[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

klaver ‹-i 2› ‹s›
klahvinstrument, kus heli tekib vildiga kaetud haamrikese löögist keelele. Klaveri klahvid, keeled, pedaal. Klaverit mängima, harjutama, klimberdama. Kedagi klaveril saatma. Tüdruk harjutas klaveril mingit pala. Klaver oli häälest ära. Istus klaveri taha ja hakkas mängima. Kontsert kahele klaverile. Kontsert viiulile ja klaverile. || kõnek klaverimäng (erialana). Õppis konservatooriumis klaverit.
▷ Liitsõnad: automaat|klaver, kabinet|klaver, kontsert|klaver, püst|klaver, tahvel|klaver, tiibklaver.