[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kohale
I. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki ülespoole, sellest kõrgemale. Suitsupilved kerkisid linna kohale. Riputas ämbri lõkke kohale. Ema kummardus lapse voodi kohale. Kummardub töö kohale. *Rändlinnud tulid merelt ja hakkasid maa kohale jõudes rahutult häälitsema. E. Krusten. || vahetusse lähedusse kõrgemale. Riputas pildi voodi kohale seinale.
2. samas tasandis kohakuti asendisse; juurde. Auto jõudis alevi esimeste majade kohale. *.. kummardus kohe mustendava võtmeaugu kohale, et selle kaudu sisse piiluda. A. Jakobson.
II. ‹adv› teat. (ettenähtud) paika; sihtkohta, pärale. Kohale tuli, ilmus hulganisti rahvast. Eksperdid toodi õigeks ajaks kohale. Rahutuste summutamiseks kutsuti politsei, sõjavägi kohale. Taksogi oli kohale tellitud. Ehitusmaterjal veeti kohale juba talvel. Detailid sobitati kohale. Oota pisut, ma viin sind autoga kohale! Abi jõudis õigel ajal kohale. Kiri ei jõudnudki kohale.