[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 sobivat artiklit.

dansker-i, -it 2› ‹s
aj keskaegse kindluse välisküljelt eenduv nelinurkne ehitis

esplanaad-i 21› ‹s

1. lai tänav, mille keskel on puiestee; avar väljak suure hoone ees
2. aj kindluse ja linna vaheline lage hoonestamata ala

kaponiir-i 21› ‹s

1. aj kindluse kaitseehitis flankeerivaks tulistamiseks kahes vastassuunas
2. sõj varje lennukite kaitsmiseks

kurtiin-i 21› ‹s
sõj aj kindluse kaht bastioni ühendav vall

lange|võre
aj (kindluse väraval). Langevõret alla laskma, üles tõstma.

müürilõhkumis|masin
aj sõj (kindluse-, linnusemüüri purustamiseks)

oinasoina 19› ‹s

1. isane lammas; (kitsamalt:) kohitsetud jäär. Keerdus sarvedega, nudi oinas. Kuri, tige, poksija oinas. Oinas puksib, poksib. Kangekaelne nagu oinas. Loll ja laisk nagu oinas. Õige, sirge nagu oina sarv 'kõver, vale, ebaõige'. Igal oinal oma mihklipäev. *.. ka vana oinas lööb ute taga kepsu. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: juht|oinas, nuumoinas.
2. hlv rumal, põikpäine inimene (ka sõimusõnana). Need oinad ei taibanud ust lukku panna. Tee pealt eest, te viimased oinad! Sa igavene oinas, mis sa oled teinud! Nii suureks oinaks ei teadnud sind pidadagi.
▷ Liitsõnad: patuoinas.
3. aj sõj piiramismasin kindluse müüri purustamiseks

palissaad-i 21› ‹s
maasse taotud teritatud palkidest pihtaed hrl. vanaaegse kindluse v. linnuse muldvallil

raveliin-i 21› ‹s
aj sõj hrl. kolmnurkse põhiplaaniga kaitseehitis kindluse välisküljel

retranšment-mendi 21› ‹s
aj tõkkeehitis kindluse peavalli vallutanud vaenlase edasitungi takistamiseks

taraan-i 21› ‹s
aj sõj raudteraviku vm. massiivse otsaga palk kindluse müüri v. värava lõhkumiseks; endisaja sõjalaeva tugevdatud esitääv. Nurgatorn löödi taraaniga puruks. Tulvaveest kaasa haaratud puutüved rammisid maju nagu taraanid. | piltl. Robert on taraan, läheb alati võidu peale välja.

tormi|jooks

1. otsustav lähivõitlusega üldpealetung vastase kindluse, tugipunkti v. positsioonide vallutamiseks. Tormijooks kindlusele, linnusele, vastase kaevikutele. Linn, kindlus, linnus vallutati, võeti tormijooksuga. Jalavägi alustas tormijooksu, läks tormijooksule. Vastase tormijooksud löödi tagasi. Hakati valmistuma tormijooksuks.
2. kiire, ründav tegutsemine millegi (v. kellegi) saavutamiseks, omandamiseks, võitmiseks. Ostjate tormijooks uutele kaupadele. Seda tüdrukut tormijooksuga ei valluta. *Algas ookeanilendude palavik. Üritus järgnes üritusele, paljud julged õhupioneerid kaotasid selles tormijooksus elu. V. Raudsepp.

tsitadell-i 21› ‹s
kindluse enim kaitstud keskosa, ka vanaaegse linna v. lossi sees asuv kindluse tüüpi ehitis, südakindlus. Keskaegne tsitadell. Vaenlane piiras linna tsitadelli. Ümberpiiratud osutasid tsitadellis ägedat vastupanu. *Kuningaloss oli viiest omaette kindlusest koosnev tsitadell. H. Palamets. || piltl kindel varjupaik. Püüdis oma kodu muuta tsitadelliks välisilma vastu.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur