[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

keset
‹prep› [part]
1. millegi servadest, äärtest küllalt kaugel(e), hrl. selle keskosas v. keskossa, keskpunktis v. keskpunkti, keskel(e). Laud on täpselt keset tuba. Asetas laua keset tuba. Keset jõge läks paat ümber. Ujuja oli jõudnud juba keset jõge. Keset sood on kõrgem koht. Keset saart kasvas mets. Heinaküün on keset lagendikku. Keset õue, aeda, parki kasvasid kased. Kõndisime keset teed. Keset lauda oli kringel. Keset seina on suur pilt. Nina keset nägu nagu kõigil teistelgi. || (üldisemalt:) ümbritsetuna millestki v. kellestki; millegi v. kellegi seas, hulgas. Metsavahitalu asub keset suurt metsa. Nõmmel keset mände on väike maja. Lamas aasal keset lilli. Seisab pargirajal keset langenud lehti. Kirjanik peab seisma keset elu. Ta oli alati keset liikumist ja arengut. *Täna sündis see tänaval keset mööduvaid ja vastutulevaid inimesi .. A. H. Tammsaare.
2. (ajalisena:) millegi (toimumise) keskpaiku; millegi kestes v. ajal. Meid äratati keset ööd. Töid alustati keset südatalve, suve. See juhtus just keset heinaaega, rukkilõikust. Ma ei taha sind tülitada keset kõige kibedamat tööaega. Lahkus keset etendust. Pillimäng katkes keset tantsu. Keset vaikust kostsid selgesti kellegi sammud. *Keset neid ettevalmistusi ei pannud keegi Annet tähelegi .. R. Kaugver.