[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kolm|nurk

1. mat tasandi osa, mida piiravad kolme punkti paarikaupa ühendavad sirglõigud. Täisnurkne, võrdkülgne, võrdhaarne, nürinurkne, teravnurkne, isekülgne kolmnurk. Kolmnurga alus, kõrgus, tipud. Arvuta kolmnurga pindala!
2. sellekujuline ese v. kujund. a. teat. joonestusriist. Joonised tehti joonlaua, kolmnurga ja sirkli abil. b. selliselt kokkumurtud ümbrikuta välipostikiri. *.. lehvitas kelkivalt eitede ees oma väli-ümbrikke, vihikulehtedest kokkumurtud kolmnurki. L. Promet. c. ‹pl.› kõnek sellise lõikega väikesed ujumispüksid. *Ei karda [poisid] päikest ega vihma, ikka ainult kolmnurkade väel. K. Tamberg. d. (mingi vastava kujundi kohta). Mootorrattavõistlused toimusid Paides Mäo kolmnurgal. Kolmnurka kokkupandud rätt. e. (kahehaaralise kiilukujulise linnuparve kohta). Sügistaevas kluugutavad kurgede kolmnurgad.
▷ Liitsõnad: joonestuskolmnurk.
3. (kolme olendi, koha, nähtuse vms. kohta, millega miski asjaolu seostub). *Karu, hunt ja rebane moodustasid loomade kolmnurga, kellest peamiselt kõneldi .. K. Põldmaa. *Köök, barakk ja varjend olid kolmnurk, mis täitis kogu elu hommikust õhtuni. A. Liives. || olukord, kus armastusvahekorras paarist ühel on suhted veel kellegi teisega. *Eevi – Villu – Anna kolmnurga puhul peaks esitama õieti kahesuguse küsimuse .. H. Siimisker.
▷ Liitsõnad: abielu|kolmnurk, armastuskolmnurk.