid peole, kuid mind ei tõmba sinna. Lehmi tõmbas orgu, kus lokkas noor hein. || mingisse kooslusse, tegevusse kaasa haarama; (üle) meelitama. Mindki tõmmati vestlusse. Nad on Peetrigi oma kampa tõmmanud. Kohe esimesel kursusel tõmmati ta ülikooli näiteringi. Koori tuleks tõmmata rohkem noori inimesi. Osa tööstusettevõtteid tõmmati kontsernidesse. Kirjanik tõmmati poliitikasse. Mitmed tublid töötajad tõmmati teistesse firmadesse. || tähelepanu, huvi vms. äratama (ka tahtmatult), seda kuskile juhtima. Püüdsin endale iga hinna eest tähelepanu tõmmata. Juhtum tõmbas endale maailma üldsuse tähelepanu. Kisa-kära tõmbas koosviibijate tähelepanu hetkeks kõrvale. Pealekaebaja tõmbas endale klassi pahameele. Sellise käitumisega tõmbad sa teiste viha enda peale.
15. (tõmmise (1. täh.) tegemise kohta); (Internetist oma arvutisse võtmise e. allalaadimise kohta). Healt plaadilt võib tõmmiseid tõmmata just nii palju kui kulub. Viirusevastaseid programme saab tõmmata Internetist.
16. valmimisprotsessi lõpuni seisma; hauduma. Tee jäeti kaane alla mõneks minutiks tõmbama. Kohv on juba küllalt tõmmanud. Pane kummel, pärnaõied tõmbama. Puuviljateed lastakse tõmmata kümmekond minutit. Panime saunavihad toobrisse tõmbama. Asetage praetud kalale juustuviil ja laske kaane all tõmmata.
17. (energilise, hoogsa tegevuse kohta) vrd tõmbama (2. täh.). a. (intensiivse töötamise, tegutsemise kohta); rabama, rassima. Homme jälle rehepeks, tõmba nii et kondid kanged. Teenistus on kehv, kuigi tõmbame hommikust õhtuni. Tõmbasin 'korjasin' heal marjakohal korvi kiiresti täis. *Tee tööd ja näe vaeva, tõmba päevast päeva, aastast aastasse! P. Vallak. b. (da-infinitiivis olevat verbi tugevdades). Tõmbab töötada kahe koha peal. Nädal otsa tund tunni kõrval tõmbasin tööd teha. Laupäevaõhtuti tõmbasid noored kiikuda. Vahi, kus tõmbab magada, norsata! Poiss tõmbas täiest kõrist laulda. Laps tõmbas kisada. c. ohtralt jooma (alkoholi); intensiivselt purjutama. Tõmbasime kumbki tubli lonksu rummi. Vanamees on enda täis tõmmanud 'purju joonud'. *.. laisk ta küll oli, aga viina peale maias ja tõmbas ise ning andis ka teistele. R. Roht. *.. viskasin juudile paberid vastu vahtimist ja pistsin jooma. Viis päeva tõmbasin järjest. B. Alver. d. hoogsalt liikuma (hakkama); põrutama, kihutama. Auto tõmbas paigalt. Jalgpallur tõmbas kaitsjast mööda. Sellise laevaga tõmba või Ameerikasse! || kõnek (teat. väljendite koosseisus:) ära minema, kaduma. Tõmmake uttu, poisid, muidu läheb teil halvasti! Tahaks kohe minema tõmmata. e. (tulistamise, laskmise kohta). Võta relv ja kui keegi nähtavale ilmub, tõmba! Vasakult tõmmati meestele tuli selga. Talle tõmmati kuul kerre. Kõik mehed tõmmati sirgu, siruli 'lasti maha; tapeti'. Pärast selgus, et mättasse oli tõmmatud 'maha lastud; tapetud' vale mees. f. kiskuma, kaklema, tülitsema. Poisid tõmbavad, nii et karvatutid lendavad! Tõmmaku valitsused omavahel, aga jäetagu rahvad rahule. g. (keelepeksmise, tagarääkimise kohta). *.. naiste asi – tõmbab uustulnukat teistele, kuidas aga oskab. R. Roht. *Laterdavad selja taga, tõmmaku, tulevad suu sisse ütlema, lõikan vastu vahtimist. A. H. Tammsaare. h. ringi jooksma, hulkuma; (häälekalt) lõbutsema, möllama. Koer tõmbab küla peal. Ära lase poisil ühtepuhku mööda linna tõmmata. Metsas võisid lapsed vabalt tõmmata. Olge tasem, mis te nii hullusti tõmbate! || amelema, (ringi) laaberdama. Poiss muudkui joob ja tõmbab tüdrukutega. Mees tal alles suri, aga juba tõmbab teistega.
18. naist röövima, vägisi endale kaasaks viima (endisajal). Mehed tõmbasid meelepäraseid tütarlapsi endale naiseks, kaasaks. Mõrsjat tõmbama. *.. eks olnud see sinu poeg, kes metsateel marjuliste seast tõmbas Kaupo tütre. E. Kippel.
19. kõnek varastama; petma, tüssama, alt tõmbama. Tõmbas maalri järelt purgi värvi. Segastel aegadel igaüks tõmbas, kust aga sai. Teda ei saa usaldada, kust saab, sealt tõmbab. Muudkui tõmmatakse ja näpatakse. Bussis tõmmati mul rahakott ära. Istub oma kohvri otsas, kardab vist, et tõmmatakse ära. Sai korteriostuga tõmmata. Ole valvas, ära lase neil kavalpeadel end tõmmata. Mind tõmmati nagu viimast lollpead. Müüja tõmbas mind kümne krooniga.
20. kõnek pilkama, nöökima. Üksteist tõmmati ja nokiti. Sõbrad tõmbasid teda vahel, aga mitte pahatahtlikult. Vahel juhtus, et need, keda tõmmati, naersid ise kaasa. *Tulge, ma ostan teile pudel õlut. Olge heaks, tõmmake lehes seda linnavalitsust ... M. Metsanurk.
21. vulg (naisega seksuaalvahekorras olemise kohta). *Oli kursusel üks eit, tõmbas teda igaüks, kes viitsis. Ronis minugi sängi .. O. Raun.
22. (piltlikes väljendites). Sai tillist tõmmata 'sai petta, tüssata'. Armastab teisi ninast tõmmata 'petta, ninapidi vedada'. Lepingule tõmmati vesi peale 'leping jäeti sõlmimata'. Keegi tõmbab kulisside varjus niite ja juhib kogu seda äri.

tõusma ‹tõusta, tõusen 44›

1. ülespoole, kõrgemale liikuma. a. (keegi v. miski mingi pinna suhtes). Tõusin mööda treppi pööningule, torni. Tõuseme mäele, mäkke, kinkudele. Tõusti Elbrusele. Tõusis ikka kõrgemale ja kõrgemale. Nüüd me enam ei tõuse, vaid laskume. Tõusis raskelt, jõudsal sammul. Eit tõusis pulkhaaval redelil ülespoole. Orkestrijuht on pulti tõusnud. Kapten tõuseb silda, sillale, laevatekile. Lind tõusis lendu, õhku. Lennuk tõuseb maast lahti. Allveelaev tõuseb pinnale. Laev tõuseb ja vajub lainetel. Lift tõusis ülakorrusele. Lipp tõuseb masti. Tõkkepuu tõuseb. Eesriie tõusis. Nui aina tõusis ja vajus ta käes. Korstnast tõuseb suitsu. Kraatrist tõusis tuhapilv. Jõelt tõuseb udu. Leil tõuseb pahinal lakke. Soe õhk tõuseb ülespoole. Kevadel hakkab kasemahl tõusma. Taimemahla tõusev ja laskuv vool. || ka astr (tähe v. taevakeha ketta ülaserva horisondile ilmumise kohta; taevakeha näiva liikumise kohta taevavõlvil). Päike tõuseb täna kell üheksa ja loojub viie paiku. Päike tõusis merest, metsa tagant. Kuu pole veel tõusnud. Jaapan on tõusva päikese maa. Tõusvad ja loojuvad tähed. Päike on kesktaevasse tõusnud. || kõrgemale nihkuma. Vöö on tõusnud kaenla alla. Seelik tõuseb üle põlvede. || piltl (ka püsiväljendite koosseisus). Vandesõnad tõusid kergelt ta keelelt lendu. Hele naisehääl tõuseb üle kuulajate peade. Painajalik mälestus tõusis taas pinnale. Kops tõuseb üle maksa (vihastamise kohta). Veri tõuseb pähe (ärrituse, vihastamise kohta). Viin tõusis pähe, latva 'hakkas pähe'. Tõuseb tippu, võimule. Tõusis karjääriredelil kiiresti. Tõusev täht äritaevas. b. istuvast v. lamavast asendist üles tulema, püsti(semat) asendit võtma. Mees tõusis ja lahkus. Tõusin külalist tervitama. Aitas kukkunud sõbral tõusta. Tuttav tõuseb minekule. Noormees tõusis liikvele. Peale etendust tõusis rahvas kolistades. Olin juba tõusmas, kui mind paluti veel hetkeks istuda. Tõuseb toolilt, kivilt, voodist. Tõusis lebamast. Oleme alles lauast 'söömast' tõusnud. Kergitab, asutab end tõusma. Kohus tuleb, palun püsti tõusta. Peapõrutuse kahtluse puhul ei tohi tõusta. Tundis, et ei suuda jalule tõusta. Tõusis voodis istukile. Tõusis istuli, istuma. Tõusis vaevaliselt põlvili. Koer tõuseb saba liputama. Karu tõusis tagajalgadele. | piltl. Pere on peale õnnetust taas jalule tõusnud. || end varvastele ajama. Tõuse kikivarvule, siis näed paremini. Baleriin tõusis varvastele. c. ka piltl (karvade, kehaosade vm. kohta:) püsti(semasse) asendisse liikuma, püsti(semat) asendit võtma. Kassi seljakarvad tõusid turri. Poisi juuksed tõusid uuesti püsti, turri. Habe tõuseb kikki. Koera kõrvad tõusid nakki, tirki. Hääletajate käed tõusevad üksmeelselt. Poisi rusikas tõusis. Ema käsi on kerge tõusma (löömiseks). See oli esimene kord, kui ta käsi inimese vastu tõusis (kellegi löömise kohta). || (ütlustes, mis väljendavad tõrget mingi soorituse suhtes). Mu keel ei tõusnud seda ütlema. Käsi ei tõuse kõrvakiilu andmiseks. Kas su käsi tõuseb isakodu lõhkuma? Jalg ei tõuse vihamehe majja astuma. *Minul elusa looma peale püss ei tõuse. J. Tuulik. || kõnek (suguliikme kohta suguvõimega ühenduses). Tal tõuseb, ei tõuse. || (taimevarre kohta; ka taimede liiginimetustes). Suure teelehe vars on lamav või tõusev. Tõusev maran. d. ärkama, peale ärkamist asemelt üles tulema, üles tõusma. Tõusis magamast väga vara. Meie peres tõustakse kell seitse. Tõuse, kõik on juba üleval! Mine õhtul varem magama, siis on hommikul kergem tõusta. Pidi äratuskella helisema panema, sest ei tõusnud ise kunagi. Tõuseb kanadega ühes, enne kukke ja koitu, poole öö ajal. Oled täna vasaku, pahema jalaga voodist tõusnud (kellegi paha tuju märkivalt). *Talu oli küll ärganud, aga rahvas polnud veel jõudnud tõusta. A. Kalmus. || (haigusest paranemisega seoses). Kui ta nüüd voodisse jääb, ei ta siis enam tõuse. Haigel on lootust alles kuu-kahe pärast jalule tõusta. || (taas ellu ärkamise kohta). Laps tõusis arsti abiga uuesti hinge. Peetrus seadis surnu luud kokku ja lausus: „Tõuse ellu!” Ta ilmus ootamatult kui tõusnud surnu. *Surnu ei tõuse ka siis, kui kogu maailm ta terviseks jooks. A. Uustulnd.
2. kõrgemaks muutuma, kõrgenema, kerkima. a. rõhtpinnaga teat. nurga all kõrgenema. Sealpool järve hakkab pinnas tõusma. Maapind, maastik tõusis aegamööda. Tee tõuseb siin oma 200 meetrit. Teatrisaali põrand on tõusev. Tõusvad istmeread. Sõõriksõlg tõuseb kergelt kuhja. Tõusev sirgjoon. Trepp, redel tõuseb peaaegu püstloodis. Rind tõuseb ja langeb ärevusest. Rind tõusis uhkusest kummi. b. (taseme, nivoo vms. kohta). Vesi tõusis üle tavalise taseme. Jõgi tõusis üle kallaste. Meri tõuseb. Piim tõusis keema. Vererõhk tõuseb. Õhutemperatuur ei tõusnud üle nulli, kümne kraadini. || (abstraktsemalt). Lõputööde tase tõuseb. c. paisuma. Tainas on tõusma pandud. Leib, saiategu tõusis astjas. d. (hääle, intonatsiooni vms. kohta). Kõneleja hääl tõusis ärritusest. Ingliskeelset küsimust iseloomustab tõusev intonatsioon. Tõusev ja laskuv heliredel.
3. (taimede kohta:) maapõuest üles tulema, tärkama; kasvama. Kuivast maast ei tõuse ühtki liblet. Sel aastal seeme ei tõusnudki. Põllumehed loodavad, et tõuseb hea oras. Porgandid on ühtlaselt tõusnud. Kännult tõusid võrsed. Üks puu langeb, teine tõuseb asemele.
4. kõrguma, kõrgusse kerkima, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma. Taamal tõuseb mets. Linna ääres tõusevad tehasekorstnad. Laevamastid tõusid taevasse. Üle latvade tõusev trampliin. Järvest tõuseb kaunis saar. || mingi piirini ulatuma. Hanged tõusevad rinnuni. Kadakad ei tõusnud kõrgemale puude alumistest okstest.
5. (määralt, ulatuselt, astmelt, näitajatelt jne.) suurenema, kasvama; tugevnema; kiirenema. Palk, pension, honorar tõusis. Hinnad tõusevad 10% võrra. Aktsiate kurss tõuseb. Töötajate arv tõusis kahekordseks. Tiraaž tõusis. Abiellumus ei tõusnud, vaid langes. Aastatega on vilumus, vastupidavus tõusnud. Pinge tõusis viimse piirini, haripunkti. Tuul tõusis tormiks, maruks. Tuulepuhangud tõusevad ja vaibuvad. Ta viha aina tõusis. Mootorimürin tõuseb ja vajub. Aplaus tõusis tormiks. Pianist mängis üha tõusvas tempos. | piltl. Pärast sõda tõusid noorte meeste aktsiad enneolematult kõrgele. *.. Karin arvas tundvat, et tema kurss tõuseb viimasel ajal. A. H. Tammsaare.
6. paranema, ülenema. Meeleolu, enesetunne hakkas tõusma. Tuju tõusis topsi najal. Õppeedukus on tublisti tõusnud.
7. tekkima, sündima; ilmuma, (esile) tulema; kerkima. a. (millegi ehitatava, rajatava kohta). Südalinna tõuseb uus hotell. Ehitajate kätest tõusevad elumajad, tehased. Narva tõusis tuhast ja varemeist. Siin tõuseb tore talu. | van (millegi asutatava kohta). Põllumeeste seltsid on ellu tõusnud. *1921. aastal .. tõusis ellu Eesti Bibliograafia Asutis. J. V. Veski. b. nähtavaks v. kuuldavaks saama, kostma (hakkama). Pimedusest tõuseb (esile) kaame mehenägu. Silmisse tõusevad pisarad. Puna tõusis palgesse. Kibe naer tõuseb huulile. Paadist tõusis hüüdeid ja lärmi. Ukse tagant tõusis naeru. Saalis tõusis kihin ja kahin. c. välja kujunema, silma paistma (hakkama). Uued juhid tõusevad (esile) noorte seast. Meie keskelt tõusnud luuletaja. Uus prohvet on tõusnud. Poiss tõusis koolis esile hea joonistusoskusega. Tõusev intelligents, linnakodanlus. d. (muid kasutusi). Iiveldus, klomp, klimp, tükk, nutt tõusis kurku. Veremaitse tõusis suhu. Naise südamesse, hinge tõusis suur tänu. Unes tõusis kodu ta silme ette. Meelde tõusid vanaema sõnad. Jälle tõusis ärasõit päevakorda, päevakorrale. Tulipunkti, esiplaanile, tähelepanu keskpunkti tõusid kasvatusprobleemid. Asi tõusis ilmsiks, avalikuks. See töö tõuseb veel hinda. Tõusis kiusatus pintsli ja lõuendi järele. Ei tea, kas sellest ka kasu tõuseb. Küsimus tõuseb küsimusest. Paadis tõusis väike heitlus. On tõusnud kerge tuul.
8. ka piltl kellekski v. millekski saama, teat. positsiooni saavutama, edenema. Tal on kange soov direktoriks tõusta. Vallavanemaks tõusnud mees. Tõusis edukaks firmajuhiks, kaptenist kindraliks, väejuhi kohale, eesrindlaseks. Peremeheks tõusnud sulane. Ta on tõusnud tugevaks maletajaks. Meeskond tõusis liidriks, kolmandaks. Nad on meile kõvaks konkurendiks tõusnud. Noormees on tõusnud vormelisõitjate esirinda, esiridadesse, etteotsa. Oleme tõusnud jõukale, kindlale järjele. Sportlane on tõusnud (heasse) vormi. Silmapaistvaks teaduskeskuseks tõusnud ülikool. Rahvad ja kultuurid tõusevad ja langevad. Riik tõusis Euroopa kõige rikkamate hulka. Kuningapoeg tõuseb varsti troonile. On lihtne treial, aga loodab kõrge(ma)le tõusta. Tüdruk tõusis mu silmis 'arvamus temast paranes'.
9. võitlusse astuma, vastu hakkama, üles tõusma. Talupojad tõusid mõisnike vastu. Rahvas tõusis võitluseks. Kogu klass tõusis õpetaja kaitseks. *Siis lõpuks tõusis maa: tõusid üles hõimud, kes elutsesid steppides .. J. Selirand (tlk).

täis ‹täie, täit 35›

1. ‹adj› kogu, terve; täielik. Astus täie tallaga. Pööras end täie näoga minu poole. Vaatas lapsele täie pilguga 'otse' otsa. Poole ja täie hinnaga pilet. Talle pole vaja täit palka maksta. Ostis täie raha eest maiustusi. Teda hüütakse harva täie nimega. Mõrsja sai uued rõivad ja täied ehted. Titt pole veel täit nädalatki vana. Sirutab end täies pikkuses välja. Lebas täies riides voodis. Täies mundris ohvitser. Täies lastis laev. Puud on täies lehes. Loss paistab siit täies hiilguses, toreduses, uhkuses, ilus. Päike paistab täielt teralt. Mul polnud asjast täit arusaamist, ülevaadet, pilti. Jõudis täiele selgusele. Ei tunne puhkusest täit mõnu. Mõistis olukorra täit tõsidust. Tööle jagati täit tunnustust. Andis pojale majas täie voli. Ülesanne nõudis täit tähelepanu. Nende vahel pole täit kooskõla. Teda karistati seaduse täie rangusega. Raha kuulub täie õigusega sulle. Täit tõtt me ei tea. Suri täie teadvuse juures olles. On täie tervise juures. Klass tuli kokku täies koosseisus. Otsus tühistati täies ulatuses. Vastus rahuldas täiel määral. Töötati sõna täies mõttes palehigis. Ta ei hoomanud kohe öeldu täit tähendust. Tegi seda täie teadmisega. Täie aruga, mõistusega mees. Tal peaks täis mõistus peas olema, ta pole täie mõistuse juures. Kahtlen ta täies mõistuses. Täies jõus mehed. *Palju seda [= raha] järel oligi, palgast täit poolt just söögiks ei kulunud .. A. Hint. || õige, päris, tõeline. Ta on täis kommunist. Täis elumees. Talitab majas nagu täis perenaine muistegi. Poisil on täis hobusevarga nägu peas. Väljas on täis kevad. Täis värk! (tunnustav ütlus millegi kohta). *.. see polnud mingi kronu, vaid täis hobune – inimesed võisid kadedusest lõhki minna! O. Jõgi (tlk). *Oma suures mulgiuhkuses ei pidanud ta teisi eestlasi .. üldse täiteks meesteks. E. Vilde. || täiskasvanud, täiejõuline. See töö pole täiele mehele kohane. Poisikesed ja täied mehed. *Sa nõua Laansalult endale mõni täiem mees brigaadi juurde, selle poisikestekarjaga jääd hätta. V. Ilus. || van täiuslik. *.. ja palume teda [= Jumalat], et kõiges tõetundmises täiemaks võiksime saada .. O. W. Masing.
2. ‹adj› väljendab millegi suurt intensiivsust, hoogsust, tagasihoidmatust vms.; sageli püsiühendi koosseisus. Ööbik laulab täie rinnaga, täiest rinnast. Hingasime täie rinnaga, täiel rinnal maaõhku. Andub täie hingega muusikale. Karjub, röögib täiest kõrist. Räägib täiel häälel, täie häälega. Julgeb oma seisukohti alati täiel häälel öelda. Nad laulsid täie suuga kaasa. Hõiskab täiel suul. Naerab täie lõuaga. Naeris täiest südamest. Naudivad reisi täiel sõõmul, täie sõõmuga. Tõttas täie sammuga, täiel sammul. Hobused lähevad täies traavis, kihutavad täit traavi. Mootor töötab täiel käigul. Poiss tormas täie käiguga edasi. Masin võtab täied tuurid peale. Töö käib täite tuuridega. Auto kihutab täie ajuga, vaardiga, auruga, kiirusega. Poisid tulid täie tambiga, vungiga. Laev sõidab täite purjedega, täiel purjel, täies purjes. Lõi palli täielt jooksult väravasse. Kargas täie sõidu pealt rongilt maha. Jaanipidu on täies hoos. Töö käib täie hooga. Torm on veel täies jõus. Veski jahvatas täiel jõul. Teda tuleb karistada täie rauaga. Töötas täiest jõust, täie jõuga. Õpib täie innuga, andumusega. Rämpstoit tungib täiel rindel peale.
3. ‹adj› van täidlane. Täie lihaga perenaine. *Ta oli priske, täie kehaga noormees .. F. R. Kreutzwald. *Sa oled ainult täiemaks muutunud .. Sa pead enesele laskma uue ülikonna teha. K. Ristikivi.
4. ‹adj› millegagi täidetud. Täie suuga ei räägita. Uinub täiest kõhust tuimana. *Puuvilja müütajad möödusid, täied korvid käsivarrel. M. Luht (tlk). *Iga uus etendus toob ikka täiema saali. P. Põldroos.
5. ‹s› midagi täitev, kuhugi mahtuv kogus. Võttis kõrtsis paar täit hinge alla. Tõi kaevust mõned täied vett. Võid oli ainult noaotsa täis. Vahetas kaks täit rukkeid ühe täie kalade vastu. || millegi õmblemiseks vajalik kogus. *.. olen pildi eest vammuse ja pükste täie kangast saanud .. G. Helbemäe.
▷ Liitsõnad: ahju|täis, auto|täis, bussi|täis, hangu|täis, hargi|täis, jala|täis, kaenla|täis, kamalu|täis, kapa|täis, kapi|täis, karbi|täis, kasseti|täis, kasti|täis, kaustiku|täis, klaasi|täis, klassi|täis, kohvri|täis, kooli|täis, koorma|täis, korvi|täis, koti|täis, kruusi|täis, kulbi|täis, kõhu|täis, käpu|täis, kühvli|täis, labida|täis, lusika|täis, lõua|täis, nina|täis, noaotsa|täis, nõelasilma|täis, näpu(otsa)|täis, nööri|täis, pange|täis, panni|täis, peekri|täis, peo|täis, pideme|täis, pihu|täis, pitsi|täis, plaadi|täis, pokaali|täis, poti|täis, pudeli|täis, purgi|täis, põlle|täis, põllu|täis, saali|täis, seina|täis, selja|täis, silma|täis, suu|täis, süle|täis, taldriku|täis, tassi|täis, toa|täis, tuutu|täis, tünni|täis, vaka|täis, võrgu|täis, ämbritäis; kere|täis, naha|täis, peatäis; südametäis; kleidi|täis, mantlitäis.
6. ‹s› löök, hoop. Äigas, tõmbas, virutas, pani teisele paraja täie vastu pead. Sai ühe täie vastu kõrvu. *.. meie oma lööks sellel kõlkapüksil esimese täiega nina kukla taha .. J. Peegel.
7. ‹s› hrv täiskäik. Täis – edasi! Täis tagasi! *Veerman vaatab sillalt ahtri poole. Annab siis masinale „täis edasi”. H. Sergo.
8. ‹s› (väljendab millegi täisväärtuslikkust, maksimaalsust). Tühja kõhuga käis mannalurr kah täie eest 'ajas igati asja ära'. Nad ei võtnud mind täie eest 'ei pidanud piisavalt heaks, sobivaks vms.'. Saalitäis rahvast aplodeeris täiega kõnek nagu jaksas, kogu jõust. Toetan sind täiega kõnek täielikult, igati.

täke ‹täkke 18› ‹s›
sisselõige, sälk; kriimustus, haavake. Lõi puusse täkke. Okste laasimisel tuleb ühte täkkesse tabada. Lõikas püssikabasse uue täkke. Täkkeid täis puupulk. Täkked vasikate kõrvades. Täkked ja mõrad portselannõudes. Täkkeid ja kriime täis aknaklaas. Käe peal olid kipitavad täkked. Poeg pole sõjas täketki külge saanud. || (etnograafilise kaunistuselemendina). Täketega ehitud pronksvõru. Täkked kirstukaunistusena. Täketest ja silmakestest kujundatud ornament. || piltl (püsiväljendite koosseisus). Oletus, ennustus, valik läks täkke(sse) 'osutus õigeks'. Töö on täkke(sse) läinud 'õnnestunud'. Poisid proovisid kätt ja iga vise läks täkkesse 'tabas'. Vastus on täkkes 'täiesti õige'. *Martin tajus tekkinud vaikusest, et oli tabanud täkkesse .. M. Mutt.
▷ Liitsõnad: kuuli|täke, noa|täke, pussitäke.

tänama ‹37›
tänutunnet väljendama, tänu avaldama. Sünnipäevalaps tänas kingituste eest. Võttis kommi ja tänas: „Aitäh.” Tänab kättpidi, pilguga, napisõnaliselt, telefonitsi. Näitlejaid tänati pika aplausiga. Ei jõua teid kohe ära tänada! Mis siin ikka tänada. || (kellelegi) tänulik olema. Tuleb jumalat, taevast tänada, et tervis korras. Tänas õnne, (õnnelikku) juhust, et .. (väljendab hästi minemist, vedamist). *Kelle süda väga tänab, selle suu jääb vait. J. V. Jannsen. || ka iroon (tänu väljendava sõnana) aitäh. Tõin su raamatud ära. – Tänan. Veel üks klaasike? – Tänan, ei. Maale elama? No tänan! || (kinnisvormelite koosseisus). Jumal tänatud, oht on möödas. Meil rikkust pole – ja jumal tänatud. Ole sa tuhandest tänatud.

tänu ‹11› ‹s›
kellegi osutatud teenest, abist vms. sugenev heameele-, rahulolu-, tänada tahtmise tunne; selle väljendus. Silmist paistab tänu. Lasi tänu tundmata end teenindada. Lapsi kasvatatakse tänu ootamata. Võttis ettepaneku tänuga vastu. Noogutas tänuks. Tõi arstile tänuks lilli. Käskkirjas avaldati tänu kogu kooliperele. Ega ma tänu oodanudki. Abi eest ei öelnud keegi tänu kah. On suure, sügava tänu ära teeninud. Olen sõbrale tänu võlgu, võlgnen sõbrale tänu 'olen ta tänuvõlglane'. Ta on tänu võlgu ainult oma taibukusele 'ainult oma taip oli abiks'. | (tänulikkust väljendavate vormelite koosseisus). Suur tänu (teile)! Südamlik tänu! Tuhat tänu! Palju tänu! Avaldan tänu (tehtud töö eest). Aitäh! – Pole tänu väärt (vastuseks tänuavaldusele). Taevale, jumalale tänu, see on nüüd möödas. Tänu taevale, et neil arst kaasas oli. Siinkandis on, tänu jumalale, vihma küllalt tulnud.

tühi ‹tühja 32›

1. ‹adj› mitte millegagi täidetud, mitte midagi sisaldav; selline, kust miski puudub.; ant. täis. a. (anuma, ruumi vms. kohta). Tühi tünn, karp, pudel, kohver, kapp. Tühi taara. Tühi küün, ruum. Kast on täiesti tühi. Puid ei ole, pliidialune on tühi. Klaas on tühi mis tühi. Jõi pitsi põhjani tühjaks. Sõi oma taldriku tühjaks. Koputas piibu tühjaks. Pooleldi tühjaks joodud kohvikann. Ämber on tühi. Põua ajal on kaevud tühjad. Auto on tühjaks laaditud. Kallas tikutoosi lauale tühjaks. Läks tühja korviga turule. Varrukas ripub tühjana. Silmakoopad näisid tühjad. Tühjaks läinud õhupall, madrats. Tühjaks lastud kummid. Salved, aidad on tühjad. Püss oli tühi, laadimata. Söö, neela suu tühjaks! Tühjad sooled korisevad. Lehma udar tuleb tühjaks lüpsta. Tühjaks jooksnud silm. Haavatu jooksis verest tühjaks. Oksendas ennast tühjaks. Olin läbi nagu tühjaks pigistatud sidrun. Pool suud on hammastest tühi. Loomadest ja lindudest tühjaks jäänud mets. Jõgi on kaladest tühi. Vähipüüdjad on järve tühjaks püüdnud. Põõsad on marjadest tühjaks söödud. Tühjaks korjatud pähklipuu. Aku, patarei on tühi 'laenguta'. Täis ja tühi 'võiduta' loos. Tal on ainult kaks tühja kätt, muud ei midagi. Täiesti tühi vaikus. Loodus ei salli tühja kohta. Meri, jääväli, taevas on tühi 'lage'. Ümberringi on vaid neli tühja seina. Tühi kott ei seisa püsti. | piltl. Tühi tünn tümiseb. Tühja tünni kõmistama. Ideest jäi järele ainult tühi kest. Pataljon jooksis verest tühjaks. || (näljatunde, söömata oleku kohta). Kõht on tühi. Kannatas tühja kõhtu. Seda rohtu ei tohi võtta tühja kõhuga. Ära kõhtu tühjaks jäta! Kere on tühi. Marsib tühja vöövahega edasi. Lapsed karjuvad tühja kõhtu. Tühi kõht on kõige parem kokk. || rahatu, rahast lage. Rahakott, tasku, kassa, arve on täiesti tühi. || (varastamist märkivates ühendites). Nad plaanivad panka tühjaks riisuda. Korter on tühjaks tehtud, tühjaks varastatud. || piltl (selle kohta, et miski on ammendatud). Laenuallikad on tühjaks ammutatud. Tühjaks kirjutatud teema. Repertuaar on tühjaks mängitud. b. selline, kuhu pole kirjutatud, trükitud, joonistatud vms. Tühi lehekülg. Tühi rida, lahter. Allkirja jaoks on jäetud tühi koht. Sõnade vahel olgu veidi tühja ruumi. Tühi tahvel. Teeristidel seisid tühjad viidad. Tühi videokassett. c. selline, kus ei ole inimesi (v. on vähe inimesi); liikluseta; vaba; asustamata, asukateta, elaniketa. Varahommikuti on tänavad tühjad. Sügisel jääb rand tühjaks. Perroon on päris tühi. Rong on peaaegu tühi, tühjem veel kui eile. Tühi lava. Mängiti peaaegu tühjale saalile. Etendus läks tühjale majale. Kell helises ja fuajee jäi tühjaks. Tühjad tooliread. Tühi takso. Leidsime kohvikus tühja laua. Palatis pole ühtki tühja voodit. See korter on kaua tühi seisnud. Maja on täiesti tühi. Külad on tühjaks jäänud. Sajandi alguses oli see saar veel tühi. Ameerikas oli palju tühja maad. *Rauad saate mõlemad! Tühjale maale [= Siberisse] lähete eluajaks! E. Vilde. d. piltl (mõtete, emotsioonide puudumise v. millestki vabanenud oleku, tühjusetunde vms. kohta). Pea on tühi. Nuttis end tühjaks. Leidis inimese, kellele ennast tühjaks rääkida. Räägib suu, südame tühjaks. Ta süda on tühi ja puhas. Naersime end tühjaks. Ootas, kuni teine end tühjaks karjub. Tal oli tühi tunne. Süda ja hing jäid tühjaks. Seisis tühjana, vapustatuna. Olen jälle kuidagi tühi, nagu lahkunuks keegi lähedane. Pettumus oli ta tühjaks pigistanud. || (pilgu, ilme kohta:) mitte midagi väljendav, ilmetu, tardunud, nüri. Tühi pilk. Tühja pilguga silmad. Näol on tühi, äraolev ilme. Väsinud tühja ilmega eideke. Näod on tühjad, neis pole midagi. Tühjad, mitte midagi mõistvad silmad. Haige tühjad selged silmad. *Ja ema pilk oli nii imelik – ka nagu tühi. Et vaatab ja ei näe ... L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: pool|tühi, õhutühi; inimtühi.
2. ‹adj› asjatu, tarbetu, mõttetu, ilmaaegne, niisama; tegeliku v. sügavama sisuta, tähtsusetu, ebaoluline, tühine. Tühjad lootused, unistused, lubadused. Ilma lasteta näib elu tühi. Nende võrdlemine on tühi töö. Kõik on tühi töö ja vaimunärimine. Ära näe tühja vaeva! See on tühi kartus, midagi ei juhtu. Sel suvel polnud tühja vahtimist. Pea on täis tühja tarkust. Ära jahi tühja ebausuga! Tühi ettekujutus kõik. Ta ei pea tühjadest kombetalitustest lugu. Ajab tühja jonni. Teeb tühja kära. See polnud tühi viisakus. Maksab tühja masina eest niisugust raha! Mõni saab mõisa, tema ei saanud tühja hobustki. Ära hakka selle tühja solvangu pärast kohut käima! Mis sa sest tühjast külmetusest, hambavalust kardad! Ah, see on tühi asi! Mis maksab inimelu? – Tühi puru kõik. See on tühi täpe! Haigus ei tule tühjast tuulest 'eimillestki'. Ta arvamus on mulle tühi õhk 'ükskõik, eimiski'. || (sisutu v. alusetu jutu kohta). Tüütab meid tühja lobaga. Viideti aega tühja lobisemisega. Ära aja tühja juttu. Levitab tühje jutte. See on tühi lora, lori. Peab teise juttu tühjaks pläraks. Teeb tühje sõnu. Tühi kuulujutt, kumu. Tühja lõksutamist ta ei salli. || kunstiväärtuseta; (sügavama) sisuta v. tähenduseta, formaalne. Riiulil oli ainult tühja lugemist. Pilt on tehniliselt hea, kuid tühi. Vahetati mõned tühjad laused. Tühjad fraasid, sõnakõlksud. || (sisutu, kerglase elu v. inimese kohta). Elab lõbusat, aga tühja elu. Kulutas aega tühjadele ettevõtmistele, lõbustustele. Kogu õhtu läks tühjale kurameerimisele. Tühi sõnakõlksutaja, kiitleja. Tühjad ja albid tüdrukud. || kehtetu. Kihlus on tühjaks tunnistatud. *Teie leping on tühi, see ei maksa .. A. Saal. || hrv suuruselt väike, tühine. *Kaupmehed ostsid igalt poolt tühja hinna eest jänesenahku .. F. R. Kreutzwald.
3. ‹s› miski v. keegi asjatu, tarbetu, ebaoluline, tühine; eimiski. Küsib, pärib kõiksugust tühja. Mis sa tühjast loed! Ega see koer, tühi, hammusta. Millega see mees tühi ehitab? Poisid läksid tüdruku tühja pärast tülli. Ei ole tast tühjast perenaist. Raha, tühja, saab ikka. Ära nüüd tühje karda! Ah viin, mis ta tühi hea on! Ei tee see külm, tühi, midagi. Palju see lehm tühi ikka sööb. Ei tea, kas ta tuleb appi? – Ega ta tühi vist tule. Ega tal tühjal viga pole (tunnustavalt). Pea on tühja täis. Norib tühjast tüli. Ehitab oma plaanid tühja peale. Taskud on tühja täis 'raha pole üldse'. Aja tühi asjale, karga ise kannule. || tühjus. Silmad vahivad, puurivad tühja.
4. ‹s› vanapagan, vanatühi (hrl. esineb nõrgenenult rahvapärastes väljendites). Saadab joodiku kus tühi. Võtaks tühi, kus täna on alles koerailm. Võtku tühi, kui see pole minu raha. Jättis töö kus tühi. Et tühi teda võtaks! Tühi teda võtku! Tühi temaga, nendega! (kasut. käegalöömise, ükskõikse suhtumise puhul).
▷ Liitsõnad: vanatühi.
5. ‹s› vaesus, puudus. Tühi toob tüli majasse, majja. Tühi tuli kätte ja nälg.
6. tühja ‹adverbilaadselt›. a. asjata, tarbetult, ilmaaegu, niisama, tulutult. Rabad, askeldad, pingutad tühja. Mis siin tühja vaielda. Lapsed ei pea niisama tühja õues keksima. Sõitis tühja, arsti ei olnudki. Ära tühja looda! Päevad kaovad tühja. On tühja elanud. Tühja kulutatud aeg. Ta on jälle tühja tõrelda saanud. Mis sa tühja nutad, muretsed. Mootorid mürisesid tühja. Ära lase veel niisama tühja joosta! Kohtumine lõppes tühja. b. esineb rahvapärastes ütlustes; kasut. juhul, kui midagi ei peeta oluliseks. Tühja ka(h), jäägu nii. Tühja ka, käib küll. Paljugi mis räägitakse, tühja ka. Ah tühja, ei tahagi süüa. Mis tühja, ära selle väikese asja pärast ära mine. Tühja sest vaasist, ostame uue. Maksab mis ta maksab, tühja sellest. Tühja häbist! Tühja sa sest seelikust nii palju triigid. Tühja! Kui reisist asja ei saa, sõidan koju. Tühja nüüd! Mis sa tühja! Tühja temaga, sinuga, nendega! c. eitab teatavat tegevust, olukorda, omadust täiel määral. Tühja ta seda meile öelda tohib. Tühja ta sinna seltsi kuulub. Tühja sa vanaisa mäletad. Tühja ma seal magasin. Olla uhke tüdruk. Tühja! d. (millegi nurjumist, luhtumist, ebaõnnestumist märkiva sõnaühendi koosseisus). Kõik läheb tühja. Ennustus läks tühja. Rõõmustas, et jahilkäik ei ole tühja läinud. Lootus langes tühja. Ajas kogu me plaani tühja. Kuri nõu aeti tühja. Aeg kadus tühja. Nali lendas tühja.
7. tühjagi ‹adverbilaadselt, hrl. eitusega› mitte midagi, mitte sugugi, üldse mitte. Ei mäleta tühjagi. Tühjagi ta ei oska. See kõik ei tähenda tühjagi. Ei tule sest reisist tühjagi. Ära karda tühjagi. Homme on eksam, aga ma ei tea tühjagi. Tundus, et liigub, aga ei liikunud tühjagi. Ei ta vaidle enam tühjagi. Arvas, et saab hakkama, aga tühjagi. Sul hakkab külm. – Ei hakka tühjagi. Kas see tähendab õnnetust? – Tühjagi.

vananema ‹37›

1. van(em)aks muutuma. Mees on pisut, märgatavalt, palju, kõvasti, järsult vananenud. Isa vananes enneaegselt, paari nädalaga kümne aasta võrra. Lesk vananes mõne kuuga. Muutus vananedes kuivetuks. Vananev naine. Vananenud nägu. Juuksed vananevad koos nende kandjaga. Kui taimed vananevad, siis saak väheneb. Riigi rahvastik vananeb 'rahvastiku koosseisus tõuseb vanurite osatähtsus'. Vein läheb vananedes paremaks.
2. iganema, aeguma. Uudised vananevad kiiresti. Vabriku sisseseade on vananemas. Vananenud laevastik, kaart, teatmeteos, seisukoht, idee. Vananenud andmed.

vastas
I. ‹postp› [gen]
1. asendi poolest esiküljega (näoga) otse kellegi v. millegi esikülje (näo) poole suunatuna, otse kellegi v. millegi ees; (tee, tänava vms. suhtes) otse teisel pool, millegagi kohakuti. Võistlejad seisid keset saali teineteise vastas. Istus rongis alati ühe ja sama noormehe vastas. Istub esimeses pingis, otse õpetaja laua vastas. Kamina vastas on diivan. Postkontori vastas on pood. Üle koridori meie vastas on vaba tuba. Teisel pool raudteed, vahimaja vastas, kössitab saun. || piltl (vastasseisu, opositsiooni väljendavana). *.. arhitektide vastas ei seisnud mitte niivõrd bürokraatia, mitte niivõrd loodus, kuivõrd elanikud ise oma konservatiivsuses. M. Unt. || esineb fraseologismi koosseisus. Silm silma vastas.
2. millegagi v. kellegagi vahetus kokkupuutes, millegi v. kellegi vastu toetudes. Ahju vastas on hea seista. Tüdrukud istuvad külg külje vastas. Noored tantsisid põsk põse vastas.
3. seoses kellelegi v. millelegi vastuminekuga. Poisike käib iga päev õhtuse rongi vastas.
II. ‹adv›
1. asendilt esiküljega (näoga) otse kellegi v. millegi esikülje (näo) poole suunatuna, otse ees; (tee, tänava vms. suhtes) otse teisel pool, kohakuti. Märkas, et vastas istuv naine on tukkuma jäänud. Otse vastas on mets. Ema elab siinsamas vastas üle tänava.
2. seoses kellelegi (v. millelegi) vastuminekuga, saabujate vastuvõtmisega. Tuleb rongilt, isa on tal hobusega vastas. Käis jaamas rongil, külalisel vastas. Naised olid kaluritel rannas vastas. Perenaine oli tulijatel värava juures vastas. Pikanäpumehel olid korravalvurid sadamas vastas.

õigus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. kellelegi millegi (näit. õigusnormi, tava, sisetunde) põhjal kuuluv võimalus, voli, vabadus, luba toimida mingil viisil. Rüütlite õigused Liivimaal. Kodanike, naiste õigused. Lapse õigused. Rahva enesemääramise õigus. Troonipärimise õigus. Autojuhtimise, kalapüügi õigus. Õigus tööle, puhkusele. Seaduslik, juriidiline, moraalne õigus. Poliitilised, varalised, demokraatlikud, võrdsed, vanemlikud õigused. Klubil on juriidilise isiku õigused. Esimese öö õigus aj feodaalhärra õigus oma talupoja noorikuga selle pulmaööl magada. Õigused ja kohustused. Õigusteta orjad. Astub pärija õigustesse. Valitses vürst feodaalisanda õigustes. Võttis isatalu vanema poja õigusega üle. Tal on õigus siin majas elada. Mul pole õigust dokumentidele alla kirjutada. Igaühel on õigus mõelda, mida ta tahab. Astub oma õiguste eest välja. Ta õigusi on rikutud. Tal on täielik õigus vaikida. Juhatajale anti nõukogus suured õigused. Selts asus oma õigusi laiendama. Võttis endale õiguse kõiki käsutada. Arvas endal õiguse olevat tulemata jätta. Mis õigusega ta seda tegi? – Tugevama õigusega. Kärgib naise peale abielumehe õigusega. Poiss on õigusega 'õigustatult' uhke. Mehel pole naise peale õigust. Haigus andis õiguse koju jääda. Meie olime siin enne, meil on siin rohkem õigust. Naabrimees ajab oma õigust (taga), paneb oma õiguse(d) maksma. Õigust ei saa vägisi võtta. Tõrva sai linna õigused. Kool sai gümnaasiumi õigused. Kel võim, sel õigus. *Vanu koeri ja vanu kasse ei lasknud peremees naljalt hukata. Neil oli õigus surra loomulikku surma .. R. Sirge. | piltl. Väljas pimenes, öö astus oma õigustesse. Kevad astub iga päevaga aina rohkem oma õigustesse. Ilm on tormine, sügis ajab oma õigust taga.
▷ Liitsõnad: ainu|õigus, eelis|õigus, ees|õigus, eri|õigus, esmaõigus; allkirja|õigus, asutamis|õigus, eelisostu|õigus, eestkoste|õigus, enesemääramis|õigus, hääle|õigus, hääletamis|õigus, hääletus|õigus, jahi|õigus, juhtimis|õigus, kalapüügi|õigus, kalastus|õigus, kaubandus|õigus, kauplemis|õigus, kirjastamis|õigus, kirjastus|õigus, kodukari|õigus, kontrolli|õigus, linna|õigus, müntimis|õigus, müügi|õigus, nõude|õigus, omandi|õigus, osavõtu|õigus, otsustamis|õigus, otsustus|õigus, pallingu|õigus, pensioni|õigus, pärimis|õigus, püügi|õigus, ranna|õigus, relvakandmis|õigus, streigi|õigus, sõna|õigus, tava|õigus, trüki|õigus, valiku|õigus, valimis|õigus, veto|õigus, viinamüügiõigus; eluõigus; inim|õigus, kodaniku|õigus, lapse|õigus, peremehe|õigus, vanemaõigus; kauka|õigus, mõõga|õigus, rusika|õigus, röövli|õigus, südameõigus.
2. jur riigi kehtestatud v. sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega; õigusnormid. Objektiivne õigus. Avalik õigus. Rooma õigus. Saksa õigus. Rahvusvaheline õigus 'õigusharu, mis reguleerib riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide jms. käitumist'. Kanooniline õigus relig roomakatoliku kirikus kehtivate seaduste kogum. Õpib õiguse ajalugu.
▷ Liitsõnad: asja|õigus, autori|õigus, era|õigus, finants|õigus, haldus|õigus, kohtu|õigus, kosmose|õigus, kriminaal|õigus, maa|õigus, linna|õigus, mere|õigus, omandi|õigus, pandi|õigus, perekonna|õigus, ranna|õigus, riigi|õigus, rüütli|õigus, sõja|õigus, talurahva|õigus, tava|õigus, tsiviil|õigus, töö|õigus, võlaõigus; kirikuõigus.
3. (hrl. (püsi)väljendite koosseisus märgib otsustust v. veendumust kellegi arusaamade, tegude vm. õigsuse kohta); õiglus; seaduslikkus; tõde, tõsi. Mul on õigus. Kohus selgitab, kellel on õigus. Peremees sai kohtus õiguse. Ema andis nooremale pojale õiguse. Kummalgi on oma õigus. Usu oma õigust. On oma õigust täis. Tal jääb õigust ülegi. Selles asjas tuleb õigus maksma panema. Õigust mõistma 'kohut mõistma'. Nõuab kohtukullilt õigust. Kohtus õigust saama. Isa teeb õigust 'otsustab, kellel on õigus, ütleb, mis on õige'. Armastab õigust jagada. Õigus peab võidule pääsema. Õigust jalule seadma. Pole siin ilmas õigust. Võim valitseb õiguse üle. Usub õiguse võitu. Õigus peaks igas asjas võidule pääsema. Seekord on õigus sinu poolel. Seisab, võitleb tõe ja õiguse eest. Õigust taga nõudma. Otsib õigust. Õigust jalge alla tallama. Painutab õigust. Õigus on kõveraks pööratud. See, mis ta räägib, on tuline, sula, jumala õigus. Räägi, ütle õigust! Õigust öelda 'õigupoolest' olen ma omadega plindris. *Kel õigus, kel kõverus, võis vanajumal mõista, mitte maapealne kohus. A. H. Tammsaare. | (tähendus nõrgenenud, umbes:) ahjaa. Õigus, ma pidin raamatud ära viima. | ‹adjektiivselt› õige; õiglane. Saime vähem tasu kui õigus. Sai madalama hinde kui õigus.
▷ Liitsõnad: sulaõigus.

ääres

1. ‹postp› [gen] millegi vahetus läheduses, millegi juures v. kõrval. Laev randus kai ääres. Jaanitule ääres lauldi ja tantsiti. Raudtee ääres kasvab mets. Elab Pärnu maantee ääres. Peolised pikutasid aia ääres. Raamatud seisid seina ääres hunnikus. Seisis akna ääres ja vaatas õue. Istuti laua ääres. Võtsime haigevoodi ääres istet. Pesin kaevu ääres jalad puhtaks. Jalutuskäik Pirita jõe ääres. Suvila on järve, mere ääres. Saagu teid palju nagu liiva mere ääres. Kõrva ääres vingus kuul. || linnanimede koosseisus osutab jõele, mille kaldal linn paikneb. Frankfurt Maini ääres. Rostov Doni ääres. | piltl. Tal surm juba suu ääres (kellegi kohta, kes hakkab surema).
2. ‹adv› (ääre) küljes. Roosidega rätil on rasked narmad ääres.
vrd äär

ümmargune ‹-se 5› ‹adj›

1. ringi-, sõõrikujuline. Kandis ümmarguste klaasidega prille. Ümmarguse ketta kujuline münt. Ümmargune peegel. Toas oli madal ümmargune laud. Kujult on saar, järv täiesti ümmargune. Inesel on hästi ümmargune nägu. Öökullil olid ümmargused silmad. Mehe silmad läksid imestusest suureks ja ümmarguseks. Paviljon oli põhiplaanilt ümmargune. Kajutile andis valgust väike ümmargune aken. Taevas oli ümmargune täiskuu. Ümmargused künkad. Nahale tekkisid ümmargused ketendavad laigud.
▷ Liitsõnad: pool|ümmargune, ring|ümmargune, sõõrümmargune.
2. kerakujuline, kerajas, pallikujuline. Ümmargused kivid. Ümmargune nagu pall. Selle kapsasordi pea on ümmargune. Ta silmadest veeresid suured ümmargused pisarad. Mehel oli ümmargune pea. Maakera on ümmargune.
▷ Liitsõnad: kuul|ümmargune, lameümmargune.
3. silindriline, ilma kantideta. Elumaja oli ehitatud ümmargustest 'tahumata' palkidest. Torn oli algselt ümmargune, kuid taastati neljakandilisena. *.. pahandas, et lauad on riknenud puidust, naelad aga kõik ümmargused, nagu ei toodetaks neljakandilisi naelu enam üldse. K. Aben (tlk).
4. (hrl. inimese, harvemini looma priskete kehavormide kohta). Ümmarguste põskedega tütarlaps. Mehe ümmargune kõht vabises naerust. Naisel olid ümmargused õlad, puusad. Pintsak ta hästi ümmarguse keha ümber oli pingul. Ümmargune vanem härra. Tüdruk oli väike ja ümmargune. *Vana Lauk oli end suvel rannakarjamaal üsna ümmarguseks söönud .. H. Sergo.
5. (arvu v. hulga kohta:) nulli v. nullidega, harvemini viiega lõppev. Siin on sulle ümmargune summa: 1000 krooni. Laena viiskümmend, siis on ümmargune summa. Meie osakonnas on kahel mehel tulemas ümmargune tähtpäev – üks saab kuuekümne-, teine seitsmekümne viie aastaseks. Sellest sündmusest saab varsti mööda ümmargune sada.
6. piltl ebamäärane, mittemidagiütlevalt sile. Avaldus oli nii ümmargune, et sellest ei saanud midagi välja lugeda. Kogu jutt oli hästi ümmargune. || üldine, pealiskaudne, üksikasjadesse mitteulatuv. Tal on kogu asjast võrdlemisi ümmargune ülevaade.
7. piltl kindel, selge, lõplik. Istume maha ja peame ühe ümmarguse nõu. *Raksupealt ei olnud sihukesele küsimusele õigemõõdulist ja ümmargust vastust kusagilt võtta. H. Sergo.
8. piltl täielik, tõeline, tegelik (ka püsiühendite koosseisus). See mees on minu meelest ümmargune mull 'eikeegi, tühisus'. Tulemuseks oli ümmargune null 'tulemust polnudki'. *.. kui ma nüüd tõepoolest valmistaksin talle ühe ümmarguse üllatuse? V. Saar.
9. hrv mahe, harmooniline. *Liidegi hakkab laulma. Hääl on tal ümmargune ja pehme nagu ta isegi, veereb mööda viisi üles ja alla, ei kriiska kiledalt. A. Mägi.