[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kiuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. kiusu ajav, kiusu täis, kiusakas; kiusu sisaldav. Kiuslik ja õel inimene. Ta on viimasel ajal läinud minu vastu kiuslikumaks, õige kiuslikuks. Ta oli täna kiuslikus tujus. Kõnelejale esitati kiuslikke küsimusi. *Kes neid jutte teab, jutud on kurjad ja kiuslikud... E. Tennov.
2. kiusav, tülikas, kiusakas. Tekkis kiuslik mõte: kas pole see tagantjärele tarkus. Võilill on meie aedade üks kiuslikumaid umbrohte. *.. Hieronymose järgi pidi toore sibula söömine aurusid pähe tekitama, mis kiuslikke unenägusid ja nägemusi öösi toovad .. G. Helbemäe.