[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kollaps ‹-i 2› ‹s›

1. med ringleva verehulga vähesusest tingitud äge vereringe nõrkus
2. med mingi elundi kokkulangemine, korditus
3. astr taevakeha kokkuvarisemine tema enda tekitatud gravitatsioonijõu mõjul. Gravitatsiooniline kollaps.
4. piltl täielik, järsk kokkulangemine, kokkuvarisemine. Majanduslik, poliitiline kollaps.