[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kinnitus ‹-e 5› ‹s›

1. millegi külge kinnitamine v. kinnitumine; kinnitav vahend v. seadis. Tala kinnitus. Detailide kinnitus konksudega. Kaante kruvideta kinnitus. Kinnituseks kasutatakse nööpe, polte. Tuleb kontrollida aparaadi kinnitust.
▷ Liitsõnad: kruvi|kinnitus, liim|kinnitus, nael|kinnitus, poltkinnitus; kannakinnitus.
2. kindlamaks, tugevamaks, vastupidavamaks, kestvamaks muutmine; kindlamaks, vastupidavamaks muutev aine, sündmus, asjaolu vms. Kauba kinnituseks tehti liigud. Sõpruse kinnituseks vahetati aadresse. *Jah, jah, toit tervisele toeks. Toon kohe kinnitust kehale. V. Beekman. || rõhutamine. Raputas eituse kinnituseks pead. Lõi oma sõnade kinnituseks rusikaga vastu lauda.
▷ Liitsõnad: keha|kinnitus, kõhu|kinnitus, vaimukinnitus.
3. tõendamine, tõendus; tõendust pakkuv asjaolu, olukord vms. Oma väite kinnituseks tõi ta järgmised faktid. Tema oletused, lootused ei leidnud kinnitust. Otsis oma kahtlustele kinnitust. Hüpotees leidis varsti kinnitust praktikas. Kuulduste tõelevastavuse kohta tuli järjest uusi kinnitusi. Võta temalt kirjalik kinnitus, et ta tuleb! *See [= käesurve] oli tõsine kinnitus, et teda usutakse. M. Raud. || sõnadega, ütlusega tõendamine. „Tuled ju?” küsis ta teiselt kinnitust oodates.
4. ütlus, väide, väitmine. Tema kinnitust mööda juhtus lugu nii. Mehe enda kinnituse järgi olevat ta täiesti terve. Keegi ei uskunud poisi kinnitusi, et ta ei tea asjast midagi.
5. kõrgema, otsustava instantsi heakskiitmine v. sanktsioon millegi kohta. Seaduseelnõul puudub veel parlamendi kinnitus. Uus osakonnajuhataja on teada, oodatakse ainult kinnitust.
6. van kindlustus (2. täh.)