[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alam|koda
pol kahekojalise parlamendi otseselt rahva valitav koda. Alamkoda ja ülemkoda.

autolammutus|koda
töökoda, kus lammutatakse autosid ja kaubeldakse nende töökõlblike osadega, romula

ees|koda
esik, eesruum. Eeskojas on peegel ja riidenagi. Jätke üleriided eeskotta! Eeskojast pääses kööki ja ühte tuppa. Siin on kuum nagu põrgu eeskojas.

ema|koda
van emakas (1. täh.) *.. Eedul pole last .. vist on Eedu emakoda niisugune, mis ihuvilja ei kanna. J. Peegel.

isa|koda
van isakodu, isamaja. Sirgunud noormeheks, jättis ta maha oma isakoja.

jumala|koda
kirikl kirik, palvemaja. Luterlaste, katoliiklaste jumalakojad. *Jaani kiriku kell kutsus jumalakotta.. L. Kibuvits.

kaalu|koda
eri hoone v. ruum(id) kaupade kaalumiseks (näit. turul), vaekoda. *Laupäeval olime turul. Isa õiendas inimestega, käis nendega kaalukojas võipütte ja lihakamakaid kaalumas. I. Sikemäe.

kauba|koda
omaaegne kaubandusettevõte v. (suur) hoone kaupade säilitamiseks ja kauplemiseks. Lübecki, Novgorodi kaubakojad.

kaubandus|koda
avalik-õiguslik asutus kaubanduse alal ettevõtjatena töötavate isikute huvide esindamiseks ja kaitseks

kauri|karp [-karbi]
kauriteo koda (olnud paljudel rahvastel kasutusel ehte ja rahana). Kaurikarpidest kee, käevõru.

keedu|koda
suveköök. Keedukoda suitseb.

keisri|koda
keisri loss ja selle elanikud; keisri lähikond. Talupojad pidid keisrikojale toiduaineid muretsema.

kiisa|koda
endisaegne kala-, eriti kiisakuivatushoone

kirik ‹-u 2› ‹s›

1. (suur torniga v. tornidega) ehitis kristlikuks jumalateenistuseks. Luteri (usu), õigeusu kirik. Tarvastu, Kullamaa kirik. Oleviste, Kaarli kirik. Hanila vene kirik. Gooti stiilis, keskaegne kirik. Paekivist, puust kirik. Kahe-, kolmelööviline kirik. Kiriku uks, võlvid, katus, käärkamber, kooripealne. Eemalt paistsid kirikute tornid. Laulatus toimus kirikus. Loll saab kirikuski peksa.
▷ Liitsõnad: abi|kirik, pea|kirik, toomkirik; koda|kirik, kuppel|kirik, saalkirik; kindlus|kirik, linna|kirik, maakirik; kivi|kirik, puukirik.
2. kirikus (1. täh.) peetav jumalateenistus. Kirikus käima. Kirikusse minema. Täna kirikut ei ole. Pärast kirikut mindi kohe koju. Jõuluõhtul sõideti kirikusse. Kirikut sisse lööma 'jumalateenistuse algamise märgiks kirikukella lööma'. Kirikut välja lööma 'jumalateenistuse lõppemise märgiks kirikukella lööma'.
▷ Liitsõnad: jõulu|kirik, lauakirik.
3. kirikulised, kirikurahvas. *Niisugune nõupidamine oli juba enne jumalateenistust elav, võttis aga siis, kui kirik oli välja tulnud, veel suuremat hoogu .. E. Vilde.
4. mingi usundi (hrl. kristluse) v. selle eri suuna kõrgeim, tsentraliseeritud organisatsioonivorm. Luteri, katoliku, õigeusu, metodisti, adventisti, baptisti, anglikaani kirik. Kiriku dogmad, õpetus. Kiriku liige. Kirikusse kuuluma, kirikust välja astuma.
▷ Liitsõnad: riigi|kirik, vabakirik.

klaasi|koda
klaasitöökoda. Hüti klaasikoda Hiiumaal oli Eesti esimene klaasitöökoda.

koda ‹koja 27› ‹s›

1. etn ürgne elamu, hrl. koonilise püstteibaist sõrestikuga ning lahtise tulekoldega keskel. Neenetsi, samojeedi koda. || (hilisemal ajal:) (lattidest kooniline) suveköök. *Suvine keedukoht oli väljas õues, roovikutest „koda” .. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: püst|koda, suitsu|koda, suvekoda.
2. (arhailise varjundiga, sageli ka poetiseerivas stiilis:) maja, hoone; kodu. Talle olid vürstide ja kuningate kojad avatud. *Mina tõotasin peremehe surivoodi juures, et valvan ta koda ja naist nagu tema oma silm. B. Alver. *Üks on minul püham koda – / minu vanemate maja! – / Vaikne, lihtne eesti talu. A. Haava. | piltl. Oma koda kalju peale ehitama 'oma elu kindlale alusele rajama'. Oma koda liiva peale ehitama 'oma elu ebakindlale alusele rajama'. || ‹hrl. liitsõna järelosana› esineb mõnedes asutuste, ettevõtete, töökodade nimetustes. *Harjusin oma raamatuid köita viima sinna kotta, kus ligines meistri 5-aastane juubel .. J. Semper.
▷ Liitsõnad: isa|koda, jumala|koda, keisri|koda, kohtu|koda, kuninga|koda, kõla|koda, püha|koda, rae|koda, sammas|koda, tsaari|koda, vangi|koda, vürstikoda; kaalu|koda, kauba|koda, klaasi|koda, köite|koda, mõtte|koda, mündi|koda, parkali|koda, pesu|koda, sae|koda, sepi|koda, trüki|koda, töö|koda, valu|koda, vanutus|koda, vase|koda, viina|koda, värvimis|koda, õllekoda.
3. välisukse ja sisemiste ruumide vaheline eesruum (hrl. maamajades). Rehetoa, sauna koda. Astusin trepilt kotta. Jättis mantli kotta. Pani pakid kotta maha. Kojas oli poolhämar.
▷ Liitsõnad: ees|koda, trepi|koda, tuule|koda, vahekoda.
4. pol parlamendi põhiline struktuuriüksus. Inglise parlamendil on kaks koda.
▷ Liitsõnad: alam|koda, saadikute|koda, ülemkoda.
5. kutsekoda. Õpetajate Koda. Arstide Koda.
6. anat südamekoda. Vasaku koja kokkutõmbel paiskub veri vasakusse vatsakesse.
7. zool selgrootute (näit. limuste, käsijalgsete, paljude juurjalgsete) keha ümbritsev kõva kate. Tigude, karpide kojad. Ammoniidid olid enamasti spiraalse kojaga.
▷ Liitsõnad: karbi|koda, limuse|koda, lubikoda.
8. bot koldvetikate ja silmviburvetikate tselluloosist rakuümbris
vrd ema|koda
vrd lapse|koda
vrd luku|koda
vrd nõelakoda

koda|kirik
ehit kirik, millel kesklööv ja külglöövid on hrl. ühekõrgused ja asetsevad ühise katuse all. Kolmelööviline kodakirik.

kohtu|koda
van kohtuhoone v. -ruum. *Selle [= turu] ääres on teater, post ja kohtukoda, rida kohvikuid ning hotelle. F. Tuglas. *Lossi kohtukojas olid papid ja rüütlid Bernhardi ümber koos. A. Kitzberg.

kuninga|koda
kuninga loss ja selle elanikud; kuninga õukond. Vastuvõtt Taani, Hispaania kuningakojas. Kuningakojas valitses lein. Kogu kuningakoda pidutses.

kutse|koda
mingil kutsealal töötajate esindusorgan

kõla|koda
ühe avarduva lahtise küljega kerge ehitis vabaõhukontsertideks. Kuurordi, klubi, suveaia kõlakoda. Kontsert toimub kõlakojas.

käsitöö|koda
aj töökoda, kus tehti käsitööd

köite|koda
töökoda köitetöödeks. Raamat on küll trükitud, kuid alles köitekojas.

laam ‹-a 23›

1. ‹s› suur lai tükk, avar pind v. ala, lahmakas. Vetikate laamad veepinnal. Ajujää suured laamad. All orus järve hõbedane laam. Põllud künti ühte laama kokku. Rand kaugeneb, puud sulavad kokku roheliseks laamaks. Udu roomas laamadena piki orgu. *Juba on seal .. okste räga nii rohkesti, et on raske juba liikudagi selles laamas. M. Raud. || laamas lademes; tihedalt koos, summas. Oksarisu ja prahti oli metsa all laamas (maas). *Aknalaudadel on laamas taldrikuid ja pudeleid. L. Promet. *.. suruvad läbisegi mehed ja naised – terve hulk vajub laamas ukse alla, nii laialt kui koda lubab. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: jää|laam, pilve|laam, põllu|laam, udu|laam, veelaam.
2. ‹adj› murd (hrl. tule kohta:) laialdane, üldine, laus-. Laam tuli käis katusest välja. *Peeter ei tahtnud laamas lumes sumada ja pöördus linna poole tagasi. E. Tennov.

lammutus|koda
(vanade autode lammutamiseks)

lapse|koda
van emakoda, emakas. *Lapsekojale avada ust: / tuudaimimarjadest sigidust. M. Under.

lubi|koda
zool limuste ja kambriliste keha ümbritsev lubiainest moodustis. Labateo keeritsjas lubikoda. Karpidel on kahest poolmest koosnev lubikoda.

luku|koda
sõj tulirelva osa luku jaoks

maa|koda
etn pooleldi v. täielikult maasse kaevatud algeline köetav elamu. Siberi rahvaste maakojad.

magatama ‹37›

1. kellegagi seksuaalvahekorras olles koos magama. Tüdruk magatab poisse ja abielumehigi. Mees joob ja magatab teisi naisi. *„Miks su tütar siis minu poega magatab, kui sina minu koda ei himusta?” küsis Pearu nüüd [Andreselt]. A. H. Tammsaare. *Elli polnud lihtsalt magatada plika, keda võetakse üheks ööks ja asi otsas. A. Valton.
2. magada laskma; magama panema. *Tütre eest kandis ta [= isa] päris emaliku õrnuse ja oskusega hoolt, jootis, söötis ja magatas teda. E. Vilde. *Kas te kurjadvaimud ajate karja sööma! Või magatate loomi – ei viitsi sööta! .. R. Roht. | piltl. *Mis sa sest lõõtsast magatad? Ega ma pole pannud rauda ääsi ette hapnema .. A. Mälk.

mõtte|koda
uurimisinstituut vm. organisatsioon, mis nõustab ja pakub ideid peam. poliitika, kaubanduse või julgeoleku alal vrd ajutrust Presidendi mõttekoda. Poliitikaanalüüsiga tegelev mõttekoda „Notre Europe”.

mündi|koda
(mündivermimiseks)

müntimis|koda

narteks ‹-i 2› ‹s›
lahtine koda varakristliku basiilika v. bütsantsi kiriku peasissekäigu ees

nõela|koda
etn tupp õmblusnõelte kaasaskandmiseks. Naistel rippus vööl kaunistatud tupes pussnuga ja nõelakoda.

nõu|koda
nõuandev kogu. Nõukoda asutama. Linna arhitektide nõukoda.

oote|koda
Bussipeatustesse on ehitatud ootekojad. Uuris ootekoja seinale riputatud sõiduplaani.

paaritus|koda
zool üraskitel puukoorde uuristatud laiend, kus toimub paaritumine. Paarituskojast kulgevad eri suundades emakäigud, kuhu emane muneb.

palat ‹-i 2› ‹s›

1. haigete tuba haiglas. Viie haigevoodiga palat. Uue haigla valgusküllased palatid. Kirurgiaosakonna 10. palat. Sõjaväehospitali raskesti haavatute palat.
▷ Liitsõnad: haigla|palat, ühis|palat, üksik|palat, üldpalat.
2. (mõne juhtiva, koordineeriva riigiasutuse nimetuses:) koda. Mendelejev lõi Venemaal Mõõtude ja Kaalude Palati.
▷ Liitsõnad: kaubandus|palat, kohtu|palat, raamatu|palat, tööstuspalat.

palve|koda
(üldnimetus palvemaja, kiriku vm. kultushoone kohta). *Ukse ees lõid inimesed kahe sõrmega risti ette, alandlikult astusid härmatanud palkseintega palvekotta. F. Tuglas (tlk).

parem ‹-a 2›

1. ‹adj› (< komp hea (1.–5. täh.)) (ka kõige-superlatiivi osana). a. laadi, omaduste, võimete, oskuste, seisundi vm. poolest hinnatavam, väärtuslikum, nõuetele vastavam. Ta on parem teoreetik kui praktik. Ta kõrvakuulmine pole enam kõige parem. Kas tervis on paremaks läinud? Mu tuju läks kohe paremaks. Jääksin parema meelega 'meelsamini' koju. Paremast riidest ülikond. Pakkisin kohvrisse oma paremad riided. Paremad palad hoiti laste jaoks. Tõin lauale kõige parema veini, mis majas leidus. Mees kõige paremates aastates. See variant pole põrmugi parem. See rohi pole aidanud, ehk teate paremat. Ta püüdles millegi parema poole. Nälg on kõige parem kokk. || tervem. Ta jalg on hulga paremaks saanud. *".. Ja Miili olla ju haige...” – „Ta on juba parem, oli täna juba jalal..” E. Vilde. || hrl iroon ühiskondliku positsiooni poolest, hariduselt v. varanduslikult silmapaistev v. eelisseisundis. Aadlikul tuli nainegi valida paremast seisusest. Ta käib läbi ainult parema rahvaga. Sellist asja juhtub kõige paremateski perekondades. *Kutsuda aga tahetakse ministrid, kindralid, isegi väljamaa asemikud; meie suurärimehed, pangahärrad, ühe sõnaga – meie parem seltskond. A. H. Tammsaare. b. moraalselt väärtuslik, eetiliselt positiivne. Rahva paremad pojad ja tütred. Minu parem mina ei lubaks mul nii toimida. Tegutse oma parema äratundmise, arusaamise järgi. Ära pea ennast teistest paremaks. Ka kõige parema tahtmise juures ei oska ma aidata. Temast paremat inimest annab otsida. c. soodsam, kasulikum, sobivam. Kõige parem räimepüügi aeg. Rünnak on kõige parem kaitse. Paremat juhust, võimalust ei saa ollagi. Ootame paremat heinailma, paremaid aegu. Kas kellelgi on parem ettepanek, mõte, idee? Mul oli temast enne parem mulje, arvamus. Otsin endale paremat töökohta. Ta on end näidanud kõige paremast küljest. Paremal juhul saame asjade käiku üksnes jälgida. Oleks parem, kui nad ära läheksid. Mida varem, seda parem. Ma pidasin paremaks 'eelistasin' vaikida. *See minu suur soov pidi ikka paremaid päevi ootama. L. Kibuvits. d. mugavam, mõnusam. Terava noaga on parem lõigata. Pööras end paremat asendit otsides küljelt küljele. Külalisele antakse kõige parem voodi, tuba. Külas hea, kodus veel parem. e. suurem, rohkem, rikkalikum. Hakkasin saama paremat palka. Tulemus on senisest rekordist sekundi võrra parem. Tema teenistus, sissetulek on minu omast parem. Tänavune viljasaak oli parem kui mullu. Paremat hinda ei paku selle maja eest keegi. Võid saada veel parema keretäie kui enne!
2. ‹adj› ant. vasak; paremal pool asuv, parempoolne. Parem käsi, jalg, õlg, külg. Parem silm, kulm, põsk, kõrv. Näo parem pool, parem näopool. Südame parem koda. Jõe vasak ja parem kallas. Jalgpalliväljaku parem äär. Võrdusmärgist paremal on võrduse parem pool. Parem pool! (rivikäsklus parempöördeks). Rinde paremal tiival käisid lahingud. Pöörake siit paremat kätt. Paremat kätt teine maja. Külaline pandi istuma peremehe paremale käele 'peremehest paremale poole', istus peremehe paremal käel 'peremehest paremal'. Laeva paremas, vasakus poordis. Parem 'parema jala' saabas. Parema käe reegel, juhis 'juhis magnetväljas liikuvas juhtmes indutseeruva elektrivoolu suuna määramiseks'. || (riide, kanga poole kohta:) ilusam, kasutamisel nähtavaks jääv; ant. pahem, pahu-. Kudumi, heegeltöö, tikandi parem pool. Müts õmmeldakse kokku ja keeratakse parem pool välja. Riide parem pool on enamasti siledam kui pahem. Kirivöö paremaks küljeks loetakse harilikult villasem pind.
3. ‹s› Eeljooksude paremad pääsesid finaali. Poksija parem 'parema käe löök' tabas vastase lõuga. Ei raatsi suutäit paremat lauale tuua.

pesu|koda
(endisaegne) pesumaja; pesuköök. Haigla pesukojas töötas seitse naist. Läks pesukotta pesu pesema. *.. nad pidasid mingit pesukoda ja rullikambrit.. A. Alas (tlk).

piima|koda
aj ettevõte, koht piima töötlemiseks, hrl. meierei. Piima piimakotta viimine oli kasulikum kui kodune võivalmistamine. *Suurt tuska tegi Priidule Saudre piim, mis igal hommikul piimakotta vooriti. See oli terves külas kõige lahjem.. P. Vallak.

pinu|koda
etn püstkoda

proovi|koda
asutus, mille põhiülesandeks on väärismetallist esemete proovi määramine ja nende tembeldamine || hrv (muu millegi proovimisega seotud asutuse v. ruumi kohta). Proovikojas katsetati mitmesuguste süütesegude omadusi.

pruuli|koda
õlle pruulimise hoone. Baieri pruulikojad. Jõi toobi pruulikojast toodud värsket õlut.

puru|vana

1. ‹adj› väga vana, igivana. Puruvana munk, hallpea. Taat on puruvanaks elanud, saanud. Puruvana kott, tool, hütt. Puruvanad kingad. *Tema nägu oli puruvana, habemetüügas täiesti hall.. H. Sergo.
2. ‹s› zool suur tõmmupruun ehmestiivaline putukas (Phryganea)
3. ‹s› ehmestiivalise putuka kojaga varustatud vastse rahvapärane nimetus. Puruvana koda, kest, tupp. Söödaks otsib kalamees oja põhjast puruvanasid. Puruvanad olid kivi all peidus. *Ilusad rasvased puruvanad. Kui nüüd ainult kala oleks. J. Kello.

puu|koda
puutöökoda. *Seal [oli] lell Märt puukojas, mille liimi ja laastude lõhn mulle ikka armsaks jäi. F. Tuglas.

puutöö|koda
puidutöökoda

põllutöö|koda
aj talupidajate esindusorgan Eestis 1931–1940