[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

järele aitama

1. koolitöös, õppimises abistama, et õpilane jõuaks järele klassi üldisele tasemele. Õpetajal tuleb nõrgemaid õpilasi järele aidata. Tuttav üliõpilane aitas teda järele matemaatikas.
2. üht-teist pisut parandades, viimistledes sobivaks, parajaks, paremaks jne. muutma. Huvitavad looduslikud kiviskulptuurid, mida kunstniku käsi siin-seal kergelt järele aidanud. *.. mõnda liistu aitas pisut höövliga järele, sobitas paika ja naelutas jälle kohale. R. Vellend.

alam|hõimkond
biol hõimkonna osa, hõimkonna ja klassi vahepealne süstemaatikaüksus

alam|klass
biol klassi osa, klassi ja seltsi vahepealne süstemaatikaüksus

aristokraatia ‹1› ‹s›

1. ülemkiht, valitseva klassi eesõigustatud osa, näit. patriitsid Vana-Roomas, suursenjöörid keskajal || piltl paremik; eesõigustatud rühmitus, ladvik. *Teda peetakse keskpunktiks, mille ümber siinse seltskonna aristokraatia koondub .. M. Sillaots.
▷ Liitsõnad: feodaal|aristokraatia, maa-|aristokraatia, raha|aristokraatia, töölis|aristokraatia, vaimuaristokraatia.
2. aj riigivorm, kus võim kuulub kitsale eesõigustatud ülemkihile

berüll ‹-i 21› ‹s›
geol silikaatide klassi kuuluv mineraal, mille läbipaistvad värvilised teisendid (smaragd, akvamariin jt.) on tuntud vääriskividena

definitsioon ‹-i 21› ‹s›
mõiste (esemete v. nähtuste klassi) oluliste tunnuste lühike täpne esitus, määratlus. Definitsioonide liigid. Täpne, õige definitsioon. Definitsioon on ebaõige, ebatäpne, väär. Sõnaliigi, võrdhaarse kolmnurga definitsioon. Leksikon annab, esitab termini teadusliku definitsiooni.

feodaal ‹-i 21› ‹s›
aj valitseva klassi liige feodalismi ajal; mõisnik-pärisorjapidaja. Feodaalide klass.
▷ Liitsõnad: suur|feodaal, väikefeodaal.

hea|klassiline
heasse klassi kuuluv. Heaklassiline jalg-, korvpall. Heaklassiline mäng, hüppetehnika.

hümn ‹-i 21› ‹s›

1. teatava riigi, rahvuse, klassi, organisatsiooni pidulik esinduslaul. Eesti Vabariigi hümn.
▷ Liitsõnad: olümpia|hümn, rahvus|hümn, riigihümn.
2. kirj muus ülev, pidulik ülistuslaul; selles laadis helitöö v. luuletus. Homerose, Pindarose hümnid. R. Glieri „Hümn suurele linnale”.
3. piltl ülistus. Poeem, film on hümn loodusele ja merele. Linnud laulsid hümni kevadele.

jaoskond ‹-konna 22› ‹s›

1. suurema ettevõtte, organisatsiooni üks allüksusi, hrl. tsehhist v. osakonnast väiksem. Tsehh jagunes kolmeks jaoskonnaks. Kolmanda osakonna teine jaoskond. || ‹elliptiliselt› kõnek (politseijaoskonna kohta). Politseinik viis mind jaoskonda.
▷ Liitsõnad: ehitus|jaoskond, keevitus|jaoskond, ketrus|jaoskond, kudumis|jaoskond, köite|jaoskond, ladumis|jaoskond, pakendi|jaoskond, trükijaoskond; miilitsa|jaoskond, politseijaoskond.
2. maa-alaline alljaotus (hrl. elanikkonna teenindamist, maa-ala hooldamist silmas pidades). Arst külastab oma jaoskonna haigeid.
▷ Liitsõnad: arsti|jaoskond, side|jaoskond, valimis|jaoskond, veterinaarjaoskond.
3. klassi alljaotus omaaegses koolis, jagu. *Uderna ministeeriumikool oli kaheksaklassiline: esimeses klassis kolm, teises kaks jaoskonda. J. Kärner.

kaheksandik ‹-diku, -dikku 30›

1. ‹num› murdarv 1/8. Kolm kaheksandikku. Kaheksandik hektarit. (Üks) kaheksandik majandi pindalast on metsa all.
2. ‹s› aj väiksem tünn mahuga 1/8 tündrit
3. ‹s› kõnek kaheksanda klassi õpilane. Viktoriini võitsid kaheksandikud.

klass ‹-i 21› ‹s›

1. ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. järk, liik, rühm. a. teat. tunnuste alusel moodustatud liik üldises klassifikatsioonis. Võistlusjahid kuuluvad eri klassidesse. Mootorrattad ja kardid jaotatakse klassidesse mootori silindrimahu järgi. Muldade, kivimite klassid. Ratsutamises oli kavas keskmise ja raskema klassi takistussõit. Juunioride, seenioride klass. Tütarlaste klassis püstitati uus kuulitõukerekord. b. väärtuse, headuse, kvaliteedi, vahel ka kvalifikatsiooni alusel moodustatud järk. I, II, III klassi seeme. Esimese, teise, kolmanda klassi kajut, vagun. Kolmanda klassi reisija 'III klassi kajuti v. vaguni reisija'. Erahaigla teise klassi palat. Esimese, teise klassi maantee. I, II, III klassi telegrafist, sideoperaator. I, II klassi madrus. c. kasut. mitmesugustes väljendustes taseme märkimiseks. Rahvusvahelisse klassi kuuluv, rahvusvahelise klassiga mängija. Mäng oli huvitav ja kõrget klassi. Tulemus oli heast klassist. See sportlane, näitleja, tantsurühm, lavastus on klass omaette 'tasemelt teistest parem'. d. loog ühiste tunnustega esemete v. nähtuste kogum
▷ Liitsõnad: boniteedi|klass, eliit|klass, kvalifikatsiooni|klass, kvaliteedi|klass, suurus|klass, täpsus|klass, vanuseklass; jahi|klass, masina|klass, paadiklass; maailma|klass, meistri|klass, noorte|klass, tippklass.
2. õppeaastale vastav üldharidusliku kooli õpilaste rühmitusaste. Vanemate, nooremate klasside õpilased. Poeg läheb sügisel teise klassi. Tüdruk käib, õpib kuuendas klassis. Ta lõpetas kaheksanda klassi. Jättis seitsmenda klassi pooleli. Poiss istus kaks aastat samas klassis. Ta oli keskkoolis minust üks klass ees. Mehel oli ainult kolm klassi kooliharidust. || samas ruumis ühtse õppeplaani alusel õppiv õpilaste rühm. Kooli kümnendad klassid. Koolis on kaks seitsmendat klassi. Ta on klassi parim õpilane. Õppisime Mihkliga ühes klassis. Õpetaja pöördus küsimusega klassi poole. Karistati kogu klassi. Klass muutus tähelepanelikuks. || vastava õpilasrühma õppetööks, vahel ka teat. aine õpetamiseks sisustatud ruum. Klassid on hästi sisustatud. Õpetaja astus klassi. Õpilased peavad vahetunniks klassist lahkuma.
▷ Liitsõnad: alg|klass, eri|klass, ettevalmistus|klass, kooli|klass, liit|klass, lõpp|klass, lõpu|klass, paralleel|klass, põhi|klass, täiendus|klass, õppeklass; aine|klass, füüsika|klass, keemia|klass, kirjandus|klass, kunsti|klass, käsitöö|klass, masinakirja|klass, muusika|klass, spordi|klass, ujumisklass; klarneti|klass, klaveri|klass, kompositsiooni|klass, laulu|klass, oreli|klass, trompeti|klass, tšello|klass, viiuliklass.
3. ühiskonna suurim inimrühm, mille piiritlemisel tuginetakse inimeste majanduslikule seisundile, tööalale, haridusele vms., ühiskonnaklass. Feodaalide, kapitalistide, kodanlaste klass. || teat. rahvakiht. Ta kuulub alamasse, kõrgemasse klassi. *Ka need, keda jõukam klass „alamaks” rahvaks nimetas, ka need tundsid Martensit .. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: töölis|klass, ühiskonnaklass; alam|klass, kesk|klass, kõrg|klass, ülemklass.
4. biol hõimkonna ja seltsi vahepealne üksus süstemaatikas. Imetajate klass. Roomajate klass. Õistaimed jaotatakse 2 klassi: üheidulehelised ja kaheidulehelised.
▷ Liitsõnad: alamklass.
5. keel teat. (grammatiliste) tunnustega suur sõnarühm. Bantu keeltes jaotuvad nimisõnad inimeste, loomade, puude, väikeste asjade, suurte asjade jne. klassideks.
▷ Liitsõnad: sõnaklass.

klassi|eesõigus
valitseva klassi eesõigustatud seisund, klassiprivileeg. Klassieesõiguste kaotamine.

klassifitseerima ‹42›
klassidesse (1. täh.) jaotama, liigitama; teat. klassi paigutama. Taimi, loomi, kivimeid klassifitseerima. Ehitisi klassifitseeritakse otstarbe järgi. Seda teost, ainet ei õnnestunud klassifitseerida ühtegi teadaolevasse rühma.

klassi|juhataja
klassi (2. täh.) juhtiv õpetaja. VIIIa klassijuhataja. Õpilased rääkisid oma muredest klassijuhatajale.

klassi|kaaslane
samasse klassi (hrl. 2. täh.) kuuluv isik. Olime temaga keskkoolis klassikaaslased. Mart ja Riina olid klassikaaslased.

klassi|kollektiiv
klassi õpilased kollektiivina. Kujunes ühtne ja tugev klassikollektiiv.

klassi|kursus
klassis õppeaasta jooksul läbivõetav õppeainete kogum. Õpilane jäi klassikursust kordama 'jäeti teiseks aastaks samasse klassi'.

klassi|kuuluvus
kuuluvus ühiskonnas teat. klassi

klassiline ‹-se 5› ‹adj›

1. ‹hrl. liitsõna järelosana› väärtuselt teat. järku, klassi, liiki kuuluv
▷ Liitsõnad: esma|klassiline, hea|klassiline, kõrgeklassiline.
2. ‹liitsõna järelosana› (üldhariduslikus koolis:) teat. arvust klassidest (2. täh.) koosnev
▷ Liitsõnad: kaheksa|klassiline, kaheteistkümne|klassiline, kuue|klassiline, nelja|klassiline, üheksaklassiline.
3. klassidega (3. täh.), klassihuvidega seotud, nendest lähtuv. Klassiline diferentseerumine.
4. van klassikaline. *Tema harrastus klassilise kirjanduse vastu oli kõik probleemikirjanduse temast eemal hoidnud .. K. Ristikivi.

klassi|päevik
raamat v. kaustik iga klassi jaoks, millesse õpetajad märgivad ühe õppeaasta kestel tunni teema, õpilaste hinded, puudumised jms.

klassi|sisene ‹-se 4› ‹adj›
klassi (hrl. 3. täh.) sees esinev. Klassisisesed erinevused.

klassitu ‹1› ‹adj›
hrl sport kindlasse klassi mittekuuluv. Klassitud kiiljahid.

klassi|tunnistus
teat. klassi lõpetamist tõendav koolitunnistus

klassi|vanem
klassi õpilaskonna juht (mitmesuguste klassi ellu puutuvate asjade ajamiseks, koostööks õpetajatega jne.). *Uusi kandidaate ei esitatud ja .. nii valiti Leho Tammneem ühel häälel klassivanemaks. K. Ristikivi.

klassi|õhtu
klassi (2. täh.) peoõhtu. Klassiõhtu teelaua ja ettekannetega.

kooli|klass

1. klassiruum koolis. *..ometi pole midagi elutumat ja masendavamat kui tühi kooliklass suvel. K. Ristikivi.
2. teat. klassi õpilased. *Kunagi käisin siin muuseumis oma kooliklassiga. L. Promet.

kooli|tunnistus
kooli poolt antav klassi- v. lõputunnistus. Liinal olid koolitunnistusel ainult neljad ja viied.

kooli|uusik
ped esimest klassi alustav õpilane

kordama ‹korrata 48›

1. uuesti, teist korda v. korduvalt tegema. Võimlejad kordasid harjutust. Kordasime katset. Laulja kordas publiku soovil viimast pala. Lavastaja laskis proovil üht ja sama stseeni mitu korda korrata. Signaali, teadet korratakse iga viie minuti järel. Mõne aja pärast vastane kordas rünnakut. Marjapõõsaste pritsimist tuleb korrata. Helilooja kordab kolmandas osas sama motiivi. Seda viga, eksimust ei tohi ma enam korrata. Autor kipub viimastes teostes end kordama. || õpitavat uuesti (täiendavalt v. meelde tuletavalt) läbi võtma, seda üle lugema, üle harjutama vms. Ainet, õppetükke kordama. Homseks korrake suure ja väikese algustähe reegleid! Õpilane jäi, jäeti klassikursust kordama 'teiseks aastaks samasse klassi'.
2. enda v. teiste sõnu, arvamusi teist korda v. korduvalt lausuma v. esile tooma (ka kirjas). Kordab oma küsimust, väidet, kutset, ettepanekut, ähvardust. Õpetaja ütles värsse ette ja lapsed kordasid kooris järele. „Mis nüüd küll saab! Mis nüüd küll saab!” kordas naine masinlikult. Kordab aina üht ja sama: nii on vaja! Kordan veel kord: töö tuleb ülehomseks lõpetada. Ta kordas papagoina iga mu sõna. Pole mõtet kõike eelöeldut korrata. See on palju korratud tõde. Miks te kogu aeg teiste seisukohti kordate? Ta kordab oma kirjutises sama, mida juba varemgi öelnud. *„Seitseteist?” küsis kokk. „Seitseteist,” kordas Eebe tasa. M. Raud. | piltl. *Mets kordas tumeda kajana kõue kõminat. J. Saar.
3. varem saavutatut uuesti saavutama; midagi järele tegema. Noormees kordas 100 meetri jooksus Eesti rekordit. *Kui mõni usklik pühakuju või altari läheduses risti ette lööb, kordab seda igaks juhuks ka Talapuu. J. Semper.
4. mingis suhtes samasugune olema. Sõrve poolsaare maastikud kordavad väiksemais mõõtmeis Saaremaad. *Vaadake neid õllekannusid! Ükski ei korda kuju ega mustrit! L. Promet.
5. küntud (kesa)põldu hiljem uuesti läbi kündma. Kesa, põldu kordama. *Nüüd vaja [maa] esiteks kõik üles künda, äestada, korrata ja jälle äestada. R. Roht.

kursus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. mingi õppeaine v. selle tervikliku osa süstemaatiline, programmiga määratud materjalihulk (loengutena v. trükitud väljaandena). Luges ülikoolis antiikkirjanduse, kõrgema matemaatika, eesti murrete kursust. Üliõpilastel tuli läbi töötada võrdleva anatoomia ulatuslik kursus. Vähese tundide arvu tõttu ei suudetud klassis saksa keele kursust läbi võtta. Trükist ilmus ülevaatlik füüsikalise keemia kursus. || õppeplaani ja programmidega määratud õppematerjali kogum mingil kooliastmel. Poiss jäi kümnenda klassi kursust kordama 'teiseks aastaks kümnendasse klassi'.
▷ Liitsõnad: aabitsa|kursus, alg|kursus, algkooli|kursus, eri|kursus, fakultatiiv|kursus, gümnaasiumi|kursus, keskkooli|kursus, klassi|kursus, kooli|kursus, lektori|kursus, loengu|kursus, lühi|kursus, põhi|kursus, üldkursus; aritmeetika|kursus, füüsika|kursus, geograafia|kursus, pedagoogikakursus.
2. kõrgkooli v. keskeriõppeasutuse hrl. aastase programmiga õppeaste; sellel õppijad. Kolmanda kursuse üliõpilane. Käib, õpib, on juba tehnikumi neljandal kursusel. Ta viidi üle järgmisele kursusele. Kogu kursus sõitis praktikale. Ülikooli nooremad, vanemad kursused.
▷ Liitsõnad: kaugõppe|kursus, lõpu|kursus, paralleelkursus.
3. ‹hrl. pl.› lühiajalised õpingud (loengute, õppetundide, harjutuste sarjana) mingil alal ettevalmistuse andmiseks, kvalifikatsiooni tõstmiseks jne. Meditsiiniõdede, lasteaednike, elektrikute kursused. Ärijuhtimise kursus. Rahvaülikooli kursused. Kuuajalised kursused. Korraldati, organiseeriti mitmesuguseid kursusi. Algasid inglise keele kursused algajaile ja edasijõudnuile. Käis linnas autojuhtide kursustel. Õpib kursustel masinakirja. Kursused kestavad kuus kuud ja lõpevad katsetega, eksamiga. *..astus sügisel pedagoogilistele kursustele, mis korraldati linnakooli ruumes, sooritas järgmisel kevadel koolmeistrieksami.. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: autojuhi|kursus, esmaabi|kursus, keele|kursus, koka|kursus, käsitöö|kursus, masinakirja|kursus, rahvatantsu|kursus, tantsu|kursus, tennise|kursus, ujumiskursused; ettevalmistus|kursus, kiir|kursus, kvalifikatsiooni|kursus, suve|kursus, täienduskursused.

kvarta ‹6› ‹s›
(keskkooli) neljanda klassi endisaegne nimetus (ülemisest klassist arvatuna)

kvinta ‹6› ‹s›
(keskkooli) viienda klassi endisaegne nimetus (ülemisest klassist arvatuna)

läbi käima

1. läbi kõndima v. sõitma; järjest teat. kohtades v. teat. isikute juures käima. Järjest käidi läbi ait, laut ja kuur. Käisin kogu turu läbi. Käisime sündmuspaiga samm-sammult läbi. Käis läbi kõik pered, korterid, toad, näitusesaalid. Tal on Eesti, pool ilma risti ja põiki läbi käidud. Arst käis kõik haiged korrast läbi. Linnas olles käisin kõik oma tuttavad ükshaaval läbi. | piltl. Kirjandus on läbi käinud pika arengutee.
2. kusagilt, millestki läbi minema, millegi v. kellegi kaudu kulgema. Metsatukast, heinamaanurgast käiakse läbi. Siit käib iga päev palju rahvast läbi. Käin korraks raamatukogust, pangast, kodunt läbi. Soe vesi käib torudest läbi. Pehkinud seintest käis tuul läbi. Detail käis mitme töölise käest läbi. Uurija käest käivad läbi kümned toimikud. Värin käib puust läbi. Sumin, kahin käib saalist läbi. Kõht käib läbi 'magu ja sooled töötavad (seedimisel)'. Need on sõjatulest läbi käinud, karastatud mehed. *Kui kokku võtta kõik need tüdrukud, kes on läbi käinud tema käte vahelt, saaks ikka päris pikk rida. J. Kärner.
3. (lühiajalise aistingu, tundmuse, mõtte vms. kohta). Seljast käis valujuga läbi. Südame alt käib kõhe tunne, külm tuul läbi. Värin käis kehast läbi – pääsemine tuli üle noatera. Poisist käis rõõmuvärin, ärevushoog läbi. Äkiline helluseviirg käis südamest, hingest läbi. See lärm käib pealuust läbi. Ei tea, mis mõtted tal peast läbi käisid.
4. millestki läbi suunduma v. ulatuma, käima (10. täh.) Kuusikust käis väike jalgrada läbi. Külast käib läbi suur maantee. Särgipalistusest käis läbi krookpael. || piltl läbiva joonena mitmes kohas esinema. See motiiv käib läbi mitmest jutustusest. Teosest käib punase joonena läbi rahva ühtsuse idee. *See tendents käis noore mõisniku kõnest, kogu ta mõttekäigust läbi.. E. Vilde.
5. suhtlema. Ta on täiesti erak, ei käi kellegagi läbi. Nad läksid tülli ega käi enam läbi. Me puutume kokku ja käime läbi, kuid erilist sõprust meie vahel ei ole. *Sattusin halba seltskonda, hakkasin kaarte mängima, jooma ja langenud naisterahvastega läbi käima.. A. Alas (tlk).
6. van (kooli, klassi) läbi tegema. *Näe, seal oli Miku Anna, pandi linna kooli, käis kooli läbi, kõik keeled olid suus.. M. Metsanurk.

liigi|mõiste
loog esemete v. nähtuste klass, mis kuulub mingisse laiemasse klassi

liit|klass
ped klassikomplekt, kus töötavad koos ühes klassiruumis mitme klassi õpilased

neljandik ‹-diku, -dikku 30›

1. ‹num› murdarv ¹/₄. Kaks neljandikku on pool. Kaks (ja) üks neljandik. || (hulgalt, koguselt). Neljandik õpilasi lõpetas klassi heade ja väga heade hinnetega. Kolm neljandikku põldudest on küntud. Toodang suurenes neljandiku võrra.
2. ‹s› vastav osa millestki. Teekonna esimene, viimane neljandik.
3. ‹s› kõnek neljanda klassi õpilane. Meie kooli neljandikkudel on kolm paralleelklassi.

oda|saba
zool ürgvähkide klassi kuuluv lülijalgne, kelle keha lõpeb odakujulise jätkega (Limulus polyphemus e. Polyphemus pediculus)

oktoobri|laps [-e]
nõuk 1.-3. klassi õpilane, kes kuulus rühma, kus pioneerid valmistasid lapsi ette pioneeriorganisatsiooni astumiseks

oliviin ‹-i 21› ‹s›
geol silikaatide klassi kuuluv hrl. kollakasroheline mineraal

osa|otsustus
loog otsustus, milles jaatatakse (või eitatakse) tunnuse seost mõne esemete klassi mingi osaga

priimus1 ‹-e 4› ‹s›
klassi parim õpilane; klassivanem. See poiss on klassi(s) priimus. *Suuremate poiste hulgast määras koolmeister priimuse ja see pidas eriti meid, vähemaid, teravasti silmas. M. Metsanurk. | piltl. *Tagasihoidlikult pruuni sulestikuga lind, aga laulmises priimus. K. Põldmaa.

purje|märk [-märgi]
sport võistluspurjeka purjel olev klassi tähis koos võistleja numbriga

rühm ‹-a 22› ‹s›

1. tervikuna käsitatav (väike) hulk v. kogum olendeid, esemeid, loodusobjekte vm.. a. (üheskoos tegutsevate olendite v. lähestikku paiknevate asjade kohta); salk. Õues mängis rühm poisse. Lõkke ümber istus rühm mehi. Üksnes väike rühm inimesi pääses põgenema. Linna peal liikus kolme-neljamehelisi meremeeste rühmi. Teedel rändas inimesi, küll üksikult, küll rühmadena, rühmade kaupa. Rahvas kogunes rühmadesse. Tüdrukud hoidsid omaette rühma. Koolist koju läksid poisid harilikult ühes rühmas koos. Lepatriinud kogunevad talvitumiseks suurtesse rühmadesse. Väike hoonete rühm. Mäekingul on rühm madalaid maju, hooneid. Saarte, järvede rühm. Rändrahnude rühm metsa all. Lilli ei istutata peenrale ridadena, vaid rühmadena. b. ühise eesmärgi, ühiste huvide v. ideedega seotud isikute grupp v. rühmitus. Vanalinn on täis turistide rühmi. Matkajuht viis rühma mägedesse. Rühm ajakirjanikke külastas Taanit. Sotsiaaldemokraatlikus liikumises oli palju erinevaid rühmi. c. allosa mingis struktuuris. Skautide rühm. Pioneerimaleva, üliõpilaste ehitusmaleva rühmad. Lasteaias on lapsed jaotatud rühmadesse. *Nelja aasta õpilased, neli rühma ehk jagu istusid ühes ruumis. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: ametiühingu|rühm, balleti|rühm, ettevalmistus|rühm, huvi|rühm, hääle|rühm, initsiatiiv|rühm, juht|rühm, julgestus|rühm, katse|rühm, kontroll|rühm, koond|rühm, laste|rühm, lasteaia|rühm, luure|rühm, löögi|rühm, löök|rühm, majandus|rühm, maleva|rühm, matka|rühm, mees|rühm, mudilas|rühm, mängu|rühm, nais|rühm, näite|rühm, operatiiv|rühm, parlamendi|rühm, pea|rühm, pikapäeva|rühm, pioneeri|rühm, politsei|rühm, põhi|rühm, pääste|rühm, rahvatantsu|rühm, saadiku|rühm, sega|rühm, sõime|rühm, tantsu|rühm, treeningu|rühm, turismi|rühm, töö|rühm, uurimis|rühm, vastas|rühm, vestlus|rühm, võimlemis|rühm, võitlus|rühm, õpi|rühm, õpilas|rühm, õpperühm; hoone|rühm, inim|rühm, kalme|rühm, lihas|rühm, puude|rühm, värsirühm.
2. sõj hrl. jagudest koosnev kompanii (v. patarei) koosseisu kuuluv allüksus. Keset küla kompanii peatus ja jagunes rühmadeks. *Frobelius sai ordeni, ta ülendati allohvitseriks ja talle anti rühm. R. Roht. *Esimene rühm, jagude kaupa, edasi marss! A. Kork.
▷ Liitsõnad: laskur|rühm, luure|rühm, majandus|rühm, sapöörirühm.
3. sarnas(t)e tunnus(t)e põhjal ühte kategooriasse kuuluv hulk v. kogum (mingis liigituses v. süstemaatikas); liik, tüüp, klass. Vetikad kuuluvad taimede algelisemasse rühma. Tulbid liigitatakse õitsemisaja ja õie ehituse järgi nelja rühma. Magmakivimid jaotatakse mitmesugusteks rühmadeks. I, IV rühma veri. Eri päritoluga laensõnade rühmad keeles. Jagab inimesed kahte rühma: head ja halvad. || rahvuslike, sotsiaalsete vm. tunnuste poolest ühesugune osa elanikkonnast, klassist v. ühiskonnast. Etnilised rühmad. Elanikkonna sotsiaalsed rühmad.
▷ Liitsõnad: keelpilli|rühm, pillirühm; looma|rühm, sordi|rühm, taime|rühm, tõurühm; ida|rühm, keele|rühm, lõuna|rühm, lääne|rühm, murde|rühm, murraku|rühm, põhjarühm; mõiste|rühm, null|rühm, toote|rühm, vanuse|rühm, vererühm; hõimu|rühm, rahva|rühm, rahvus|rühm, sugulus|rühm, vähemusrühm.
4. keem. a. sarnaste omadustega elemendid perioodilisussüsteemis (paiknevad perioodilisustabelis püstreas). Halogeenide, leelismetallide rühm. b. orgaanilise ühendi molekuli teat. osa. Funktsionaalne rühm (määrab ühendi kuulumise mingisse kindlasse klassi). || ‹liitsõna järelosana› radikaal
▷ Liitsõnad: alarühm; amino|rühm, hüdroksiid|rühm, hüdroksüül|rühm, karboksüül|rühm, metüül|rühm, nitro|rühm, nitroso|rühm, sulfamiid|rühm, sulfoon|rühm, vinüülrühm.
5. mat teat. hulk algebralistes struktuurides. Lõplik, pidev, lineaarne, sümmeetriline rühm.

serpentiin ‹-i 21› ‹s›

1. kitsas värviline paberlint, mis pidustustel õhku pillutuna lahti keerdub. Serpentiine pilduma. Mitmevärvilised serpentiinid lendlesid läbi saali.
2. looklev joon; mägitee v. jõe siksakiliselt kulgev osa. Ratsasportlane sõidab mööda serpentiini. Tee kulges serpentiinina. *Autobuss neelas maantee serpentiine.. K. A. Hindrey.
3. geol silikaatide klassi kuuluv (tume)roheline, vahel ussinahka meenutava mustriga mineraal

sitsima ‹42›

1. (hrl. koera kohta:) esikäppi õhus hoides tagakäppadel istuma. Õpetasime koera sitsima ja käppa andma. Muri tõusis sitsima. Sitsi! (käsklusena). Jänes jäi sitsima ja kuulatas. *.. [koer] sitsis laua kõrval ja noris ka võileibu. L. Tungal. || piltl lipitsema. *Häbi eesti rahvale, kui meil isegi ohvitserid hakkavad juba nagu kutsikad venelaste ees sitsima! V. Beekman.
2. kõnek istuma (2., 3. täh.) Tüdruk ei tule kodunt välja, sitsib ahju taga. Hea, et tulite, muidu mine tea kui kaua me oleksime saarel sitsinud. Mis ma seal leti taga sitsin, kui ostjaid pole! Poiss õppis kehvasti ja jäi sitsima 'klassi kordama'. Vangimajas sitsima. *Relva pole, sitsi sees nagu hiir lõksus ja oota, mis vaguniga tehakse. H. Kiik. *Juhtub aga sabinaks minema, siis on madrus see, kes pulkade taga sitsib. A. Uustulnd.

stauroliit ‹-liidi 21› ‹s›
geol silikaatide klassi kuuluv punakaspruun v. must mineraal

suur ‹-e, -t 34› ‹adj›

1. (mõõtmeilt, pinnalt, mahult keskmist ületav:) pikk (ja lai), kõrge, kogukas; ulatuslik, ruumikas, mahukas. a. (esemete, loodusobjektide v. -nähtuste kohta). Suur aken, uks, trepp. Suur maja, saal, tuba, korter, koobas. Suur põld, aed, lagendik. Suured Alutaguse metsad. Suur jõgi, järv, meri. Suur rändrahn. Maailma suurimad kivisoola lademed. Suur katel, paak, vann, tünn. Suur kombain, kallur, traktor. Suur puss, kirves. Suur leib, kringel, šokolaaditahvel. Ostsin kilo suuri pirne, suure kobara viinamarju. Hammustas suure suutäie. Joob suurte sõõmudega. Ristküliku suurem külg. Suured jäljed lumel, poris. Sokkides on suured augud. Suure silmaga sukanõel. Lohverdab suurte kummikutega. Reisijad sisenesid suurte kompsudega. Autol on suur koorem peal. Suur tegu õlut, suur laar suppi. Suur korvitäis seeni. Keedab toitu suurel tulel. Kannab suuri päikeseprille, suurt laiaäärelist kübarat. Elab suure tänava ääres. Jalgrada pööras suurelt teelt metsa. Koer lähenes suurte hüpetega. Käin temast suure kaarega mööda. Tegin koju minnes suure ringi mööda linna. Võimleja tegi suure hööri. Torm tõstab merel suuri laineid. Suures rohus on raske liikuda. Kevadel paisub kitsuke oja suureks. Suure vee ajal siit kuiva jalaga läbi ei pääse. Suure lumega, poriga oli tee läbimatu. Kosmoses leidub meie Päikesest palju suuremaid tähti. Suures plaanis 'lähivaates' filmikaadrid. Tal on suur ja selge käekiri. Suurte tähtedega trükitud pealkiri. Pärisnimi algab suure tähega 'suurtähega'. Kella suur osuti 'minutiosuti'. Nende lapsed on kõik suurde (maa)ilma läinud. Laevaühendus suure maa 'mandri' ja saarte vahel. Albatrossid on suure mere 'avamere' linnud. Sõitis üle suure lombi 'Atlandi'. USA-sse. See mantel on mulle (liiga) suur. Põld on neli hektarit suur. Kleit lotendab ta seljas, nagu oleks (talle) mitu numbrit suur. Talvesaapad osta number suuremad. Suure(ma)d riided 'üleriided' paluti maha võtta. Mineja on juba suurel kaugel. Tundsin ta suurelt kaugelt ära. Oh sa suur ja jäme jumal! (imestus- v. imetlushüüatus). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. b. (elusolendite v. nende kehaosade kohta). Suur karu, põder, koer. Haruldaselt suur elevant. Kirp oli suur kui hobune. Suurte sarvedega lehm, jäär, põder. Kukel on suur punane hari. Suure kondiga 'tugeva kehaehitusega' mees, naine, hobune. Lüpsilehma suur udar. Naisel olid suured rinnad. Silmad suured kui tõllarattad, taldrikud. Vaatab suuri(l) silmi(l) enese ümber. Suur kongus nina. Kõrvad suured kui kapsalehed. Suurte käte ja jalgadega mees, naine. Mõlemad vennad olid suured tugevad mehed. Oma vanuse kohta suur laps. Kondor on suurimaid linde. Õngemees püüdis uskumatult suure kala. Suure 'pika' karvaga koeranäss. Suure jõuluvanahabemega mees. Haigutas suure 'pärani' suuga. Sõi suure suuga 'ahnelt, suurte suutäitega'. c. rõhutab suurust mingi liigi, sordi v. tõu, keha- v. taimeosa vm. olulise tunnusena. Suur läätspuu, rododendron. Suur kukehari, teeleht. Suur sirmik. Suur hallhüljes, maakirp. Eesti suurt valget tõugu siga. Peaaju suured poolkerad. Suur varvas, vaagen. Suur vereringe. Suur rinnalihas liigutab õlavart. Marsi ja Maa suur vastasseis. Suur sekund, terts, sekst, septim muus teat. intervallid.
▷ Liitsõnad: hiigla|suur, päratu|suur, ülisuur.
2. arvuliselt, hulgalt v. protsentuaalselt keskmist ületav, ulatuslik, rohke. a. paljudest koosnev v. paljusid hõlmav; rohke, arvukas, massiline, rikkalik. Suured arvud, protsendid. Suur õhuniiskus, paisumistegur, kullasisaldus. Suur sündivus, suremus, iive. Suured saagid, loomused, tiraažid. Suur rahvas, suguharu, perekond. Suur koosolek, meeleavaldus. Suured pidustused, pulmad, matused. Suur rahvaste rändamine. Suur katk, gripilaine. Suur linn, asula, küla. Märja puidu mass on umbes kolmandiku võrra suurem kui kuivalt. Kunstikooli lennud ei olnud suured, keskmiselt 5 inimest. Pealetung suurte jõududega. Vaenlase kaotused olid suured. Suur hulk pealtvaatajaid. Hiirel on suur kari poegi. Suurem jagu naisi jättis tulemata. Ostsin suuremal hulgal tibusid. Põldudele anti väetist suurtes kogustes. Suur salk mehi. Kõnnivad suures summas koos. Tuldi suure sõjasaagiga. Kangelane maeti suurte austusavaldustega. Majand peab suurt karja. Kingavalik selles poes on üllatavalt suur. Teksti võiks suuremal arvul paljundada. Suur(em) osa konservidest oli riknenud. Suuremal või vähemal määral leidub savi üle Eesti. Suure(ma)lt jaolt, suure(ma)lt osalt 'enamasti'. Tal on suured kogemused. Asi tõi suuri sekeldusi. Ära hellita suuri lootusi. Ta on tüütult suure jutuga. Suur söömine ja joomine on kahjulik. Suure söömaga mees. Lõunaks seal vaevalt suur(ema)t süüa tehakse. Vihm lõi suure tolmu kinni. Raputas kübaralt suurema vee maha. Pühkis suure prahi nurka kokku. Suured 'tihedad, lopsakad' juuksed, vuntsid. Suur aitäh! Suur tänu kõigile! Suur slämm bridžis 'mängus kõigi tihide võtmine', tennises 'teat. võistluste võitmine ühe aasta jooksul'. b. (rahaliselt, summalt, väärtuselt). Suur varandus, laen, võlg. Suured palgad, sissetulekud. Suurte rahadega mees. Ehitus nõudis suuri summasid. Teenivad, saavad suurt raha. Panganduses liiguvad suured rahad. Tuleõnnetusest tekkinud kahju on suur. Eidekesele oli kümme kroonigi suur raha. Tahtsin oma suurt raha 500-kroonist poes lahti, peenemaks vahetada. Müüjal polnud suurest rahast tagasi anda. Õppemaks oli üsna suur. Kulutused on läinud liiga suureks. Suur sada van 10 tosinat, 120.
3. kasut. mitmesuguste ajahetkede v. -vahemike kirjeldamisel. a. ajaliselt edenenud, kesk- v. kõrgpunkti jõudnud; täielik, kesk-, süda-. Suur hommik, päev juba käes. Kui ärkasin, oli väljas suur valge. Päike on (juba) suures lõunas, suures kõrges. Pühapäevahommikul magati ikka suure valgeni. Töötasime suure pimedani. Oli juba suur südaöö, kui koju jõudsin. Poiss ei raatsinud tüdruku juurest enne suurt hommikut lahkuda. On suur kevad, suvi. Mai algus, aga puud on lehes nagu suurel suveajal. Aeg kisub suurde sügisesse. Suur talv hakkab mööda saama. b. ajaliselt pikk, pikaajaline; kaua kestev. Suure staažiga õpetaja. Suur lihavõtte-eelne paast. Suur vahetund koolis. Kartulitega tuli suurem vahe sisse. Isa ja poja vahel oli suurem jutuajamine. Suured vaidlused ei tahtnud kuidagi lõppeda. Suuremast mõttevahetusest ei saanud ajapuudusel asja. Jalad on suurest seismisest väsinud. c. täiskasvanud, täisealine; (küllalt v. liiga) vana v. vanem (sageli vihjega ka kasvule). Suured inimesed 'täiskasvanud'. Poisi suured õed. Suuremad lapsed vaatasid väiksemate järele. Suureks kasvama, sirguma, saama. Suurem tüdruk käib tal koolis. Lapsed on neil ammu suured ja oma elu peal. Karjapoisiks on ta juba küllalt suur. Kui saad suuremaks, võid ise otsustada. || ‹substantiivselt› täiskasvanu, täisealine; ant. alaealine, laps. Suurte jutud, meelelahutused. Seda peab mõistma nii suur kui väike. Kuni lapsed mängisid, ajasid suured juttu. Poisikese koht pole suurte hulgas.
4. määralt tavapärast, keskmist ületav, intensiivne, tugev (ja püsiv); äärmuslik, äärmine. a. (kõrvaga tajutuna, kuuldeliselt:) vali. Suur kisa, kära, melu. Naerab, nutab, karjub suure häälega. Laps jooksis suure kisaga, nutuga tuppa. Puu langes suure raginaga. Koerad tõstsid suurt lärmi. Müra läks õige suureks. Rääkis suure naeruga oma äpardusest. Uks langes suure mürtsuga kinni. b. (füüsilise toime v. esinemise poolest:) kõva, kange, käre. Suur torm, maru. Suured tuisud, vihmad, sajud. Suur sula, põud. Suured külmad kaanetasid järve. Oigab suurest valust, suure valu käes. Suur kuumus, leitsak teeb rammetuks. Puud painduvad suure tuule käes, suures tuules. Tuleb suure jooksuga, ajuga, kiiruga. Käed on suurest pesemisest väsinud. On rikkunud suure tööga oma tervise. Suure tegemisega, rassimisega saadi asjad joonde. Suured ponnistused ei andnud tulemusi. *.. nägid Jõessaare kohal suurt vareste lendu ja kisa. A. H. Tammsaare. c. (füsioloogiliste v. psüühiliste protsesside ning hingeeluga seoses). Suur isu, näljatunne. Suur armastus, viha, põlgus. Suur mure, kartus, hirm. Suured kahtlused, lootused, pettumused. Tunneb suurt kergendust, uhkust, rõõmu. Tema vastu on mul suur usaldus. Temast peeti suurt lugu. Suure näljaga söödavat ka sealiha ja kanamunad ära. Vandus suure vihaga, suurest vihast kõik maapõhja. Rõõm kingi üle oli suur. Uudis äratas suurt tähelepanu. Suure ähmiga ununes pakk maha. Himu, kiusatus on suur. Räägib temast suure soojusega. Väljendas oma suurt kahjutunnet toimunu pärast. Pole suurt usku asjasse. Tööd tehti suure innuga, õhinaga. Peeter oli olnud ta suur armastus. Abi osutati kõige suurema lahkusega. Igatsus läks talumatult suureks. Tundsime veel suuremat õudu. d. (moraalse vm. hinnanguga:) ränk, jäme. Suur eksitus, viga, rumalus. Temal lasub kõige suurem süü. See on suuremast suurem patt. e. (kulgemiselt) äge, tormiline (ja ulatuslik). Suur tüli, riid, madin. Suured pahandused. f. äärmine, piiritu, ülim; erakordne. Suur kitsikus, ruumipuudus. Suur au, kuulsus, õnn, õnnetus. Sai tunda suurt ülekohut. Elati suures vaesuses, puuduses. Tekib, valitseb suur segadus. Kõikjal valitses suur rahu, vaikus. Suurt vabadust ärgu pruugitagu kurjasti. Žurnalistika osakonda oli ülikoolis suur tung. Esitas oma mõtted suure selgusega. Julgustaval sõnal on suur tähtsus. Suur(ema)t häda, viga polnud kellelgi. Ajas end suure vaevaga, surmaga püsti. Suures hädas lubatakse aitajale ei tea mida. Ronis suurema vaevata aknast sisse. On nähtud suuremaidki imesid. See jutt on lihtsalt suur jamps, soga, möga.
5. millegi poolest väljapaistev, muudest erinev v. neile vastandatav. a. kuulus, tähtis, silmapaistev, ametilt v. seisundilt kõrge, mõjukas; kasut. ka valitsejate nime koostisosana. Suur teadlane, keelemees, matemaatik, filosoof. Suur kirjanik, kunstnik, kujur. Suur valitseja, väejuht, diplomaat. Suured härrad, isandad, saksad, ülemused. Kirjanduses on ta suur nimi. Tal on ees suur tulevik. Ta on oma isamaa suur poeg. Tal on kõik lapsed linnas suurte kohtade peal, suured ninad. Suuri sugulasi mul ei ole. Makedoonia kuningas Aleksander Suur. Vene tsaar Peeter Suur. Raamat sarjast "20. sajandi suuri mõtlejaid”. | piltl. Suur tumm 'tummfilm, tummfilmikino'. Suur külaline 'surm'. Ela kui suure jumala selja taga 'rahus, kaitstult'. || ‹substantiivselt› (kasut. mõjuva isiku, võimukandja vms. kohta). Kõik ei mahu suured olema. Mine vägevaga vaidlema või suurega kohut käima. b. oluline, väga tähtis, põhjapanev; arvestatav, tähelepandav, tunduv; vastutav, kandev; kasut. ka ajaloosündmuste nimetustes. Suur muutus, murrang. Suured probleemid, ülesanded, plaanid, kavatsused. Toimusid suured sündmused. Suured maadeavastused. Venemaal nimetatakse II maailmasõda Suureks isamaasõjaks. Elektrivalguse majja saamine oli tol ajal suur asi. Emal on lastest juba suur abi. Saadetakse korda suuri asju. Agronoomil oli sordiaretuses suuri teeneid. Naised etendavad haridustöös suurt osa. On suuremaidki asju, mille pärast pead valutada. Ei ole suurt vahet, kas teha nii või teisiti. Kavatsusel on midagi suurt. Vaevalt selle jutu taga midagi suurt oli. Andekas näitleja mängib ka väikese rolli suureks. Lugu on asjatult suureks puhutud. Palatites oodati arstide iganädalast suurt visiiti. Tehti ettevalmistusi suurteks pühadeks. Suur nädal kirikl lihavõttepühadele eelnev nädal. Suur neljapäev, suur reede kirikl lihavõttepühadele eelnev neljapäev ja reede. c. innukas, kirglik; suurepärane, silmapaistev, võimekas, eriline; tuntud, teatud, (kuri)kuulus. Suur kõnemees, laulumees, meisterdaja, käsitöö tegija, lugeja. Suur naljahammas, lõuapoolik, vigurivänt. Suur kaabakas, suli, kurjategija. Poiss oli suur maiasmokk. Ta pole suur(em) asi mees. Töö peale pole tast suur(ema)t asja. Õunad polnud tänavu suuremad asjad. Ma pole suur sööja, tülinorija. Istub norgus nagu suur süüdlane. Oled suur eesel, lollpea, patukott. Meremehed pole tavaliselt suured ujujad. Teda tunti suure teatriskäijana. Peab ennast igal alal suureks asjatundjaks. Giid andis seletusi suure asjatundmisega. | rõhuta kasut. irooniliselt, osatades v. ebakindlust väljendades. Ise suur looduskaitsja ja puha. Kuuldi tüdrukul ikka suur kavaler olema. Väimees pidi suur ärimees või pangahärra olema. Ma neid suuri austreid ei tahakski. Käis see suur Toru või mis ta nimi ongi. See suur, et .. (mõtteavalduse kobav, kõhklev sissejuhatus). d. üllas, õilis, austust vääriv. Suure hingega inimene, suur hing. Ka inimesena oli see pedagoog suur. Näitas teoga, et on suurem kõigist oma vastastest. e. suhetelt lähedane; eriline, tõeline. Noored olid omavahel suured sõbrad. Mu suurim sõbranna kooliajal. Suured tuttavad me just pole. Sõpradest said kõige suuremad vaenlased. Vennaste lapsed on omavahel suured sugulased. f. kõrgelennuline; tühi, kõlav; suurustav, lai. Suured sõnad kodumaast ja vabadusest. On meister suuri sõnu tegema. Tema suuri fraase ei armasta. Suurtest kõnedest on hädalistel vähe abi. Sünnipäeva otsustati suurel viisil pühitseda. Nad pole veel suure eluga harjunud. Mõnele meeldib suur joon kõiges. Elati suurel jalal 'rikkalt, laialt'. Ballil kantakse suurt 'pidulikku, esinduslikku' õhtukleiti, tualetti. g. (eriti) oodatud, paljutõotav; meeltülendav, pidulik. Elu, võitluse suur šanss, hetk, silmapilk. Suure tulevikuga tööstusharu, leiutis. Sportlasele ennustatakse suurt tulevikku. Paljud ei näinud võidu suurt tundi. Laulupeo suured päevad ei unune. Suur aeg nõuab suuri tegusid. Midagi suurt liigub mõtteis, hinges. Klassijuhataja tahtis lõpetajaile öelda midagi suurt ja ilusat. h. kõrget klassi, kõrgetasemeline; tipptulemuste, laia publiku v. tarbijaskonnaga seotud. Suur ujumine, jalgpall, korvpall. Iga sportlane suurde sporti ei jõua. Igatseb pääseda suurele lavale. Pürib suurde poliitikasse. Suur ajakirjandus nõuab osavat sulge. Suur kunst eeldab suurt talenti. Suur luule on ajahambale vastu pidanud. i. suursugune, kõrgemat päritolu, ülikas; tähtsamatest v. valitud isikuist koosnev. Suurest soost proua, saksad. Ihkab pääseda suurde seltskonda. Suuremasse seisusse polnud kerge tõusta. Oodati suuri külalisi. Püüab ikka küla suur(ema)tega läbi käia. *Esiotsa peeti kartuhvleid kui võõramaa imeasja kuningate, vürstide ja muu suure rahva aedades .. O. W. Masing.
6. suurt, suuremat ‹eitusega adverbilaadselt› oluliselt, eriliselt, eriti, kuigivõrd; väga, palju. Poisist ei tehtud suurt väljagi. Kas keegi suurt süüdi oligi? Seda autorit pole seni suuremat tõlgitud. Moodne kunst talle suuremat ei meeldi. Sõnu ta suurt ei vali. Ega teda siin suuremat sallitud. Asja suurt polnudki, tulin niisama. Ei saa suurt arugi, et haav valutaks. Autodest pole tal suuremat aimu. Turule müügiks viia suuremat ei olegi. Üksi ei suuda suurt midagi ära teha. Ei saanud asjast suuremat sotti. Ega ta minust suuremat noorem ei ole. Pole viga, sellest pole suuremat ühtigi. Olukord pole tänavugi suurt parem. Raha meil enne palgapäeva suurt pole. Söögist ma praegu suuremat ei hooli. Näe, ei sajagi enam suuremat. Pehme ilmaga pole kinnastest suurt lugugi. Kas mu nägu on veel kriim? – Suur(ema)t mitte.

suur|turniir
esinduslik turniir kõrget klassi mängjate osavõtul. Maletaja mängis hiilgavalt Los Angelese suurturniiril.

tald|liilia
zool meriliiliate klassi kuuluv okasnahkne (Holopus rangi)