[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kohal
I. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki ülalpool, sellest kõrgemal. Lennuk tegi linna kohal mitu tiiru. Kajakad tiirlevad mere kohal. Järve kohal hõljub udu. Eemal metsa kohal lõi välku. Päike kõrvetab otse pea kohal. Kuivatasime tule kohal riideid. Lamp ripub laua kohal. Mesilane tiirutas õie kohal. Naine pesi kummargil kausi kohal pead. Hädaoht, õnnetus ripub pea kohal 'on iga hetk tulemas'. *Päikene mu kohal kõrgelt käib. R. Rimmel. || vahetus läheduses kõrgemal. Voodi kohal seinal oli vaip. Mägitee lookles kuristiku kohal. Ilusate silmade kohal kaardusid kõrged tumedad kulmud.
2. samas tasandis kohakuti asendis; juures. Auto peatus aiavärava kohal. Ta peatus koridoris VI klassi kohal. Laev võis olla umbes Ristna kohal. *.. harutas ta välja vana termose, loksutas seda kõrva kohal .. N. Baturin.
II. ‹adv› ettenähtud paigas, kellelegi püsivamalt määratud paigas; päral, saabunud, pärale jõudnud. Direktor oli terve päeva kohal. Püüdsin helistada, kuid sind polnud kohal. Kontrolliti, kas kõik saadikud on kohal. Pooletunnise sõidu järel oleme kohal. Enamik rändlinde on juba kohal.