[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kokku|põrge

1. liikuva keha põrkumine mingi teise (liikuva) kehaga. Kahe rongi, laevade kokkupõrge. Kokkupõrkes said mõlemad autod kannatada. Autoga kokkupõrkel sai mootorrattur vigastada. Kitsal teel oli kokkupõrge vältimatu. Taevakehade kokkupõrkeid esineb haruharva.
▷ Liitsõnad: ahel|kokkupõrge, laupkokkupõrge.
2. nähtuste omavaheline teravasse vastuollu sattumine, konflikt. Ideede, huvide kokkupõrge. Kahe erineva maailmavaate, ellusuhtumise kokkupõrge. Ideaalide kokkupõrge tegelikkusega.
3. tüli, riid, terav, äge sõnavahetus. Isa ja poja vahel oli sageli kokkupõrkeid. Mul oli temaga selle asja pärast väike kokkupõrge. Nende vahekord muutus halvemaks ja kokkupõrked sagedasemateks.
4. lööming, kaklus; võitlus, lahing. Väesalga ja talupoegade vahelises kokkupõrkes sai surma mitu talupoega. Suguharudevahelised verised kokkupõrked. Esimeses kokkupõrkes vaenlasega kaotas salk kolm meest.