[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

konkreetne ‹-se 2› ‹adj›

1. tegelikult olemasolev, meeltega tajutav; teat. kindel olemasolev v. esinenud; üksikjuhuline, mitteüldistatud; ant. abstraktne. Meid ümbritsev konkreetne tegelikkus, maailm. Tegemist on konkreetse isikuga. Alati tuleb arvestada konkreetset olukorda. Kõneleja tõi konkreetseid näiteid igapäevasest elust. Mulle tuleb meelde üks konkreetne juht. Uurimus on kirjutatud konkreetse faktilise materjali alusel. Konkreetne muusika 'muusikaliik, kus muusikariistade helide asemel esinevad looduslikud ja tehismürad ning -helid'.
2. selgepiiriline, täpsemalt piiritletud, täpne. Konkreetne nõuanne, ettepanek, kohustus. Ülesanne, eesmärk oli üsna konkreetne. Võeti tarvitusele konkreetsed abinõud väärnähtuste kõrvaldamiseks. Püüdis asjast saada konkreetsemat ülevaadet. See oli juba päris konkreetne jutt. Midagi konkreetset ma ei tea. Kui olla päris konkreetne, siis ..