[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kild ‹killa 23› ‹s›
kamp, rühm, selts(kond). Kellegagi ühes killas olema. *.. ümberkaudsed rätsepad, seitse meest, olid kilda löönud, muusikakoori palganud ja tulid rikkaks saanud ametivenda teretama ja temale õnne soovima. A. Kitzberg. *Tema lapselaps käib aga / priiskajate kõrgis killas .. B. Alver.

kild ‹killu 21› ‹s›

1. asja, eseme purunemisel v. lagunemisel tekkinud väike tükk. Aknaklaas, peegel, taldrik, vaas purunes kildudeks. Põrandal oli lauanõude kilde. Jääpurikas kukkus, lendas kildudeks. Korjasin kõik killud kokku. Killud toovad õnne (lohutusütlus nõu purunemise puhul). Kivilõhkumisel lendasid tükid ja killud kaugele. Kalmest leiti mitmesuguste esemete kilde. Hammustas, lõi suhkrutüki küljest killu. Teda tabas läheduses lõhkenud pommi kild. Lauaplaadi küljest oli kild ära tulnud. || väike tükk, lõik, viil (hrl. toiduaine kohta). Kild leiba, vorsti, sinki. Andis mulle väikese killu juustu. *Küpsetame paar kildu liha, soojendame kartuleid – palju meile siis vaja! J. Parijõgi.
▷ Liitsõnad: granaadi|kild, jää|kild, kivi|kild, klaasi|kild, luu|kild, metalli|kild, miini|kild, mürsu|kild, peegli|kild, pommi|kild, poti|kild, pudeli|kild, šrapnellikild; juustu|kild, leiva|kild, liha|kild, peki|kild, saia|kild, seebi|kild, suhkrukild; kuu|kild, päikese|kild, valguskild.
2. piltl väike osake, katke millestki suuremast v. terviklikumast. Jutustus toob lugeja ette killu meie rahva minevikust. Meenus kilde lapsepõlvest. Kõneleja esitas vähetuntud kilde kultuuriloost. Jõudis oma uurimusest avaldada vaid mõningaid kilde. *Tänapäeval esindab liivlasi ainult väike hääbuv etniline kild Kuramaa põhjaranniku kalurikülades. E. Tõnisson.
▷ Liitsõnad: mõtte|kild, mälestuskild; maa|kild, rahvakild.
3. kirj paarilauselisest kujundlikust ütlusest v. iseloomustusest koosnev süžeelise arenduseta proosapala. *Eesti kirjanduses on mõningaid kilde avaldanud Juhan Liiv. H. Puhvel.