[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kirjandus ‹-e 5› ‹s›
kirjutatud ja trükitud sõnaline looming (tarbe- ja ilukirjandus kokku), kirjasõna; vastavad trükised ja kirjutised. a. eeskätt ilukirjandus. Realistlik, klassitsistlik kirjandus. Eesti, vene, inglise kirjandus. Meie varasem, tänapäeva kirjandus. Vesteldi kunstist ja kirjandusest. Tundis juba varakult huvi kirjanduse vastu. Sisseastumiseksamid on keemias ning eesti keeles ja kirjanduses. Kollane kirjandus 'kunstiliselt alaväärtuslik, hrl. põnevust ja sensatsiooni taotlev ilukirjandus'. Ta loeb ainult head kirjandust. b. eeskätt tarbe-, erialane kirjandus. Erialane, teaduslik, populaarteaduslik kirjandus. Poliitiline, põllumajanduslik, pedagoogiline, tehniline, meditsiiniline kirjandus. Riigivastane, keelatud, põrandaalune kirjandus. Tema raamatukogus leidub väga mitmesugust kirjandust. Selle probleemi kohta on vähe kirjandust. Teose lõpul on kasutatud kirjanduse loetelu. Kirjanduse andmetel on sellekohaseid katseid varemgi tehtud.
▷ Liitsõnad: ajaviite|kirjandus, bulvari|kirjandus, detektiiv|kirjandus, dokumentaal|kirjandus, draama|kirjandus, jutu|kirjandus, kõmu|kirjandus, laste|kirjandus, lava|kirjandus, maailma|kirjandus, massi|kirjandus, memuaar|kirjandus, noorsoo|kirjandus, novelli|kirjandus, näite|kirjandus, olu|kirjandus, proosa|kirjandus, põnevus|kirjandus, päris|kirjandus, rahvus|kirjandus, romaani|kirjandus, seiklus|kirjandus, sopa|kirjandus, turu|kirjandus, ulme|kirjandus, veste|kirjandus, väärtkirjandus; antiik|kirjandus, mineviku|kirjandus, nüüdis|kirjandus, pagulas|kirjandus, tõlke|kirjandus, uudis|kirjandus, väliskirjandus; aime|kirjandus, aja|kirjandus, ajaloo|kirjandus, kalendri|kirjandus, kihutus|kirjandus, kiriku|kirjandus, kooli|kirjandus, kunsti|kirjandus, meditsiini|kirjandus, metoodika|kirjandus, muusika|kirjandus, noodi|kirjandus, propaganda|kirjandus, spordi|kirjandus, tarbe|kirjandus, teadus|kirjandus, teatme|kirjandus, teatri|kirjandus, tehnika|kirjandus, töölis|kirjandus, valgustus|kirjandus, õppekirjandus.