[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kirg1 ‹kire 22› ‹s›

1. tugev kiindumus millessegi v. tahtmine midagi teha. Kirg muusika, ilusate asjade vastu, hariduse, seikluste, raha järele. Kirg rännata, matkata, sportida. Tema kireks on sport, male. Lugemine kujunes mul otse kireks. *Mu emal oli kaks kirge – kino ja juturaamat. V. Gross.
▷ Liitsõnad: jahi|kirg, jooma|kirg, kogumis|kirg, kättemaksu|kirg, lugemis|kirg, püügi|kirg, rikastumis|kirg, rännu|kirg, spordi|kirg, viinakirg.
2. tugev meeleline iha. Rahuldamata, vaos hoitud, allasurutud kirg. See polnud kestvam tunne, vaid lühiajaline kirg. Nii meest kui naist valdas suur, tuline, meeletu kirg. Tundis naise vastu pöörast kirge. Kirest moonutatud nägu.
▷ Liitsõnad: armukirg.
3. ‹hrl. pl.› kainet, mõistuspärast suhtumist v. otsustamist lämmatama kippuv tugev tundmus. Poliitilised, rahvuslikud kired lõid lõkkele. Vaidluses lõid, pääsesid kired valla. Kired hakkasid vaibuma.

kirg2 ‹kire 22› ‹s›
murd tulesäde. *Leek on juba ägedasti kuivadesse puudesse kinni haaranud ja kirgi laiali pildudes pureb ta oma toitu .. J. Mändmets. *Langes sisse osa katust ja lage. Kirgede miljon tõusis taeva poole. A. Mälk.