[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kollane ‹-se 4›

1. ‹adj› võilille õite, sidruni, õlgede värvi. Kollane värv, värvus. Liiva-, vahakarva kollane. Kollane liblikas, seen. Valminud murakad, varsakabja õied on kollased. Taevas on suur kollane täiskuu. Kollane pael, pluus. Väävel on kollane. Kollane kui sidrun. Nõlvak oli võililledest kollane. Fooris põles kollane tuli. Nahal on kollane laik. Kaselehed läksid juba kollaseks. Haige oli näost kollane. Laiguti on oras kollaseks tõmbunud. Sõrmed on suitsetamisest kollased. Belgia koondise jalgrattur sõitis kollases liidrisärgis. Kollane pass, pilet 'endisaegne lõbunaiste kollasevärviline tunnistus'. Kollane rass 'mongoliidse põhirassi endisaegne nimetus'. *.. kuidas nad noort inimest närisid, aina kadedusest, suurest kollasest kadedusest! L. Kibuvits. | (taime-, harvemini loomanimetustes). Kollane mesikas, käoking, võhumõõk, vesikupp, kivirik, karikakar, ülane, hobukastan. Kollane pilvik, lehtrik, hüüvik, kärbseseen. Kollane teetigu, anakonda.
▷ Liitsõnad: ere|kollane, erk|kollane, hallikas|kollane, hele|kollane, kahkjas|kollane, kahvatu|kollane, kuum|kollane, käre|kollane, mahe|kollane, matt|kollane, mürk|kollane, pruunikas|kollane, punakas|kollane, rohekas|kollane, roosakas|kollane, särav|kollane, tuhkjas|kollane, tuhm|kollane, tuli|kollane, tume|kollane, valkjas|kollane, õrnkollane; apelsin|kollane, kanaari|kollane, karikakar|kollane, koor|kollane, kreem|kollane, kuld|kollane, leek|kollane, merevaik|kollane, mesi|kollane, messing|kollane, oliiv|kollane, päevalill(e)|kollane, pärgament|kollane, safran|kollane, sapp|kollane, sidrun|kollane, sinep|kollane, tibu|kollane, vaha|kollane, vask|kollane, või|kollane, võilill(e)|kollane, väävel|kollane, õlgkollane.
2. ‹adj› põnevust, sensatsiooni taotlev, kõmu-. Kollane kirjandus, ajakirjandus. *Mainiksin sopakirjanduse ja muu kollase kõmuloomingu kasvu .. J. Barbarus.
3. ‹s› see, mis v. kes on kollane (1. täh.). a. kollane värvus; kollane värv v. värvaine. Kaskedes on juba rohkesti kollast. Kollasega värvima. b. kõnek kollasesse rassi kuuluv inimene. *Eurooplane on sajandid olnud mustade, kollaste ja punaste isandaks .. A. H. Tammsaare. c. kõnek munakollane, rebu. Munad löödi katki – valge ühte, kollane teise tassi.
▷ Liitsõnad: kaselehe|kollane, lehekollane; kaadmium|kollane, kroomkollane.

konlane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›, konlased pl
zool sugukond peam. soiste alade ja mageveekogude kahepaikseid, kes ujuvad hästi ja maal liiguvad pikkade hüpetega (Ranidae)

koonlane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
koonuga olend. *Mati tõstab rebase turjapidi üles. „Seesama koonlane on minugi mürgipalakesi mitu korda pöörnud ja nuuskinud ..” M. Nurmik (tlk).
▷ Liitsõnad: koerakoonlane.

kotlane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
murd ka hlv rändav juhutööline maal. *Teab kust ilma veerest tulnud kotlane, paar hilpu ümber, ja muudkui võta vastu. H. Laipaik.

soolane ‹-se 4› ‹adj›

1. maitsmisel tuntavalt soola sisaldav, merevee maitsega; mitte magus. Soolane vesi paneb läkastama. Küll on soolane toit! Väga, liiga soolane supp. Liha oli soolane kui tuli. Kas tahad soolast või magedat võid? Müüakse nii soolast kui magusat kohupiima. Soolast toitu 'suppi, praadi' me ei võtnudki, vaid tellisime kohe magusroa. Anna üks soolane suutäis. Soolased lained, pisarad. Soolane higi, veri. Surnumere vesi on väga soolane. Sel mikstuuril on soolane maitse. | (meretuule v. -õhuga ühenduses). Soolane mereõhk, adrulõhn. Mere kohalt tõuseb soolane udu. Mere soolased tuuled. | ‹substantiivselt›. Sõin liiga palju soolast. Soolane ajab jooma. Parem suutäis soolast kui maotäis magedat. *.. sa pead mõisa tallis viiskümmend soolast [= soolvees hoitud vitstega vitsahoopi] saama. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: kibe|soolane, mõru|soolane, tulisoolane.
2. piltl krõbe, vänge. a. (ütlemise kohta). Ütles paar soolast sõna, midagi õige soolast. Lendasid soolased naljad. Lausus teravusi, üks soolasem kui teine. Soolane anekdoot. b. (rahasumma kohta:) suur, kõrge. Esitas soolase arve. Võttis soolast veoraha. Nii soolase hinnaga seda kaupa ei osteta. *Materjal on kallis, puusepad tahavad soolast päevapalka.. O. Luts. c. valus, karm. Sai soolase kõrvalopsu, keretäie. Halva teo eest ootas soolane karistus.