[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kinkima ‹kingin 42›

1. kellelegi tähelepanuavaldusena midagi andma; kellelegi midagi vastutasuta andma. Lilli, maiustusi kinkima. Kinkis tüdrukule karbi šokolaadi. Mida emale sünnipäevaks kinkida? Poisile kingiti spinning. Tahaksin sulle midagi mälestuseks kinkida. Kinkis oma raamatud muuseumile. Pärisorjuse ajal võidi inimesi müüa ja kinkida. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. | piltl. Kuningas kinkis vangidele elu, vabaduse. Kinkis 'sünnitas' oma mehele poja. Kinkis talle oma täieliku usalduse. Kingiks ta mulle ainsagi pilgu! *Üldse, Kaarel oli salaja veidi nukker ja kurb, et elu naljalt ei kingi tõelisi seiklusi .. R. Roht.
2. ‹hrl. eitavas lauses› kõnek mingit (hrl. pahandavat, ülekohtust) asjaolu niisama jätma, seda kellelegi andestama. Seda laimujuttu ma temale ei kingi. Viruta kõvemini, ära kingi talle! Ärgu mõelgugi, et ma talle selle vembu kinkinud olen! || ettenähtut ära jätma. *Armust ma sulle kord nahatäie kinkisin, aga nüüd pead sa ta kätte saama. E. Bornhöhe.

[kellelegi] (oma) südant kinkima vt süda