[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

bassein ‹-i 21› ‹s›

1. suurem lahtine veemahuti v. tehisveekogu. Mindi basseini ujuma. Ujulas on mitu basseini. Basseiniga saun. Iluaed väikese ovaalse basseiniga.
▷ Liitsõnad: kogumis|bassein, laste|bassein, läbivoolu|bassein, sauna|bassein, sette|bassein, sise|bassein, supel|bassein, ujumisbassein.
2. geol maavara esinemisala v. kaevandamispiirkond
▷ Liitsõnad: kivisöe|bassein, põlevkivibassein.
3. geogr vesikond. Peipsi ja Pihkva järve bassein. Amazonase bassein.

dreen ‹-i 21› ‹s›

1. põll tehn maa-alune veejuhe pinnasevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks; torukraav, salakraav. Dreenide vahekaugus, sügavus. Soo on kuivendatud, dreenid on sees. Dreenid kipuvad ummistuma.
▷ Liitsõnad: hagu|dreen, kogumis|dreen, latt|dreen, mutt|dreen, pilu|dreen, torudreen.
2. med kummi-, klaas- v. metalltoruke kehaõõnde v. mädanikukoldesse koguneva vedeliku väljajuhtimiseks

kaev ‹-u 21› ‹s›

1. põhjaveeni ulatuv püstloodsete seinte v. toruga veevõtuauk. Kaevu sein, põhi. Sügav, madal kaev. Abessiinia kaev 'maasse löödud augustatud terastoru, millel on pump otsas (lihtsaim puurkaev)'. Arteesia kaev 'puurkaev, mis ulatub arteesia veeni'. Kooguga, vinnaga kaev. Kaevu kaevama, puhastama. Tõi, võttis kaevust vett. Kaevus on selge külm vesi. Kaev on tühi. Põuaga muutus kaev kuivaks. Mindi kaevule jooma, nägu pesema. Käis kaevul vett toomas. Tüdruk tuli ämbritega kaevult. Naine pesi kaevu juures astjaid. Piimanõu lasti kaevu. Häda ajab härja kaevu.
▷ Liitsõnad: filter|kaev, joogivee|kaev, karja|kaev, küla|kaev, pumba|kaev, pump|kaev, puur|kaev, salv|kaev, toru|kaev, vinn|kaev, ühiskaev; purskkaev.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› süvend maa-aluste kommunikatsioonide armatuuri paigutamiseks vm. otstarbeks
▷ Liitsõnad: imb|kaev, kaabli|kaev, kanalisatsiooni|kaev, kogumis|kaev, sette|kaev, vaatlus|kaev, virtsakaev.

kanal ‹-i 2› ‹s›

1. suur korrapärase ristlõikega kunstlik voolusäng (ühendusteena veekogude vahel, ka vee juurdetoomiseks v. ärajuhtimiseks vm. otstarbeks). Panama, Suessi, Volga-Doni kanal. Kanalit ehitama, rajama. Jõed ühendati kanalitega. Laevatatav kanal. Jõujaama, lauavabriku kanal.
▷ Liitsõnad: juurdevoolu|kanal, kogumis|kanal, kuivendus|kanal, laevasõidu|kanal, magistraal|kanal, niisutus|kanal, parvetus|kanal, reovee|kanal, ring|kanal, sõude|kanal, veevarustus|kanal, äravoolukanal.
2. (pikk kitsas) süvend, õõs v. käik. Auto on töökojas remondiks kanalile aetud. Hoones on torustike ja elektrikaablite jaoks kanalid. Varrukaotstesse, vöökohale õmmeldakse kanalid kummipaela jaoks. || biol anat torujas õõs v. käik. Puuvillakiu, villakiu sees on kanal. *Pakse rakuseinu [kivisrakul] läbivad kanalid .. A. Vaga.
▷ Liitsõnad: tuulutus|kanal, ventilatsiooni|kanal, õhu|kanal, õlikanal; juure|kanal, kubeme|kanal, lülisamba|kanal, nisa|kanal, seede|kanal, säsikanal.
3. ‹hrl. pl.› piltl tee, allikas, vahendusvõimalus (millegi toimumiseks, kulgemiseks). Diplomaatilised kanalid. Oma eesmärgi saavutamiseks kasutas ta kõiki kanaleid. Pole teada, missugustest kanalitest see informatsioon lähtub. Hankis vajalikku kirjandust mitmeid kanaleid kaudu.
▷ Liitsõnad: info(rmatsiooni)|kanal, sidekanal.
4. tehn teat. kindel sagedusriba televisioonisaadete edasiandmiseks v. vastuvõtmiseks. Saade tuleb esimeselt, teiselt kanalilt.
▷ Liitsõnad: heli|kanal, saate|kanal, tele(visiooni)kanal.

kast1 ‹-i 21› ‹s›

1. puust vm. materjalist (täisnurkne) säilitus-, transportimis- vms. vahend. Kasti seinad, põhi, kaas. Puust, metallist, laudadest, vineerist, papist, plastmassist kast. Kaanega, kaaneta kast. Väike, madal, piklik, kõrge, suur, mahukas kast. Tühi, täis kast. Tööriistade, malendite kast. Õunad, munad, varustus pakiti kasti. Raamatud on kastides. Tegi, kangutas kastid lahti. Lillemugulaid hoiti kastides. Must kast 'lennu kõiki üksikasju salvestav konteinerikujuline automaatseade'. Musta kasti meetod 'meetod objekti uurimiseks tema käitumise järgi, sisestruktuuri tundmata'. | piltl. *.. uue televiisori ostmiseks tal raha pole, aga see vana kast näitab veel täitsa hästi. T. Kallas. || kastitäis (mingit kaupa vms.). Kast õlut, viina, konserve. Kast kala, räime. Kast naelu, padruneid. || veoki (hrl. veoauto) vastavakujuline osa. Veoauto kast. *Tankide vahel sõitsid veoautod, kastid relvastatud mehi täis. R. Kaugver. || (sellekujulise hoone, eseme kohta). Mõned ehitused olid üsna ilmetud kastid. *Standardsed kolmekorruselised kastid, kaks isegi viiekorruselised, ei pakkunud silmale midagi uut. V. Saar.
▷ Liitsõnad: klaas|kast, laud|kast, papp|kast, plastmass|kast, plekk-|kast, puu|kast, raud|kast, vineerkast; auru|kast, aurutus|kast, auto|kast, jahu|kast, kala|kast, kande|kast, kartoteegi|kast, kauba|kast, kirja|kast, kogumis|kast, koli|kast, kraami|kast, kõla|kast, käia|kast, külvise|kast, lamp|kast, laskemoona|kast, lava|kast, liiva|kast, lille|kast, limonaadi|kast, loputus|kast, marja|kast, mördi|kast, mürsu|kast, naela|kast, padruni|kast, pakk-|kast, pesa|kast, pesu|kast, pikeerimis|kast, pikkimis|kast, post|kast, prügi|kast, pudeli|kast, pühkme|kast, raha|kast, riide|kast, savi|kast, segu|kast, sorteerimis|kast, taara|kast, toidu|kast, tuha|kast, tähe|kast, tööriista|kast, valimis|kast, veo|kast, viiuli|kast, või|kast, õlle|kast, õnge|kast, õunakast; jaotus|kast, jõu|kast, käigukast; leier|kast, plärakast.
2. maapinnale v. paberile joonistatud nelinurkne kujund. Tõmbab arvule kasti ümber. Lapsed hüplevad keksu mängides kastist kasti.
▷ Liitsõnad: hüppe|kast, keks(u)|kast, pallingu|kast, tõukekast.

kirg1 ‹kire 22› ‹s›

1. tugev kiindumus millessegi v. tahtmine midagi teha. Kirg muusika, ilusate asjade vastu, hariduse, seikluste, raha järele. Kirg rännata, matkata, sportida. Tema kireks on sport, male. Lugemine kujunes mul otse kireks. *Mu emal oli kaks kirge – kino ja juturaamat. V. Gross.
▷ Liitsõnad: jahi|kirg, jooma|kirg, kogumis|kirg, kättemaksu|kirg, lugemis|kirg, püügi|kirg, rikastumis|kirg, rännu|kirg, spordi|kirg, viinakirg.
2. tugev meeleline iha. Rahuldamata, vaos hoitud, allasurutud kirg. See polnud kestvam tunne, vaid lühiajaline kirg. Nii meest kui naist valdas suur, tuline, meeletu kirg. Tundis naise vastu pöörast kirge. Kirest moonutatud nägu.
▷ Liitsõnad: armukirg.
3. ‹hrl. pl.› kainet, mõistuspärast suhtumist v. otsustamist lämmatama kippuv tugev tundmus. Poliitilised, rahvuslikud kired lõid lõkkele. Vaidluses lõid, pääsesid kired valla. Kired hakkasid vaibuma.

kogumis|kirg
Kogus igasuguseid esemeid rohkem kogumiskire kui vajaduse pärast.

kogumis|koht
koht, kust midagi korjatakse, kogutakse

kogumis|matk
Etnograafide, folkloristide, keeleuurijate kogumismatkad. Pani oma kogumismatkadel kirja ohtrasti rahvapärimusi ja huvitavat sõnavara.

kogumis|pension
pensioni teine, perioodilistest sissemaksetest kogunev osa. Riiklik pension ja kogumispension. Kohustuslik, täiendav kogumispension.

kogumis|punkt

1. koht, kuhu midagi v. kedagi kogutakse. Vili, vanapaber viidi kogumispunkti. Vangi võetud vaenlased saadeti sõjavangide kogumispunkti.
2. van kogunemispunkt

kogumis|retk
kogumismatk

kogumis|töö
Rahvaluule-, arheoloogiaalane kogumistöö.

matk ‹-a 23› ‹s›

1. (puhkeotstarbeline v. sportlik) rännak; pikem teekond jalgsi v. muul viisil. Kolmepäevane matk süstadel, jalgratastega. II, III raskuskategooria matk. Suvised matkad ning ekskursioonid. Jõudsime tagasi pikemalt matkalt. Kuidas matk läks? Kas tuled ka matkale? Käib palju, teeb igal pühapäeval umbes kümnekilomeetrise matka. || piltl (inimese elutee kohta). *.. ta seisis just suure karjääri alguses, kui maise matka enneaegne lõpp selle katkestas. P. Põldroos.
▷ Liitsõnad: auto|matk, jala|matk, jalgratta|matk, jalgsi|matk, kaug|matk, kogumis|matk, kontserdi|matk, lühi|matk, moto|matk, mägi|matk, orienteerumis|matk, paadi|matk, raba|matk, rahva|matk, suusa|matk, süsta|matk, teate|matk, turismi|matk, tähematk.
2. hrv tükk (vahemaad). *Minna oli veel matk maad, meelsasti oleks laskunud või kõnnitee servale. M. Metsanurk.

müügi|keeld
Looduskaitsealuste taimede kogumis- ja müügikeeld.

pension ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. igakuine rahaline väljamakse vanaduse, invaliidsuse ja toitjakaotuse korral v. nõutava pikkusega erialase staaži olemasolul. Riiklikud pensionid. Väljateenitud aastate pension. Saan korralikku pensioni. Palju talle pensioniks määrati, pensioni makstakse? Elab ainuüksnes pensionist.
▷ Liitsõnad: kogumis|pension, rahva|pension, toitjakaotus|pension, töövõimetus|pension, vanaduspension; täispension.
2. ‹hrl. allatiivis ja adessiivis› (vastavat seisundit tähistavana). Pensionile minema, siirduma, jääma. Isa on juba pensionil. Kedagi pensionile saatma, laskma. Töötas sadamas ja sealt ta pensionile läkski. Pensionil õpetajad. Mitu aastat sul veel pensionini jääb?

punker ‹-kri, -krit 2› ‹s›

1. mahuti, ajutine (väike) hoidla. a. mer laeva kütuse-, eriti söeruum. Laeva punker. b. tehn kitseneva alaosaga mahuti peamiselt puistmaterjali lühiajaliseks säilitamiseks. Terasest, puidust, raudbetoonist punker. Kombaini, külvimasina, kivikoristusmasina punker. Jõusööda, seemnevilja, kivisöe, põlevkivi, väetise punker. Kombainile ehitati aganate kogumise punker. Punker täideti, sai täis. Transportöör veab põlevkivi punkritesse, kust see laaditakse vagunitesse. Betoonisegu tuuakse ehitusele spetsiaalsetes punkrites. Prügišaht lõpeb all punkriga.
▷ Liitsõnad: jõusööda|punker, laastu|punker, liiva|punker, mördi|punker, soola|punker, söe|punker, sööda|punker, teravilja|punker, tolmu|punker, tuha|punker, viljapunker; jaotus|punker, kogumis|punker, konteiner|punker, laadimis|punker, segamis|punker, säilitus|punker, toite|punker, vastuvõtupunker.
2. sõj tugeva laega varjend, blindaaž. Betoonist punker. Palkide ja mullaga kaetud punker. Piki raudteed oli ehitatud palju punkreid. Sakslaste, venelaste punkrid. Punkri laskeava. Metsavennad varjasid end maa-aluses punkris. Mehed laskusid punkrisse. Punkrist avati tuli.
▷ Liitsõnad: raudbetoonpunker; staabi|punker, vahtkonna|punker, varitsemispunker.
3. pugerik, väike (armetu) ruum v. korter. Fotograafi pimikuks oli pisike vineerist punker. Elame väikeses poolpimedas punkris. Üürisin vanas(t) majas(t) ühe punkri. Minu punkrisse ei mahu kuigi palju külalisi. *Tõelises teatris [tahaksin käia], mitte mõnes punkris, nagu siinne seltsimaja. R. Roht.
▷ Liitsõnad: kino|punker, toapunker.
4. vilets (sala)kõrts, urgas. See pole mingi restoran, vaid punker. *.. siit algab allakäik, mis viib kõige koledamasse punkrisse, sadamakõrtsi.. E. Rängel.
▷ Liitsõnad: jooma|punker, kõrtsi|punker, oopiumi|punker, viinapunker.

punkt ‹-i 21› ‹s›

1. (tehtud v. looduslik) väike ümmargune nähtav objekt, täpp. Punktidest ja kriipsudest koosnev muster. Punktidega kaardile märgitud piir. Silmaterad ahenesid punktideks. Merel õõtsuv punkt osutus paadiks. Kotkas taeva all näis väikese punktina. Kassi silmad olid pimeduses kui kaks kiirgavat punkti. | piltl. *Iga inimene on punkt oma tutvuste, suhete, vahekordade ringi keskel. F. Tuglas.
2. kirjutatud v. trükitud täpikujuline graafiline märk (.), millel on oma tähendus. a. kirjavahemärk, mis pannakse jutustavate lausete lõppu. Lause lõppu tuleb panna punkt. Lause lõpust on punkt puudu. | piltl. Sellel lool on nüüd punkt 'lõpp'. See oli punkt 'lõpp' ta senisele elule. Kui sulale läheb, on metsaveol punkt (peal). *„Kaardikambri uks tuleb kinni hoida ja punkt,” ütles kapten. J. Smuul. b. kasut. muude kirjavahemärkide osana. Kolm punkti 'mõttepunktid'. Koolon ehk kaksikpunkt koosneb kahest ülestikku asetsevast punktist. Semikoolon ehk punktkoma koosneb punktist ja selle all olevast komast. Punkt on hüüu- ja küsimärgi alumiseks osaks. c. kasut. mõnikord lühendite lõpus märkimaks seda, et osa sõna(de)st on ära jäetud. Punkti kasutatakse lühendite järel, näiteks: ibid., resp. jms. d. kasut. arvude puhul märkimaks korrutusmärki (näit. 2 · 9 = 18), araabia numbritega edasiantavat järgarvu (näit. 3. klass, 20. sajand) v. eraldamaks tunde minuteist (näit. kell 15.30), meetreid sentimeetreist (näit. teivashüppes 5.20) ja rahaühikuid (näit. 500.45 kr., s. t. 500 krooni 45 senti) e. kasut. mõnede kirjatähtede osana. Pane i-le punkt peale. f. kasut. noodikirjas. Noodist paremal olev punkt pikendab nooti poole võrra. Noodist all- või ülalpool olev punkt osutab, et nooti tuleb esitada staccato. g. kasut. morsemärgi osana. Morse punktid ja kriipsud. h. kasut. transkriptsioonis. O. W. Masing tegi ettepaneku märkida konsonantide palatalisatsiooni punktiga eelneva vokaali all. Punkti on transkriptsioonis kasutatud ka rõhumärgina. i. kasut. kaartidel. See punkt kaardil tähistab minu koduküla.
3. (väiksem) koht, paik, ala. Geograafilised punktid. Maakera mingi punkti geograafilise pikkuse ja laiuse määramine. „Titanic” riivas punktis koordinaatidega 41°46' N ja 50°14' W ujuvat jäämäge. Meeskond juhtis kuukulguri ettenähtud punkti. Suur Munamägi on Eesti kõrgeim punkt. Keri saar on Eesti põhjapoolsemaid punkte. Raketid võivad tuumarelva toimetada mistahes punkti maakeral. Huvitavamate vaadetega punktides tegi turismibuss peatuse. Orienteerujal tuli võistluse jooksul läbida 30 märgistatud punkti. Juba kiviajal hakkas tekkima püsiva asustusega punkte. Asustatud punktideks on külad, alevid, asulad, linnad jms. Vallutati raudteesõlm, postkontor ja teised linna strateegilised punktid. *Üleaedsetel oli talvel üksainus punkt, kus nad kahekesi võisid kokku puutuda: ühine talitee heinte, hagude, puude ja muu materjali vedamiseks. A. H. Tammsaare. *Niipalju kui me binoklitega ja ka ilma uurime, ei leia me ühtki punkti merrekukkuvas kaljuseinas, kus paat või laev võiks randuda. J. Smuul. || kitsas, piiratud ala. Silma võrkkesta teatud punktid. Mõnedes naha punktides on elektriline potentsiaal kõrgem. Mägironijate kolme punkti reegel nõuab, et korraga võib edasi tõsta ainult üht kätt või jalga, ülejäänud asugu paigal. Kuju tuleb vaadelda mitmest punktist 'mitmest vaatenurgast'. Jäin üksisilmi ühte punkti vaatama. || ‹hrl. liitsõna järelosana› koht, spetsiaalne ehitis v. ruum mingi töö v. tegevuse jaoks, asutus. Teenustööde vastuvõtu punkt. Vilja vastuvõtu, töötlemise punkt. Matkavarustuse, sporditarvete laenutuse punkt. Arstiabi punkt. Günekoloogilise läbivaatuse punkt. Kunstliku seemenduse punkt. Piirivalve, passikontrolli punkt. Marjade, seente kokkuostu punkt.
▷ Liitsõnad: algus|punkt, kesk|punkt, kokkupuute|punkt, koond|punkt, lõpp-|punkt, puute|punkt, rakendus|punkt, raskus|punkt, ristumis|punkt, siht|punkt, sõlmpunkt; tasakaalu|punkt, toetus|punkt, tugipunkt; külma|punkt, valupunkt; maandumis|punkt, peatus|punkt, stardi|punkt, tule|punkt, tulistus|punkt, vaatlus|punkt, vahi|punkt, valve|punkt, ülekande|punkt, ümberlülituspunkt; abiandmis|punkt, agit|punkt, apteegi|punkt, arsti(abi)|punkt, desinfektsiooni|punkt, dispetšeri|punkt, esmaabi|punkt, evakueerimis|punkt, hobulaenutus|punkt, informatsiooni|punkt, jaotus|punkt, juhtimis|punkt, kogumis|punkt, kogunemis|punkt, kokkuostu|punkt, komando|punkt, konsultatsiooni|punkt, kontroll|punkt, korrespondendi|punkt, kuulde|punkt, kõne|punkt, laadimis|punkt, laenutus|punkt, läbilaske|punkt, makulatuuri|punkt, meditsiini|punkt, metsa(tööstus)|punkt, miilitsa|punkt, mobilisatsiooni|punkt, müügi|punkt, nõuande|punkt, piiri|punkt, rahavahetus|punkt, remondi|punkt, seemendus|punkt, sidumis|punkt, sorteerimis|punkt, taara|punkt, tapa|punkt, teenindus|punkt, toitlus(tus)|punkt, tolli|punkt, trauma(toloogia)|punkt, turustamis|punkt, vahetus|punkt, valimis|punkt, varumis|punkt, vastuvõtu|punkt, velskri|punkt, vetelpääste|punkt, villavahetus|punkt, väljaandmispunkt.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingi astmestiku, suuruse, muutuse, arengu vms. teatav koht, aste, staadium, moment. Kiudu venitatakse teatud punktini. Kriitiline punkt 'kvalitatiivse muutusega seotud staadium, üleminekustaadium'. Trampliini projekteeritud võimsus on 70 m, kriitiline punkt 85 m. Noolutamisel kuumutatakse metalli alla kriitilise punkti. | piltl. Alati jõuab ta oma jutuga sellesse punkti välja. Töö on samas punktis kui möödunud nädalalgi. Tundus, et sellest punktist me oma uuringutes enam edasi ei pääse. Olin jõudnud punktini, kus kõik muutus vastumeelseks.
▷ Liitsõnad: aja|punkt, algus|punkt, hari|punkt, kaste|punkt, keemis|punkt, kulminatsiooni|punkt, kõrg|punkt, kõrgus|punkt, küllastus|punkt, külmumis|punkt, lagi|punkt, leek|punkt, lõpp-|punkt, lähte|punkt, madal|punkt, murde|punkt, null|punkt, pöörde|punkt, tahkumis|punkt, tõusupunkt.
5. mat mingi matemaatilise ruumi element, millel pole mõõtmeid. Geomeetria põhielemendid on punkt, sirge ja tasapind. Punkti koordinaadid. Sirged lõikuvad punktis P. Arvutage vahemaa punktide A ja B vahel. | astr. Kevadise võrdpäevsuse punkt 'kevadpunkt'. Sügisese võrdpäevsuse punkt 'sügispunkt'.
▷ Liitsõnad: alus|punkt, kesk|punkt, lõike|punkt, lõikumis|punkt, null|punkt, ots|punkt, ruumi|punkt, telgpunkt; kevad|punkt, kulminatsiooni|punkt, lagi|punkt, suve|punkt, sügispunkt.
6. asi, asjaolu, aspekt. See punkt tuleb meil selgeks vaielda. Ainuke ebameeldiv punkt kogu loos on see, et.. Selles loos on mitu segast punkti. Selles punktis ma sulle järele ei anna, ei saa ma sind aidata. Ta on igas punktis sobiv kandidaat. Asja arutades jõudsime mitme üllatava punktini. *Ainult üks punkt tegi ta nukraks: isa surm. R. Roht. || külg, koht, küsimus. Kellegi õrn punkt. Isatus oli Karlile valus punkt. Jutt keerles kõigile hella punkti ümber. *Just kõnnak oligi Karini nõrk punkt: ta hoidus astudes liiga ettepoole, nagu oleks ta pisut vimmas. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kokkupuute|punkt, lähte|punkt, pide|punkt, raskus|punkt, sõlm|punkt, tüli|punkt, vaate|punkt, vaidluspunkt.
7. dokumendi v. teksti alajaotus; väike sisuliselt terviklik lõik v. osa. Seaduse, määrustiku, eelarve, otsuse, eeskirja, lepingu, põhikirja, paragrahvi, süüdistuse punkt. Loetelu, küsimustiku, tööplaani punktid. Põhikirja võeti kaks uut punkti. Määrustikus on niisugune punkt, et.. Otsuse esimene punkt näeb ette, et.. Lepingu viimased punktid käsitlevad osaliste õigusi. Teorendi kohta käivad punktid uues talurahvaseaduses. Nõudmised võeti kokku järgmistesse punktidesse.. Koosoleku päevakorras oli ainult üks punkt: korterimaksed. Raamatu lõpus on 12 punkti õpetusi. Tõestus esitati punktide kaupa. Ettekanne on punktidena kirja pandud. Punkt punkti järel 'süstemaatiliselt, kavakindlalt, punkt-punktilt' kummutati süüdistused.
▷ Liitsõnad: ala|punkt, pea|punkt, projekti|punkt, põhi|punkt, päevakorra|punkt, seaduse|punkt, süüdistus(e)punkt.
8. mõõtühik. a. hindamissüsteemi ühik (hrl. võistlusi, mänge, katseid vms. hinnates). Punkte saama, saavutama, koguma. Punktide summa, arv, arvestus. Kogus 6 punkti 11 võimalikust. Tõi meeskonnale mitu punkti. Korvpallur viskas mängu jooksul 19 punkti. „Kalev” nopib punkte kiirrünnakutega. Kaotas esimesel ringil 2 punkti. Kolme punkti vise. Teiseks tuli Pärnu 8,5 punktiga. Juhtisime võistlust 6455 punktiga. Malesuurmeister võitis turniiri 14 punktiga. Kaotasin talle ainult poole punktiga. Võitma, kaotama punktidega 'maadluses v. poksis punktivõitu v. punktikaotust saama'. Vahe, edumaa kahanes 2 punktile. Suurendasime eduseisu 5 punktile. Lõi palli punktiks (võrkpallis, tennises). Võrdsete punktide puhul otsustavad korvpallis omavahelised mängud. Viiuldaja sai konkursil 10 punkti 10 võimalikust. Sisseastumiseksamitel jäi mul 2 punkti puudu. Esikoht taidluses andis klassile 10 punkti. Toidu kalorsust võib hinnata ka punktide alusel. | piltl. Näitleja korjab publikult punkte ka oma noorusvärskusega. || kupong (1. täh.) *Näh, mõni mees rabeles, andis viljanormi viimse kiloni ära, et saaks aga mõne punkti, ostaks nende eest saabast, riiet või tarbeasja.. A. Beekman. b. trük tüpograafilise mõõdusüsteemi põhiühik, 0,3759 mm. Punktides väljendatakse trükitüüpide ja täidismaterjalide mõõtmeid jms.
▷ Liitsõnad: aktiivsuse|punkt, enam|punkt, esikoha|punkt, hinde|punkt, kaotus|punkt, karistus|punkt, klassifikatsiooni|punkt, koha|punkt, kvalifikatsiooni|punkt, kümnendik|punkt, miinus|punkt, pluss|punkt, protsendi|punkt, sajandik|punkt, stiili|punkt, tabamis|punkt, trahvi|punkt, võidupunkt.

renn ‹-i 21› ‹s›
nõgusalt, kandiliselt v. kolmnurkselt millessegi õõnestatud vagu v. laudadest, kividest, plekist jne. tehtud vagujas süvend näit. vedeliku, puistaine jms. juhtimiseks. Õue oli kaevatud renne sulavee ärajuhtimiseks. Vesi oli uuristanud renni läbi tee. Vaigutamisel lõigatakse männitüvedesse rennid. Kaevust pumbati vesi laudadest renni mööda lauta. Vihmavesi jookseb katuselt renni ning sealt vihmaveetoru kaudu alla. Kaevis liigub võnktransportööri renni mööda vagonettidesse. Mahlatila renn. Bobikelk kihutab jääst rennis. *Rõõmsalt nirises rentslite jäistes rennides juba räästavett. M. Raud.
▷ Liitsõnad: bobi|renn, keegli|renn, kogumis|renn, laud|renn, mahla|renn, plekk|renn, puu|renn, räästa|renn, solgi|renn, uhte|renn, vee|renn, virtsa|renn, äravoolurenn.

retk ‹-e 22› ‹s›
teekond, reis, rännak, käik varem kindlaks määratud eesmärgil ning marsruudil. Noorte loodusteadlaste retk Lahemaale. Nanseni retk läbi Gröönimaa. Thor Heyerdahli retk balsast parvel, Peruust Tuamotu saartele. Otsustati ette võtta retk džunglisse, poolusele. Retk pooluseni ja tagasi. Linnuklubi korraldab huvilistele retke lindude tundmaõppimiseks looduses. Retk läks, viis põhja poole, mäetippu. Meie retke sihtkoht on Koitjärve. Ta on osalenud mitmel retkel hantide juurde. Luurajad asusid retkele vaenlase tagalasse. Muistsete eestlaste malev pöördus tagasi Sveamaa retkelt. Palju mehi hukkus sel retkel. *Varem-hiljem saavad Oru vanad tema öösiste retkede [= ehalkäimiste] jälile ja siis on laulul muidugi lühike lõpp. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: avastus|retk, huvi|retk, hävitus|retk, jahi|retk, jalgsi|retk, jälitus|retk, kala|retk, kalastus|retk, karistus|retk, kauba|retk, kogumis|retk, kontroll|retk, küttimis|retk, laeva|retk, lennu|retk, luure|retk, marja|retk, mere|retk, metsa|retk, mägi|retk, müügi|retk, polaar|retk, pooluse|retk, põgenemis|retk, pääste|retk, püügi|retk, rahu|retk, ratsa|retk, risti|retk, rööv|retk, ründe|retk, rüüste|retk, saagi|retk, seene|retk, suusa|retk, sõja|retk, tasu|retk, uurimis|retk, vaatlus|retk, vallutus|retk, vargus|retk, viikingi|retk, vähi|retk, õhu|retk, õpperetk.

strekk ‹streki 21› ‹s›
mäend rõhtkaeveõõs, mis ei suubu maapinnale. Strekke toestama, sulgema. Põlevkivikihti raiuti strekk.
▷ Liitsõnad: kogumis|strekk, paneeli|strekk, pea|strekk, välis|strekk, äärestrekk.

vann ‹-i 21› ‹s›

1. hrl. ovaalse põhjaga nõu pesemiseks, kümbluseks. Puust, plekist, malmist, marmorist vann. Suur, väike vann. Tuline vesi voolas vanni. Laps ronib vanni. Peseb end kodus vannis puhtaks. Vedeles pool päeva vannis. Pani pesu vanni likku. Neil polegi kodus vanni. || sellelaadne muuotstarbeline anum v. mahuti. Vann toidu säilitamiseks. Nahkade värvimise vann.
▷ Liitsõnad: kahhel|vann, klaas|vann, malm|vann, plastmass|vann, plekk|vann, puu|vann, terasvann; iste|vann, jala|vann, kümblus|vann, pesemis|vann, pesu|vann, silmavann; mullivann; galvaniseerimis|vann, happe|vann, ilmutus|vann, juustu|vann, klaasi|vann, kogumis|vann, koore|vann, lahjendus|vann, parkimis|vann, sadestus|vann, sulatus|vann, värvivann.
2. pesemine, kümblus vannis, vannivõtmine. Vanni võtma. Kas teeme täna vanni ka? Oli nii must, et läks vastu ööd veel vanni. Kümblusasutuses anti päevas kuni 300 vanni. Teeme kassile vanni! || (vannivee kohta). Last ei tohi nii kuuma, külma vanni panna. || raviotstarbeline veeprotseduur. Käed paranesid visalt, ei aidanud määrded ega vannid. Ravib reumat vannidega.
▷ Liitsõnad: eukalüpti|vann, humala|vann, klii|vann, kummeli|vann, muda|vann, männiekstrakti|vann, pärli|vann, radooni|vann, ravi|vann, sinepi|vann, sooda|vann, soola|vann, süsihappe|vann, väävli|vann, tervisevann; päikese|vann, õhuvann.

väli ‹välja 31› ‹s›

1. tasane metsatu maa-ala. Lage, lõputu, tühi väli. Kadakased väljad. Keset välja kasvab üksik tamm. Rohuga, lilledega kaetud väli. Välju lõikas sügav kraav. Jutlustaja ei kõnelnud majas, vaid väljal tuhandete inimeste ees. Elysioni väljad müt õndsate asupaik. *Üle ääreta lumise välja, / nii tühja ja palja, / viib üksik tee / üle jõe .. V. Ridala. || ulatuslik ala mingit ainet v. (hrl. ühelaadseid) esemeid. Laiad väljad vett, jääd, liiva. Parvetuspalkide, tühjade pudelite väljad. Keskajast on siia jäänud terve väli süngeid kivimüüre. Pilliroog lokkab lahesoppides võimsate väljadena. Sirab taevatähtede väli. || mingi tegevuse jaoks ettenähtud v. kohandatud ala. 11.-13. saj. põletusmatuste väli Kõmsil. Kaevandamise väli mäend kaevandusväli. Mineeritud veealune väli. || (ainevaldkonna kohta). Tegutses ilukirjanduse väljal. *.. õnnestus tal nüüd vaimuelu väljade vallutamine. J. Selirand (tlk).
▷ Liitsõnad: kadaka|väli, kanarbiku|väli, kõrkja|väli, lille|väli, mooni|väli, nõgese|väli, rohu|väli, õiteväli; betoon|väli, frees|väli, jää|väli, kivi|väli, laava|väli, liiva|väli, luite|väli, lume|väli, mere|väli, muda|väli, tuha|väli, täheväli; kulla|väli, miini|väli, nafta|väli, prahi|väli, savi|väli, soola|väli, teemandi|väli, turba|väli, vee|väli, veteväli; kaevandus|väli, kaklus|väli, kalme|väli, kogumis|väli, lahingu|väli, lennu|väli, levimis|väli, liu|väli, maandumis|väli, mängu|väli, sõja|väli, taplus|väli, tegevus|väli, tootmis|väli, uisu|väli, vaatlus|väli, vaenu|väli, võitlusväli.
2. (looduslike) piiridega eraldatud põllumajandusmaa osa, mida on võimalik kasutada ühe tükina. Talu, majandi, mõisa väljad. Paremal pool laius rukkiorase väli. Peremees läks väljale kaera külvama. Väljadel lõi vili juba kolletama. Väljal võeti kartuleid. Isa tuli väljalt koju lõunale. Väljadelt äraveetud kividest tehti aedu. Olime väljal ristikut kokku panemas, lina kitkumas. Väli oli täis rukkihakke, viljarõuke, heinarulle. || külvikorra maa-ala üks põld. Küla põllumaa jagunes väljadeks. Väljade arv sõltus kasvatatavate kultuuride arvust. Väljade külvikorras olid talupojad üksteisest sõltuvad. See väli läheb ristikheina alla, jääb sööti.
▷ Liitsõnad: kaera|väli, kapsa|väli, kartuli|väli, lina|väli, lutserni|väli, naeri|väli, nisu|väli, odra|väli, ristiku|väli, rukki|väli, viljaväli; külvikorraväli; kolhoosi|väli, küla|väli, mõisaväli.
3. mingi suurema pinna osa. Dokumendi servale jäetakse vaba väli. Kanada lipu keskmist, valget välja ehib punane vahtraleht. Peaaju koor jaguneb väljadeks. || sport kabe- v. malelaua ruut. Kabelaua 64 välja. Valge arendas oda väljale f4. || info nimega v. iseseisva tähendusega osa andmestruktuuris, kirjes jm.
▷ Liitsõnad: haistmis|väli, kõne|väli, nägemis|väli, operatsiooni|väli, tühi|väli, vahe|väli, vapi|väli, viiluväli; tsentri|väli, ääreväli; arv|väli, tärkväli.
4. füüs mateeria vorm, mida iseloomustab pidevus. Elektromagnetiline, elektrostaatiline, magnetostaatiline väli. Homogeenne, ühtlik väli. Väljade kvantteooria. Ühtse välja teooria.
▷ Liitsõnad: bio|väli, elektri|väli, elektromagnet|väli, fermion|väli, gravitatsiooni|väli, heli|väli, jõu|väli, kiirgus|väli, magnet|väli, müra|väli, pöörd|väli, skalaar|väli, tensor|väli, vektorväli.
5. piltl. Igal sõnal on mõisteline väli. Teda ümbritseb must tigeduse väli. *Liiga head inimesed võivad tahtmatult levitada enda ümber isikliku kannatuse osakestega laetud välja .. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: luule|väli, mõju|väli, mõtte|väli, pinge|väli, psühho|väli, surma|väli, uurimis|väli, vaateväli.