[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

keskel
I. ‹postp› [gen]
1. keskpaigas, keskkohas. Laud oli toa keskel. Atolliks nimetatakse rõngakujulist saart, mille keskel on laguun. || millestki, kellestki ümbritsetuna. Maja asub metsa, puude, pargi keskel. Konjakipudel oli keset lauda toitude keskel. Poiss kükitas kuuris vana koli keskel. Lause keskel olev üte eraldatakse komadega. Ta seisab kogu aeg sündmuste, elu keskel. || vahel. *.. tulime kolmekesi – Miia, Miilen ja mina – mööda hommikueelset tänavat, tüdruk meie keskel, ja olime oma arust lõbusad. I. Sikemäe.
2. kellegi, millegi seltsis, hulgas, kellegagi, millegagi koos (hrl. samast tegevusest, olukorrast osavõtvana). Elas hulga aastaid võõra rahva keskel. Kurjategija viibib meie keskel. Veetsin pühapäeva perekonna, omaste keskel. Teiste inimeste keskel oli tal kergem kui üksi oma mõtetega. *.. nii ta liikus nagu vari teiste saatjate keskel viletsas matuserongis. J. Kärner. *Üks mustajuukseline naine istus .. pingil, patjade keskel, mingi õmblemistööga. G. Helbemäe.
3. seas, hulgas (osutab hrl. keskkonnale, inimrühmale, kus midagi esineb, on levinud). Rahva keskel puudus üksmeel. Teoorjus kutsus talupoegade keskel esile rahutusi. Argoo on eriti levinud varaste, sõjaväelaste ja õpilaste keskel. Õpetlaste keskel oli selle üle vaidlusi. Poiste keskel oli sellest juba varem juttu.
4. (ajaliselt:) keskpaiku, keskpaigas. See juhtus detsembrikuu, aprilli keskel. See on mahajäänud maanurk, kus veel 20. sajandi keskel usuti nõidust. *Ka sündinud oli ta aasta keskel – juunikuu viimasel päeval. E. Raud.
II. ‹adv› keskkohas, keskpaigas. Ringmängus oli üks osavõtja keskel. Jões on vesi keskel külmem. Pudrul on võisilm keskel. Pikemad poisid seisid keskel, väiksemad äärtel. Teed mööda liikus voor, hobuveokid koormatega keskel, saatemeeskond ees ja taga. *Veskikivid, keskel nabad, / müürit seina. M. Under. || vahel. *Härra istus ühel pool, daam teisel, mina keskel. A. H. Tammsaare.