[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kimpu

1. ‹adv› täbarasse olukorda, kimbatusse; hätta. Jäi ülesannet lahendades, ülesande lahendamisel kimpu. Jäi oma jutuga, vastusega, naistega kimpu. Ajas oma küsimustega õpetajadki kimpu. Tunnen natuke siinset ümbrust, nii et päris kimpu me ei jää. *Kus ametlikud asjakirjad meid kimpu jätavad, seal astub rahvaluule appi. M. J. Eisen.
2. ‹adv› hrv kampa, mesti. *Ja Miška Petroviga oli ta päris ametlikult kimpu hakanud, lakkusid teised kahekesi .. O. Jõgi (tlk).
3. ‹postp› [gen] võimusesse, kätte, küüsi. *.. õnnetu keel, mis keeleteadlaste kimpu satub. A. H. Tammsaare. *Ja tead, Julia, sa räägi Reinule ka veidi naistest, sest poiss on praegu ühe niisuguse letuka kimpu sattunud .. E. Männik.
4. ‹postp› [gen] hrv kallale. *Pool tosinat meest kargas mu kõrval seisja kallale nagu koerakari karu kimpu. H. Sergo.