[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kompaktne ‹-se 2› ‹adj›

1. tihe, tihke; kokkusurutud. Kompaktsed kivimid. Okaspuudel on kompaktsem võra kui lehtpuudel.
2. ühtne, mitte laialivalguv. Kompaktne elamurajoon, hoonestus. Kompaktne asumisala, asustus. Ülesehituselt kompaktne teos, romaan. Kontserdiosa kava oli üsna kompaktne. Kõik üksikteemad moodustasid omavahel kompaktse terviku.