[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

keskele
I. ‹postp› [gen]
1. keskpaika, keskkohta. Tantsijad asetusid toa keskele. Ujusime jõe keskele. Väljaku keskele püstitatakse mälestussammas. || millestki, kellestki ümbritsetud kohta. Viskas end pikali karikakarde keskele. Peitis paki kolikambrisse vana kolu keskele. Pillub hagu tulle, otse leekide keskele. Sattus peagi kihava elu keskele. *Ta ise ei kohku tagasi, kargab kui tarvis otse lahingumöllu keskele .. A. Sang (tlk).
2. kellegi, millegi seltsi, hulka (hrl. samast tegevusest, olukorrast osavõtmiseks). Tulge meie keskele! Asus võõra rahva keskele elama.
3. sekka, hulka (osutab hrl. keskkonnale, inimrühmale, kuhu midagi levib). *Nüüd on lõpp segadustel, milliseid kasutas Saatan, et kristlaste keskele tüli ja riidu külvata .. L. Metsar.
4. (ajaliselt:) keskpaika. Nõupidamine lükati edasi kuu keskele.
II. ‹adv› keskkohta, keskpaika. Keskele istutati kõrgemad lilled. Istu sa siia keskele, meie vahele!