[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kiuslema ‹kiuselda 49›
kiusu ajama. Naabrid nääklesid ja kiuslesid. Kiusleb nagu laps. *Sa oled ärgitand, et lööd Vidriku-Kaie püssimeestega majast välja. Mis sa kiusled, siin ju ruumi kõigile. I. Sikemäe.

kiuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. kiusu ajav, kiusu täis, kiusakas; kiusu sisaldav. Kiuslik ja õel inimene. Ta on viimasel ajal läinud minu vastu kiuslikumaks, õige kiuslikuks. Ta oli täna kiuslikus tujus. Kõnelejale esitati kiuslikke küsimusi. *Kes neid jutte teab, jutud on kurjad ja kiuslikud... E. Tennov.
2. kiusav, tülikas, kiusakas. Tekkis kiuslik mõte: kas pole see tagantjärele tarkus. Võilill on meie aedade üks kiuslikumaid umbrohte. *.. Hieronymose järgi pidi toore sibula söömine aurusid pähe tekitama, mis kiuslikke unenägusid ja nägemusi öösi toovad .. G. Helbemäe.

kiuste

1. ‹adv› kiusu ajamiseks, kiusu pärast, kiusamiseks, vihuti; millestki mitte hoolides v. midagi trotsides. Toimis kiuste kõigi nõuannete vastu. Või tema keelab, just kiuste lähen! Kiuste astuti keelust üle. Justkui kiuste anti ülesandeid, mis talle ei meeldinud. Mineku eel hakkas nagu kiuste sadama. Tuul puhus nagu kiuste kogu aeg vastu. *Me jäime vihma kätte ja rügasime kiuste edasi, et pimedaks [künniga] valmis saada. J. Kross. || ‹koos võrdlussõnaga› meelehärmi tekitavalt. Riie meeldis, aga nagu kiuste ei olnud raha kaasas. Olukord oli piinlik, aga nagu kiuste ei tulnud midagi vabanduseks meelde. *Kumbki nendest ei tahtnud niisugust vahekorda, siiski tekkis ta nagu kiuste. A. H. Tammsaare.
2. ‹postp› [gen] millestki, kellestki hoolimata, nagu millegagi või kellegagi kiusu ajades, seda trotsides; kellegi kiusamiseks, kiusuks. Kõige, kõigi raskuste, kõigi takistuste kiuste. Raskete aegade kiuste säilis rahvas elutahe. Seda tehti otsekui saatuse kiuste. Tormi kiuste mindi merele. Tuldi kohale karistuste ja ähvarduste kiuste. Ta tegi seda meie kiuste. Tüdruk abiellus vanemate kiuste.

kiusu|jutt [-jutu]
kiusu pärast, kiusamiseks räägitud (alusetu) jutt. Tühi, sulaselge kiusujutt. Pole ta ihne midagi, aetakse niisama kiusujuttu.

kiusu|tuju
tahtmine kiusu ajada. Vanamees on täna kiusutujus.

krillima ‹42›
kõnek jonni, kiusu ajama, pahuksis olema. Küll on kiusakad, muudkui aga krillivad omavahel. Mihkel krillis alailma Antsuga. Raske on töötada, kui kogu aeg krillitakse. *Sina ole vait ja ära krilli ühtelugu, Paul. Sina saad kah pilli. O. Luts.