[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kiirustama ‹37›

1. kedagi ergutama, sundima midagi kiiresti alustama v. kiiremini jätkama, kiiret tegema. Ema kiirustas lapsi sööma. Korrapidaja kiirustas õpilasi klassist lahkuma. Kiirustab sõpra minekule. „Tule ometi rutem!” kiirustasin poissi. Ta töötas ise kiiresti ja kiirustas ka teisi. Mees kiirustas hobust nõõtamisega. || kiiremaks muutma, kiirendama. *Nad läksid ja kiirustasid käiku, nagu oleks neid keegi tagant lükanud. I. Sikemäe. *Kartes, et Silbegi tuleb koolimajast ja hakkab mind usutlema, kiirustan sammu, kaon võsastikku .. O. Luts.
2. rutates, tõtates kuhugi minema v. midagi tegema; millegagi kiire olema. Kiirustasime tööle, kinno, teatrisse, rongile, koju, jõe äärde, välja loodusse, toidu järele. Poisid kiirustasid pooljoostes tuppa, sõbrale appi. Peab kiirustama, et enne vihma pärale jõuda. Kiirustasin minema, minekule, lahkuma. Ta ei kiirustanud minekuga. Sul on aega, kuhu sa kiirustad! Töötab kiirustamata. Söö rahulikult, ära kiirusta! Poiss jutustas kiirustades, mis oli juhtunud. Kevadiste põllutöödega tuleb kiirustada. Küsimuse lõpliku otsustamisega ei maksa kiirustada.

tagant kiirustama
kedagi kiiremini tegutsema ergutama v. sundima. *Ta kiirustas autojuhti tagant ja viimane kirus viletsat teed, kuid tegi, mis suutis. P. Kuusberg.